Pablo Picasso - kunstiajaloo konspekt (0)

Pablo Picasso
Kunstiajalugu
2011

Tallinn

Sisukord

Tallinn 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Biograafia 4
Perioodid 5
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

See referaat räägib Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso , kes elas aastatel 1881 – 1973. Pablo Picasso oli Andaluusia - Hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Ta oli erakordne isiksus, kes suutis oma elujooksul muuta inimeste arusaama kunstist ja arendada stiile, ning samas ei jäänud kõrvale ka poliitilisest elust ning oli veendunud patsifist.
Pablo Picasso

Biograafia

Pablo Ruiz Picasso veetis lapsepõlve, kuigi mitte rikka pere kodanlikus, kunstist lugapidavas õhkkonnas. Ta sündis 25. oktoobril 1881. aastal Lõuna- Hispaania provintsilinnas Malagas donja Maria Picasso Lopeze ja don Jose Ruiz Blasco esimese pojana . Tema isa Don Jose, kelle võimed ei küündinud keskpärasest looma-ja vaikelumaalidsest kõrgemale, kujutles üliandeka poja karjääri figuuri ja ajaloomaalijana. Esmalt õpetas isa talle natuuri järgi täpse ja loomutruu joonistamise algtõdesid ning andis varsti õlivärvi pintslid kätte. Juba 10aastasena sooritas ta Põhja-Hispaania linna La Cortuna kunstikooli vastuvõtueksami, kus tema isa nüüd õpetajana töötas. 1896 aastal maalis Picasso esimese suure akadeemilises stiilis kompositsiooni ’’Esimene Armulaud ’’ , mis eksponeeriti järgmisel kevadel grupinäitusel Barcelonas.
1897 . aastal astus Pablo San Fernando Kuninglikku Akadeemiasse Madridis, kuid ka need seinad ei suuda teda kuigi kaua kütkes hoida, sest noormees on otsustanud iseseisvalt loomingulist kreedot otsida. Samal aastal esineb ta kunstiakadeemia aasta näitusel Madridis maaliga ’’Teadmine ja kaastunne’’, mis sai väga kõrge hinnangu osaliseks .
1898 . aastal tutvus Pablo kunstnike, skupltorite, pooetide ja teadlastega , kes kogunesid kohvikus Neli Kassi . Enesekiitmine ja liialdamine olid Pablo lahutamatud iseloomujooned. Pablo tolle perioodi autoportreed on noore boheemlase pilk enesekindlalt vaatajale suunatud. Rõhutatud tugevad näojooned on laiade joontega silmatorkavalt välja toodud.
Picasso asus elama Prantsusmaale, kust sai alguse tema erinevad kunstiperioodid. Picasso teadvusesse jõudsid Pariisis suurlinna varjuküljed ning ta hakkas maalima purjus naisi, heidikuid, vaesust ja viletsust, 1901. aasta sügiseks ilmus Picasso piltidesse melanhoolne sinine. Rahapuuduse tõttu õnnestus Picassol oma ateljee alles 1904 . aastal muretseda.

