Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel

läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum

Eesti keskkonnakaitse korraldus

34

pptx

VEESEADUS

füüsiliste muudatuste tagajärjel oluliselt muutunud;  vesikond ehk valgalapiirkond – maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega, moodustades ühes ringpiiris ühe terviku, ning mis on veemajanduse korraldamise põhiüksus;  valgala – maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre; § 35 Pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärgid  Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada.  Pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuleb saavutada 2015. aasta 22. detsembriks.  Pinnavee seisund on hea, kui nii pinnaveekogumi ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund on vähemalt hea.

Maa- ja keskkonnaõigus

6

doc

VEE REOSTUS

Valgalal paiknevatest kanalisatsiooniehitistest võib reovesi lekkida veekogudesse või põhjavette. Ühiskanalisatsiooni kasutab ligikaudu 70% Eesti elanikkonnast. Kanalisatsioonitorustiku üldpikkus on peaaegu 3280 km. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud reoveepuhasteid on 823. Veeseaduse kohaselt on keskkonnaminister kehtestatud määrusega kanalisatsiooniehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Naftasaaduste mõju Valgalal asuvatest naftasaaduste hoidmisehitistest võib avarii korral pinna- või põhjavette sattuda naftasaadusi, mis võivad toksilisuse, bioakumuleeruvate raskmetallide ja muude ohtlike ühendite sisalduse tõttu kahjustada veekogu või põhjaveekihti, hävitades veekogus loomastiku ja taimestiku ning muutes põhjavee kasutamiskõlbmatuks. Taoliste reostusjuhtumite vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega naftasaaduste hoidmisehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Põllumajandusest tuleva reostuse mõju

Keskkonnakaitse

99

rtf

Põllumajandusega seotud seadused

[RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] § 5. Ohtlik kemikaal (1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. (2) [Kehtetu - RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] (3) Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. (4) Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske tagajärjega suurõnnetuse. (5) Ohtlike kemikaalide arvestuse kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte (1) Käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses ohtlik ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

Põllumajandus

25

pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

· Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi · Joonis 2 Vee ringkäik looduses · Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist · Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 · Joonis 5 Põhjavee moodustumine · Joonis 6 Põlevkivi tootmise mõju Ordoviitsiumi põhjaveekihtide veetasemele · Joonis 7 Reostuse levik põhjavette ja kaevudesse · Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 · Joonis 9 Tapa lennuvälja reostuskolle ja põhjavee puhastustööde väljakud · Foto 1 Kohtla­Järve tööstusprügilas johtub suurim oht vanast fuuside järvest · Foto 2 Holstre­Nõmme asfaltbetoonitehas, aastal 2003 · Foto 3 Kiigumõisa allikas 2

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

19

doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikus: Pärilikkuse tegurite muutlikkust võib uurida liikide, alamliikide sees või vahel. Isendi tasemel tekib täiendav muutlikkus mutatsiooni tagajärjel. Teatud osa neist muutustest antakse edasi järgnevatele sugupõlvedele. Liigisiseselt on isenditevahelised erinevused selgelt märgatavad ja maailmas ei leidu kaht täpselt ühesuguse pärilikkusega isendit. 2. Liigirikkus- näitab erinevate liikide arvu antud alal. Kõneldes kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, mõeldakse tavaliselt liikide arvu erinevates taksonoomilistes rühmades, näiteks hõimkondades või klassides. Kogu maakera loodusliku mitmekesisuse taustal sõltub antud liigi väärtus ka tema ökoloogilisest tähtsusest. Nt üks troopika vihmametsas kasvav puuliik, millel elab sadu putukaliike, mõjutab maailma liigirikkust rohkem kui mistahes taimeliik parasvöötmes.

Keskkonnaökoloogia

37

pdf

Agrokeemia konspekt

biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina: lehed muutuvad kahvatuks, roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt Väävel Valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline roll rasvade (õlide) sünteesil ristõielistel kultuuridel. Väävelväetised soodustavad mügarbakterite arengut mullas. Viimasel ajal on täheldatud ka väävlipuudusest tingitud toidunisu kvaliteedi (küpsetusomaduste) halvenemist. Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen  Muld taimede toitekeskkonnana Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid)

Biokeemia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid. Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku kuni Laadoga järveni. Paekalda pikkus on Eestis 300 km ja maksimaalne kõrgus ulatub Ontikal 50 meetrit üle merepinna. See on ühtlasi ka kogu Balti panga kõrgemaid kohti. Suurima

Euroopa

Meedia

Kommentaarid (2)