Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühikonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju Hind- Mis maksab?
Koondatud tööd-töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur (sügavad kaevikus, täiedid, sillad) Linitööd – osa töid korduvad pidevald terve tee ulatuses (katenditööd, märkimistööd)
Ehitusvoolu parameetrid – muutuvad suurused, mis iseloomustavad ehitustööde tehnoloogiat ja ehitusvoolu arendamine ruumis ja ajas: *Tehnoloogiline (töömaht, -mahukus) *Ruumiline (töörinne, haardeala ) *Ajaline (Voolurütm, -samm, tehn. tsükli kestus)
Kriitiline tee – kõige pikem tee; määrab ehituse kestuse.
Igavuse ja monotoonsuse tagajärjed: *suureneb puudumiste arv, sagenevas tööõnnetused, langeb kvaliteet ja tõuseb risk, tööjaotus viib edasisele tööjaotusele.
Saavutamise indikaatorid: *Aeg -millal? *Kvantiteet-Kui palju? *Hind- Mis maksab? *Kvaliteet -Kui hästi?
Kontrolli meetod: *mõõtmine *katsetus * kaetud tööde akt * protokoll
Eelarve: *lepingulised hinnad *Materjalide maksumused *Ressurside maksumused *Eelkokkulepped *kogemus
Tehnoloogiline vaheaeg – seisak töödes, mis on põhjustatud tööde tehnoloogiast Organisatsiooniline vaheaeg -mis on põhjustatud tööde planeerimisest (kilalus valmis, asf – teisel obj)
Järjestikuline ehitusmeetod – tööd tehakse üksteise järel, enne ei alustata järgmise tööga, kui eelnev on lõppenud. Järk-järguline- igal haardealal toimuvad tööd järjestikuliselt. Voolumeetod– samad tööd kulgevad haardealadel järjestikult, erinevad protsessid aga samadel haardealadel üksteise järel ning erinevatel haardealadel samaaegselt (//). Paralleelne- kõikide töödega alustatakse kõikidel haardealadel korraga.
Osavool- mingi töö tegemine haardealal (asf laotamine). Spetsialiseeritud vool- moodustab omavahel tehnoloogiliselt seotud vooludest, mille tulemusena valmib mingi ehitise mingi osa. Objektivool- on spetsialiseeritud voolude kogum, mille tulemusel valmib näiteks teelõik. Kompleksvool- objektivoolude kogum, mille tulemusel valmib ehitus. Ehitusvoolud: *püsivad *mittepüsivad Ehitusvoolud: *rütmilised *erirütmilised *mitterütmilised
Paradoks seisneb selles, et kui selle (paradoksaalne ruut) töö kestust vahendada, siis kogu projekti kestus suureneb.
Asf brigaadi koosseis: asfaldilaotur, rullid, gudronaator , harjaga puhastusmasin, veeauto, minilaadur, väike asfaldifrees, asfaldisaag, vibroplaat, mehhanisaatorid, autojuhid labida- ja roobimehed.
Laoturi tihendusplaadid: * Tamper -plaadi pikkune pruss ja liigub vertikaalselt suure amplituudiga suhteliselt madala sagedusega * Vibraator ekstsentrikvõll, mis tekitab kõrgema sagedusega võnkumist kui tamper, vähendab hõõrdumist tihendusplaadi ja asfaltsegu kihi vahel.
Kui T langeb, siis bituumeniviskoossus tõuseb, mis omakorda suurendab asfaldi vastupanu tihendamisele.
Eeltihendamine -5-7t tandem - vibrorull või kombirull; Põhitihendamine -7-9T; Lõpptihendamine >10t staatiline rull.
Tigude kõrgus: *kui liiga madala- siis see takistab segu juhtimist plaadi alla ja tekitab laotatud kihis tühimikke ja isegi suuremate laikude lahtirebimist; *kui teod on seotud liga kõrgele, siis ei jõuta segu transportida külgedele *ideaalis- laotatava kihi ja teo alumise serva vaheline kõrgus 5x segu max terasuurusega
Projektide tasemed kronoloogiliselt: *alustav protsess *korratav (proj. on sarnased) *defineeritud (rõhutakse efektiivsusele) * juhitud (kvaliteedi juhtimine, projektijuhtimisel) *Optimeeritud protsess
Arendusprojekt : *eelkavandamine *Kavandamine
Teostusprojekt: * Tellija poolne lähteülesanne * Eelkavandamine *Pakkumine *Kavandamine
Projekti ideede genereerimine: *Ajurünnak *365-meetod (Brainwriting) * Delphi meetod (ekspertide küsitlus) *Pro- contra meetod (positiivsed ja negat argumendid) *CNB (collective notebook) *Süsteem projektide valikuks *Kriteeriumite fikseerimine *Kriteeriumite kogum (lisaväärtus, kiireloomulikus)
Projekti controlling- eesmärgiks on võimalikult varakult avastada projekti jooksul kõrvalekaldeid, et oleks võimalik kasutusele võtta meetmed projekti kulgemise kindlustamiseks.
Kontrollitav suurus: *aeg-tähtajad *kulud *tulemus *kvaliteet.
Projektijuht vastutab: *ehitusprojekti lepingukohase teostuse eest *kvaliteedijuhtimissüsteemi (ISO) järgmise eest * otsekulude eelarvest kinni pidamise eest *ohutus- ja keskkonnanõuete täitmise eest.
Projektijuhi eesmärgid: *töö on töömaal juhitud7 organiseeritud *koostöö partneritega on planeeritud *töömaa on korraldatud loogiliselt ja arukalt *õigeaegselt on tellitud tööjõud, materjalid, masinad *alltöövõtjatega on hankelepingud täidetud *alltöötõtjate pädevus on hinnatud *tööülesanded on antud ja töö vastu võetud *keskkonda säästetakse ja täidetakse ohutusnõudeid *vajalik info ja tehniline teave on kogutud õigeaegselt
Omanikujärelevalve ülesanne ei ole mitte ainult kvaliteedi kontrollida, vaid ka suunata ehitajat optimaalseimate lahenduste kasutamisele
Tellija tegevused (ettevalmistamise etapis ): määrab projektijuhi * laseb teha tasuvusuuringu *laseb koostada eskiisprojekti *teeb kulude-tulude arvestuse *valib finatseerimisskeemi ja sõlmib vajalikud laengulepingud
Ehitaja tegevus: *tööde plaanimine *juhtimine *nõupidamised * dokumenteerimine *eelarve kontroll *eriolukordade lahendamine *tellija antud ülesannete täitmine *lisatööd ja muudatused * vigade parandamine * katsetused *aruandlus ja analüüs *tööde üleandmine
Omanikujärelevalve koostab: *ehitamise ja materjali kvaliteedi kontrollimise protseduure (kontrollitavate tööde kirjeldusi, kontrolli sagedusi, võimalikke katsetusi või mõõdistusi) *ehitamise puudustest teavitamise ja nende kõrvaldamise protseduure
Hankemenetluse liigid: *avatud hankemenetlus *piiratud *võistlev dialoog *väljakuulutamisega läbirääkimistega * väljakuulutamiseta läbirääkimistega
FIDIC- Insener-konsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni väljatöötatud ehitus- ja projekteerimis valkkonna töövõtulepingute standardtingimustega
Punane raamat- klassikaline ehitustöövõtuleping, kus ehitatakse tellija antud projekti alusel. Kollane- projekteerimis- ja ehitustöövõtuleping, kus töövõtja teostab nii projekteerimise kui ehitamise. Roheline- ehitustöövõtulepingu lühiformaat väiksematele objektidele (kuni 500 000$)
Lühikonspekt #1 Lühikonspekt #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fimona Õppematerjali autor
Tee-ehituskorraldus

