Kui siseseinad on betoneeritud, saab alustada hoone B-C telgedele jäävate vahelaepaneelide montaaziga. Kui trepikojaseinad on lahtirakestatud, siis paigaldatakse ka trepid. Sellele järgneb kohe ka II korruse vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks jäävad I ja II korruse SW välisseinapaneelide paigaldamine ja parapetipaneelide paigaldamine. Välistreppide ja panduste ehitus toimub samaaegselt jäikusseinade ehitausega. Peale montaazitöid alustatakse katuse ehitamisega. Samaaegselt katuse ehitamisega toimub juba ka avatäidete montaaz. Peale avatäidete montaazi saab hoone esimesel korrusel alustada siseseinte ehitusega. Samaaegselt seinte ehitusega alustatakse tõid elektri ja nõrkvoolusüsteemide väljaehituseks. Kui seinad on laotud, alustatakse siseviimistlustöödega. Alustades lagede ja seinte pahteldusest- krohvimisest, millele järgneb siis vastavalt siseviimistlustabelile ruumi lõplik viimistlus (värvimistööd,
Vaade läänepoolt 4 1 ARHITEKTUURNE OSA 1.1 Hoone üldiseloomustus Hoone on 3 korruseline, kus 3. korrus on ainult 36 m 2. Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele põikisuunas annavad trepikoda seinad ning pikisuunas - jäikussein. Vahelagede kandvateks osadeks on TAM22 õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandvitspaneelid SW (AS Tartu Maja), mida on kasutatud ka vundamendi soklipaneelina. 1.2 Hoone tehnilised andmed Näitajate arvutamisel on aluseks võetud ET-1 0301-0481. Tabel 1 Hoone näitaja Suurus/ühik
võistupakkumise puhul kasumit; 2)tellija kontrollib reputatsioon võib kannata vastuolude tõttu tellija personaliga 4. vajaduse brigaadilise töökorralduse ja tööfrondi haardealadeks Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete muudatuseks ja lisatöödeks vajalikku hinna reservi ja ehitaja garanteeritud maksimumhinna puhul võib töövõtja kanda riski, jaotamise. 5. Ehitustoodangul on juba kavandamise ajal ja siseruumiga ehitis
elanikkonnast. Ehitus on tegevus, töö, ettevõtlus, mille tulemuseks on valmis ehitised, ehitamine on aga ka ehitus-, remondi-, ümberehitus-, restaureerimis- ja lammutustööd. Ehitus kui mõiste haarab kõiki ehitise elutsükli faase: kavandamist, ehitamist, ehitise hooldamist ja lammutamist. Ehitis on füüsiline keha (kas hoone või rajatis). Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtööga valminud ehitis, mis pole aga hoone. 10.Loetle probleemistik (küsimuste kompleksid), mis moodustavad ehituse tööettevõtulepingu sisu. 1)Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid, projekt, töö, hind, ehitusplats, leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2)Töövõtja kohustus ja vastutus. 3)Tellija kohustus ja vastutus. 4)Alltöövõtu korraldus. 5)Lepingu sõlmimine. 6)Arveldused
- Kaitsta omaniku huve ja tehtud maksumusarvutuste korrektsust kokkulepete saavutamiseks korraldatud läbirääkimistel - Põhjendada tehtud arvutusi konfliktide ja eriarvamuste lahendamisel - Tõendada kulutuste tegemist ja hinnata nende põhjendatust/otstarbekust 1.6. Terminid ja mõisted Ehitusseaduse §2 kohaselt: - Ehitis on on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. - Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis - Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit - Projekteerimine on: o Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine o Ehitise tehnosüsteemide kavandamine o Ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine o Ehitise elueast lähtub ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane · ei meeldi närilistele ega putukatele Tulekindlus Kergkruus on põlematu ehitusmaterjal. Kasutamine: · katuse soojustusena · põranda soojustusena · tasakaalustamisel · teedeehitusel · trasside rajamisel 2.4 Portland-tsemendi tootmise põhimõte ja portlandtsemendi omadused. Portland tsement on tänapäeval kõige enam kasutatud sideaine. Tsemendi toormaterjal peab andma vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi ühendeid CaO, SiO 2, Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid.
Sisukord 1 OSA: REDELID, TÖÖLAVAD JA TELLINGUD......................................................................3 1.1 Üldist......................................................................................................................................3 1.2 Redelid................................................................................................................................... 3 1.3 Tellingud................................................................................................................................3 1.4 Tellingute ülesanded.............................................................................................................. 4 1.5 Paigaldamise reeglid.............................................................................................................. 4 1.6 Töölavana kasutatavad tellingud.......................................................
Kõik kommentaarid