Perioodid

Nn. helesinise perioodi algus paigutatakse kusagile 1901 aasta 1904 aasta lõppu, kuigi palju mis sel perioodil on loodud, kuulub tegelikult 1901 aasta veebruarist kuni aprillini Madridis valminu hulka: ’’Naine helesinises’’, ’’ Daam helesinises’’. Sel ajal elas Pablo kord Pariisis, kord Barcelonas. Üleminekutööks helesinisest roosasse perioodi on kuulus teos : ’’Tütarlaps pallil ’’(1905). Habras , pinges , ja painutatud balansseeriva tütarlapse, keha moodustab terava kontrasti paigalseisva ja tugeva atleedi kujuga. Kuid vaatamata kahe figuuri äärmisele kontrastsusele, mis peaks välistama kõik ühise nende vahel, puudub pildi üksinduse meeleolu, mis Picasso varasematele töödele üpris iseloomulik oli.
„Vana kitarrimängija“
Roosal perioodil vabanevad figuurid staatilisusest, värvid muutuvad läbipaistvamaks ja õhulisemaks. Roosakaskuldse ja hõbedaselt sinise keerulised nüansid aitavad avada kõige sügavamad lüürilisi tundeid ja kujude poeetilist ilu. Picasso arendab edasi humaansuse teemat. Teda köidab suur inimrühm ja kollektiiv, mida ühendab sõprus. Tolle perioodi lemmikteemadeks kujunevad akrobaadid, võimlejad ja arlekiinid- ’’Akrobaatide perekond ahviga’’ (1905) ’’Gauklerid, komödiantide perekond’’ ’’ Akrobaat ja noor arlekiin ’’ ning tualetti tegevad naised : ’’Tualett’’, ’’ Soeng ’’, ’’Haarem’’. Piltides avaldub spontaansus , mis eelmise perioodi töödes veel mõeldavgi polnud. Tol perioodil valmis ka seeria graafilisi lehti, nende hulgas rida oforte.
’’Akrobaat ja noor arlekiin’’
Massiivsete ja robustsete geomeetriliste kujundite konstrueerimine või analüüsimine tasapinnale laotamine, värvi-ja faktuuri elemendid, mida vaadatakse dünaamiliselt ja erinevates rakurssides, muutuvad kunstniku loomingus peamiseks eesmärgiks. Picasso ja Georges Braque töötavad koos teineteist mõjutades 1908-1909 aastal välja uue stiili –kubismi, mis osutus radikaalseks pöördeks kaasaegses kunstis. Tema idee eemalduda tavalisest vormikäsitlusest ja avada teema sisuline pool avaldub selgelt teostes ’’ Absint ja kaardid’’ (1912) ning ’’Natüürmort punutud tooliga’’ (1911-1912). Pannud aluse kubismi tekkele, maalis Picasso neegriskulptuuride mõju all olles pildi ’’Tants laudlinadega’’ Nii selles kui ka teistes tolle aja töödes kõlavad rahvuslikud noodid ja mõningate dekoratiivne liialdus: ’’Daam lehvikuga’’ (1909).
Üks kubismi tippteoseid ’’Kolm naist’’ on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ’’Kolme naise’’ juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis. Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ’’Tants laudlinadega’’, kuid kui seal on kõik tasapinnad liikumises, alludes tormakale pöörlemisele, siis siin on liikumine ja staatika teineteist tasakaalustavad ja kristalselt selged. Kogu grupp meenutab tõepoolest keerulist kristalli, mis tegelikult ju kasvabki niimoodi , et selle elemendid on seotud konstruktiivse loogika alusel. Just see innustabki kunstnikku. Monumentaalse grupi kristalset struktuuri rõhutab omakorda ruugete toonide ülekaal, mille kaaluks ja materiaalsus tasakaalustavad pildi sisemist pinget. Üle pea heidetud käega figuurid ja nende uinuvad näod ei ela igapäevareeglite järgi, vaid enda autonoomse maailma tahtele alluvalt, mis on loodud kunstniku fantaasias.
1914. aastal hakkas Picasso tasapisi kubismist eemalduma. Esimesena ilmneb see maalil ’’Kunstnik ja modell ’’. Mitme joonistuse puhul on näha Picassos tekkinud huvi selgete kontuuride ja plastilise vormi vastu. Paari aasta möödudes saavad ilmseks neoklassitsistlikud, realistlikud tendentsid. Picassot on tollal nimetatud ka kunstnik-kameeleonist.
Kaks teost- ’’Tants’’ (1925) ja viimane töö seeriast ’’Kitarr’’ (1926) ilmutavad uue rahutu perioodi algust pärast pikemat vaoshoitust. Algab Picasso ebahariliku kunsti ajajärk, mida kutsuti košmaaride mõõdupuuks. Picasso pintslist sünnib terve plejaad monstrumeid, mis nagu sarnaneksid inimestega, kuid samas ka mitte, neil on oma kunstniku loodud anatoomia.
“Tants“
Alates kahekümnendate aastate keskpaigast muutuvad Picasso figuurid vihkamise, kaastunde ja hoiatuse sümbioosiks. Nad ennustavad julma kunsti ja absurdse kunstivoolu tekkimist, Teise maailmasõja järgses maailmas. Kunstnik reageerib ümbritsevas maailmas toimuvale süngetes toonides grotesksete lõuenditega ’’Nuttev naine’’ (1937), ’’ Kindral Franco unistused ja valed’’ (1937) ning ’’ Kass ja lind’’ (1939). Raevutsev humanism saavutab kulminatsiooni Hispaania kodusõja ainelises ekspressiivses ja traagilises pannoos ’’ Guernica ’’ (1937) - see on üldist nördimust väljendav protest tardumuse, endassesuletuse, ükskõiksuse ja hoolimatuse ja kõige selle vastu, mis oli teinud fašismi võimalikuks. 1937.aasta 26. aprillil pommitasid Saksa ja Itaalia lennuvägi väikese baskide linnakese Guernica maatasa. Sündmusest vapustatud Picasso üks kuulsamaid töid valmis seepärast ka kahe kuuga.
„Guernica“
Käsitledes tuntuid teoseid kubistlik-groteskses stiilis, annab kunstnik fantaasiale vaba voli, jättes mõne figuuri joonistamata või lisades neid oma suva järgi. Picasso hilised , hooletus maneeris maalitud lõuendid kujutavad ta lemmikstseene: kunstnik modelliga, stseenid antiikmütoloogiast, natüürmordid, sakraalmotiivid, stseenid härjavõitlusest. Sageli maalis ta ka naiste portreid.

Kokkuvõte

Sinine periood (1901–1904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine. Tähtsamateks töödeks võiks lugeda: "Vana kitarrimängija" (1903), "Tragöödia", "La Celestina"
Roosa periood (1905–1907), seda ajavahemikku iseloomustab lõbusam ja rõõmsam stiil roosa- ja oranžitaoliste värvidega. Ka siin domineerib maalidel arlekiinide ja akrobaatide rohkus. Tema tööd on mõjutatud Fernande Olivierist, skulptor ja kunstnik Pariisis. Rõõmsameelsus töödes on tingitud ka Pablo Pariisis olemise algusaastate romantilisusest ja õhkamisest, mida ta suurlinnas alguses koges . Selle perioodi tippteosteks võiks lugeda: "Arlekiinide perekond", "Arlekiinide perekond ahviga", "Kaks noorukit", "Tüdruk kitsega", "Alasti poiss"
Analüütilise kubismi periood ehk cezanne ’elik periood (1909–1912), nagu nimetuski ütleb on tegemist kubismi rakendusega. Selle perioodi peamine mõjutaja oli Picasso jaoks Georges Braque, kellega tema tööd ka suuresti sarnanevad. Tööd iseloomustavad loodusvormide allutamine geomeetrilisele vormile. Maalidest võiks nimetada järgmisi: "Kitarrimängija", "Tütarlaps mandoliiniga", " Willhelm Uhde portree", "Akordionist"
Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (1912–1919), sellele perioodile on iseloomulikud kollaaž ja paberi lõikus. Mainimisväärseteks töödeks on: "Kitarr ja viiul ", "Muusikariistad", "Itaalia tüdruk", "Naine tugitoolis", "Arlekiin viiuliga".

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Picasso

„Pablo Picasso: elu ja looming“, Elke Linda Buschholz, Koolibri, Tallinn 2005

„21.maailmakuulsat kunstnikku“, Annus Raud, Odamees 2005

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.ht m

http://top-people.starmedia.com/tmp/swotti/cacheCGFIBG8GCGLJYXNZBW==/imgPablo%20Picasso1.jpg

http://mesosyn.com/pp-rose.html

http://petrodollar.com/opecapital/picasso_dance.jpg

http://pics.livejournal.com/heatherpenton/pic/00001zdc/s640x480
12