Sarnased õppematerjalid

TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS
5
doc

TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS

TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS (ETT0011) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisneb Piiratud hankemenetluse põhiline erinevus Avatud hankemenetlusest? Avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele. Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. 2. Kuidas valitakse edukas pakkumus Väljakuulutamisega läbirääkimistega HM-s? Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineeri

Tee-ehitustööd
Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt
8
docx

Tee ehitustööde korraldus eksamimaterjali lühikonspekt

M. Koppel ,,Teeehituskorraldus" Tallinn 1994 J. Sutt ,,Ehituskorraldus" Tallinn 2001 A. Meister ,,Võrkmeetoditest ja nende rakendamise võimalustest teedemajandites" Tallinn 1968 Tee projekteerimise normid ja nõuded. Tallinn 2000.a. Teede Tehnokeskus. Teeseadus ja TSM Määrused Tallinn 2005.a. Teede Tehnokeskus A. Lukjanov ,,Juhtimise alused" Algkursus.Tallinn 2000.a. 1. Eesti Teedevõrgu olem (2012. a. 1.01 seisuga). Kokku - 58768km maanteid, nendest riigi maanteid - 16469km Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (inv

tehnomaterjalid
Töövõtumeetodid-hinnakujunduse viisid-töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele
32
pdf

Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele

Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses. Kuna töövõtulepingud ja nendes esitatud nõuded mõjutavad projekti maksumuskontrolli võimalusi, peab teadma ka erinevate töövõtulepingute tüüpe ja nendest tulenevat hinnakujundamise viise. Esialgne töövõtu korralduse tüübi valik oleks soovitav teha vahetult peale projekti ulatuse ja eesmärkide määratlemist. Töövõtu korraldamise kavandamine, mis algab korralduse meetodi esialgse v

Ehitus
Ehituskorraldus
79
doc

Ehituskorraldus

1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.

Ehituskorraldus
Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused
22
pdf

Ehitushanke juhtimise eksamiküsimused ja vastused

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Õppedistsipliin ”ehituskorraldus ja –juhtimine”  ehituskorraldus on omanikukeskne  ehitusjuhtimine on keskkonnakeskne  ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tegevus toob kaasa ühiskonnale  ehitaja peab alati arvestama võimalusega ”toimetada” sel turul Õppeaine ehituskorralduse eesmärk on anda tervikpilt ehitusprojekti elluviimisest ja ehitisest tema eluea jooksul. Õppeaine ehitusjuhtimine eesmärk on selgitada ehitamisega seotud osapoolte huve seoses ehitisega. 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud: 1) t

Ehitusjuhtimine
Ehituskorraldus Roode Liias
18
docx

Ehituskorraldus Roode Liias

1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ­ ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ­ ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ­ ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitusprojekti vastavust nõu

Ehituskorraldus
Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt
122
pdf

Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt

Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös

Ehituse maksumusehindamine
Omanikujärelevalve
12
doc

Omanikujärelevalve

October 20, 2009 Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................1 1.1Sissejuhatus ja üldmõisted...............................................................................................2 1.1.1Subjektid.......................................................................................................................2 1.1.2Lepingu dokumendid....................................................................................................2 1.1.3Muud mõisted...............................................................................................................4 2.1Üldtingimuste eesmärk ja kasutusala.............................................................................. 5 2.1.1Eesmärk..................................................................................

Äriõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun