Põhjavesi (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Põhjavee kaitse Eestis

Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass:  Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa

Loodusõpetus

25

pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1  Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4 · Veeringe lk. 5 · Põhjavee toitumine lk. 6 · Põhjaveevarud lk. 8 · Põhjavee hulga säilitamine lk. 9 · Põhjavee kaitse lk. 11

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

12

doc

Põhjavesi

......................12 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et terves maailmas on väga suureks probleemiks joogivesi ja põhjavesi on joogivee tähtsaim allikas selle puhtus ning kuna joogivesi on meie olulisemaid toitaineid. Maailmas on küll palju vett aga ainult umbes 2.5% sellest on mage vesi ja sellest omakorda on ainult 22% põhjavesi ehk siis vähem kui 1% on joogikõlbulik vesi.Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% inimestest.Terves maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Töö ülesanne on uurida, kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ning kas puhast vett jätkub ikka kõigile. Eesmärk on uurida, kuidas põhjavesi tekib, kuidas määrata põhjavee paiknemist ja selle tegutsemist maa all. Uurin, kas põhjavett saab kuidagi kaitsta ja kas on võimalik seda vähem tarbida.

Geograafia

20

docx

Hüdrogeoloogia II KT

Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine.

Hüdrogeoloogia

9

doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades

Keskkond

2

doc

Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel

Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide,

Eesti keskkonnakaitse korraldus

10

doc

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal

1. Keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus 1.1. Ülevaade olukorrast Maapiirkondades on põllumajandus peamine vee kvaliteedi mõjutaja. Põllumajanduslikku hajureostust põhjustavad taimekaitsevahendid, orgaanilised- ja mineraalväetised ning silomahl. Viljakatel muldadel toimub enamasti intensiivne tootmine. Samas on need ka peamised põhjavee toitealad ja ning jõgede lätted (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Pandivere piirkonnas on põhjavesi lõhelistes paekihtides. Sadevesi jõuab sinna karstialadelt ning läbi õhukese pinnasekihi. Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad, mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004). 1.2. Probleemi tehniline kirjeldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes

Keskkonnaõigus

2

docx

Põhjavee reostus

Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööpäevas

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)