Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal (2)

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal
Iseseisev töö
2011

Sissejuhatus

Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata.
Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat.
Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust.

Keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus

1.1. Ülevaade olukorrast

Maapiirkondades on põllumajandus peamine vee kvaliteedi mõjutaja. Põllumajanduslikku hajureostust põhjustavad taimekaitsevahendid, orgaanilised- ja mineraalväetised ning silomahl . Viljakatel muldadel toimub enamasti intensiivne tootmine. Samas on need ka peamised põhjavee toitealad ja ning jõgede lätted ( Pandivere ja Adavere -Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006).
Pandivere piirkonnas on põhjavesi lõhelistes paekihtides. Sadevesi jõuab sinna karstialadelt ning läbi õhukese pinnasekihi. Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad , mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004).

1.2. Probleemi tehniline kirjeldus

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes. Tõsiseks probleemiks on silomahl ja sõnnik, kuna sellega ei suudeta keskkonnahoidlikult ringi käia. Tihtipeale pole võimalik sõnnikut õigel ajal laotada või jääb üldse laotamata ja see ei ole keskkonnale hea. Loomalautade ümbruses või põldudel hoides võib sõnnik reostada pinna- või põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaaniliste ainete ja vees lahustuvate lämmastikühendutega. Kaevuvee reostumist esineb loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses sageli. Reostunud vesi on enamasti halva lõhnaga ning suurenenud ammooniumi- ja rauasisaldusega . Samuti on suurenenud ka orgaanilise aine hulk. Inimese tervisele kujutavad otsest riski sõnnikus leiduvad haigusttekitavad mikroorganismid , mis levivad veega ja võivad sealses keskkonnas kaua säilida (Metsur, Valdmaa, 2005).
Sotsialistliku perioodi lõpul olid põldude väetamisest tingitud lämmastikuühendite sisaldused Pandivere põhjavees piirkonniti 60 mg/l, Põltsamaa ümbruses 100 mg/l. Sotsialismiperioodi lõpul ei vastanud Pandivere piirkonnas joogivee nõuetele 20% üksiktarbija kaevudest, tänaseks päevaks on see protsent kaks korda vähenenud. Adavere-Põltsamaa piirkonnas on vastavad protsendid 60 ja 20. Põllumajandusetootmise vähenemisega on maapinnalähedase põhjavee kvaliteet oluliselt paranenud . Pandivere nitraaditundlikul alal on nitraatioonide sisaldus põhjavees 20 mg/l ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal 30-35 mg/l. Kõige kõrgem nitraatioonide sisaldus on Adavere ja Esku ümbruses – ligi 50 mg/l. See tuleb intensiivsemast põllumajandustootmisest ja põhjavee toitumistingimustest (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Nitraatioonide sisaldused maapinnalähedases põhjavees 1990date alguses ja aastatel 2000-2003 on ära toodud joonisel 1.
Joonis 1. Nitraatide sisaldused nitraaditundliku ala maapinnaähedases põhjavees (Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, 2004).

Probleemi õiguslike aspektide analüüs

Kuna tegemist on intensiivseima põllumajandusega piirkonnaga nii loomakasvatuse kui ka põlluharimise osas, siis tekib piirkonnas palju sõnnikut, mille hoidmine ja laotamine osutab keskkonnale olulist mõju. Eriti ohustatud on pinna- ja põhjavesi, mis nitraaditundlikel aladel on vähe kaitstud või lausa kaitsmata (Jüris, 2010). Seega on oluline, et nitraaditundlikul alal oleks kõik keskkonda mõjutavad või ohustavad tegevused täpselt reglementeeritud. Selleks tuleks:

normeerida sõnniku ja mineraalväetistega antavad lämmastikukogused

kasutada parimat võimalikku tehnikat, et vähendada otsest reostusohtu pinna- ja põhjaveele

seada piirangud loomühikute arvule ühe hektari kohta

karstilehtrite ja veekogude ümber määrata puhveralad, kus on keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, sõnniku hoidmine aunas ja muu vee kvaliteeti halvendav tegevus

sõnniku ladustamiseks rajada nõuetele vastavad sõnnikuhoidlad

Regulatsioon Eestis

Intensiivse põllumajandusega piirkondades määratakse pinna- ja põhjavee kaitseks nitraaditundlikud alad (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Veeseaduse § 263 lõige 1 järgi loetakse nitraaditundlikuks ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatiooni sisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus (RT I, 23.12.2010, 41). Sellest tingituna moodustati Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrusega nr. 17 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ( Keskkonnaministeerium , 08.01.2011).
Pandivere ja Põltsamaa-Adavere nitraaditundlikul alal kehtivad erinevad piirangud ja kitsendused, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi õigusaktidega. Põhja- ja pinnavee kaitse on reguleeritud Veekaitseseadusega ning Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga. Sõnnikukäitlus nitraaditundlikul on alal reguleeritud Veeseaduse paragrahvidega 263 ( Valgala kaitse põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal) (NTA üle 10 LÜ farmide…, 2010).

3.1. Veeseadus

Veekaitse seaduse paragrahv 36, lõige 4 järgi loetakse nitraaditundlikud alad kaitset vajavateks aladeks (RT I 1994, 40, 655).
Valgala kaitse põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal on reguleeritud Veekaitse seaduse paragrahviga 263, mis:

defineerib nitraaditundliku ala

sätestab nitraaditundlike alade kehtestamise korra

määrab lämmastiku andmise normid haritava maa ühe hektari kohta

loetleb piirangud, mida võib rakendada kaitsmata põhjaveega aladel

määrab väetamise, taimekaitsevahendite kasutamise ja sõnnikuhoidmise korra allikate ja karstilehtrite ümbruses

paneb paika maakasutuse

määrab veekaitsemeetmete tõhususe hindamise js kitsenduste ning kohustuste korrigeerimise

sätestab nitraaditundliku ala tegevuskava koostamise ja korrigerimise korra (RT I 1994, 40, 655).
Nitraaditundliku ala valitseja, valitsemine ja kitsenduste kehtivus on reguleeritud Veekaitse seaduse paragrahviga 264 (RT I 1994, 40, 655).

3.2. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse- eeskiri on kehtestatud Veeseaduse paragrahv 263 lõike 2 alusel ning see määrab:

määruse reguleerimisala

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala välispiiri hõlmates kas terviklikult või osaliselt 23 omavalitsust kolmest maakonnast (sealhulgas 21 omavalitust ja 2 linna)

kaitsmata põhjaveega alad

tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel

tegevuspiirangud allikate ja karstilehtrite ümbruses ning määruste jõustumise (RT I 2003, 10, 49).
Kaitse-eeskirjas on veel eraldi välja toodud Pandivere piirkonnas asuvate allikate ja karstilehtrite nimekiri ning põhjavee taastumiseks olulisemad allikad ja karstialad. Samuti on digitaalsel kaardil määratud eraldi Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikud alad (RT I 2003, 10, 49).

4. Hinnang regulatsiooni kohasusele

Lähtudes probleemi õiguslikest apektidest leiab autor, et nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavee kaitseks sätestatud regulatsioon on piisav. Kõik autori poolt nimetatud punktid on vastava seadustikuga reglementeeritud:

Sõnniku ja mineraalväetistega antavad lämmastikukogused on normeeritud Veeseaduse paragrahvi 263 lõigetega 3 ja 4 (RT I 1994, 40, 655).

Parima võimaliku tehnika kasutamine sätestatud Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse paragrahvi 4 lõikega 1 (RT I 2001, 85, 512).

Loomühikute arv ühe hektari kohta on piiratud Veeseaduse paragrahvi 263 lõikega 5 (RT I 1994, 40, 655).

Väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja sõnniku hoidmine aunas allikate ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 m ulatuses on keelatud Veeseaduse paragrahv 263 lõike 6 alusel (RT I 1994, 40, 655).

Nõuded sõnnikuhoidlatele on sätestatud Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrusega nr 288 (Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded) (RT I 2001, 72, 443).
Kui aga vaadata fakte ja võrrelda 2004-2008 võetud veeproove 2000-2003 aasta omadega, siis ilmneb, et kümnest jõest kuues on nitraatide maksimaalne sisaldus kasvanud, sealjuures neljas on kasv olnud enam kui 5 mg/l. Seda loetakse üsna suureks kasvuks (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2009-2011). Seega võib regulatsioonide piisavuse küsimärgi alla seada.

Kasutatud materjalid

AS Maves. 2006. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Keskkonnaministeerium. Brošüür. 25 lk.
ELLE OÜ. 2010. NTA üle 10 LÜ farmide sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur . Aruanne. 80 lk.
Järvamaa Keskkonnateenistus, Lääne-Virumaa Keskkonnateenistused, AS Maves. 2004. Hoiame Pandivere põhjavett. 2. lk.
Jüris, M. 2010. Nitraaditundlik ala. Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. [ http://www.pikk.ee/upload/File/Keskkond/NTA-2010-5_Maarja.pdf ] 09.01.2011.
Keskkonnaministeerium. 2009. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2009-2011. 9 lk.
Keskkonnaministeerium. Nitraaditundlik ala. [ http://www.envir.ee/NTA ] 08.01.2010.
Metsur, M., Valdmaa, T. Pinna- ja põhjavee olukord nitraaditundlikul alal. Eesti Loodus, 4/2004.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitseeeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr 17. 21.01.2003. // RT I 2003, 10, 49. (RT I 2009, 7, 47).
Põhjaveekomisjon. 2004. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn. 80 lk.
Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus. Riigikogu seadus. 10.10.2001 // RT I 2001, 85, 512. (RT I, 30.12.2010, 4).
Veeseadus . Riigikogu seadus. 11.05.1994 // RT I 1994, 40, 655 (RT I, 23.12.2010, 41)
9