Muru väetamine (0)

Räpina Aianduskool
Aianduse eriala
Muru väetamine
2008
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………..3
Muru rajamine……………………………………………………………………..4
Muru hooldamine………………………………………………………………….4
Muru samblavabaks……………………………………………………………….4
Kasvutingimused …………………………………………………………………..5
Väetusplaan tabelina………………………………………………………………6
Kokkuvõte…………………………………………………………………………7
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….8
Sissejuhatus
Antud referaat toob ära kõige põhilisema muru kohta. Hästi hooldatud ja hoolikalt rajatud muru on koduaia uhkuseks! Iga aiapidaja unistuseks on tihe sametine ja tumeroheline tallamist taluv õuemuru, mis on sobivalt rahulikuks taustaks aias kasvavatele lille- ja põõsarühmadele. Tallamiskindel vastupidav muru vajab piisavalt niiskust ja väetamist spetsiaalselt murudele mõeldud väetistega. Kõik mis kasvab, vajab vett, päikesevalgust ja mineraalaineid.
Muru rajamine
Parim aeg muru rajamiseks on kevad või suve lõpul. Kesksuvel kuumal ajal tehtud külv võib kuivuse tõttu ebaõnnestuda. Seemned võib külvata veel ja hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel.
Pinnas, millele muru rajatakse , valmistatakse hoolikalt ette:

• Pinnas tasandada ja vajadusel paigaldada dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks ning eemaldada kivid ja muu praht .
  
• Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega.
  
• Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laotada muld laiali ning segada mulda lubiaine ja väetis. Murutaimed kasvavad hästi nõrgalt happelises pinnases (pH 6,0-6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga .
  
• Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks.
  
• Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le.
  
• Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle.
  
• Kasta muld seemnete idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks.
  
• Niida noort muru esimest korda, kui rohi on 10 cm-i pikkune .
  

Muru hooldamine
Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajav niitmist 1-2 korda nädalas. Kevadel, kui kasv on kiire, vajab muru tihedamini niitmist kui südasuvel, mil on sageli kuiv on aeglasem . Põua ajal niitmiskõrgust tõstetakse ja niidetakse harvemini. Kui muru on jõudnud enne niitmist liiga pikaks kasvada, siis tuleb rohi pärast niitmist kokku riisuda. See on hea kompostmaterjal. Või otse vastupidi jätta koristamata. Niitmisjäätmetest satuvad toitained lagunemise tulemisena taas mulda. Sellisel juhul piisab ühekordsest väetamisest muruväetisega, millel on pikaajaline toime.
Kauni rohelise muru üks saladusi on tasakaalustatud väetamine. Lämmastikule, fosforile ja kaaliumile lisaks vajab muru piisavas koguses väävlit, magneesium , rauda ja boori .
Osa lämmastikust on väetises aeglaselt lahustuva ühendina, mis laguneb mulla mikroorganismide toimel, tagades lämmastiku järk- järgulise ja keskkonnasõbraliku lahustumisprotsessi. Seetõttu piisab kevadel antud toitainetest kogu suveks. Muru väetatakse alles siis, kui murupind on muutunud roheliseks.
Muru samblavabaks
Samblast lahtisaamine on paljudele aiapidajatele iga .aastane nuhtlus.
Sammal vallutab muru kui:

• Pinnas on liigselt tihenenud
  
• Muld on happeline
  
• Muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainete vaene
  
• Muld on liigniiske
  
• Liiga varjuline kasvukoht
  

Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhutama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Meisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud. Muru kevadväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d. , takistades sellega ka sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine muru püsiväetisega jaanipäeva paiku on vajalik.
Kasvutingimused
Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Murule sobib mullakas, toitainerikas ja vett läbilaskev kasvupinnas. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid.
Väetusplaan tabelina
Kemira
väetis
kogus
märkused
kevad
Aia üldväetis (Cropcare 10-10-20)
0,7kg/10m2
Kui rajame muru kevadel
suvi
Kemira muru püsiväetis (20-2-8)
0.3kg/10m2
Vajadusel lisaväetis suvel
sügis
Kemira Istutus ja sügisväetis (Crpcare 0-12-24)
0,3kg/10m2
Biolan
kevad
Biolani muruväetis (5-1-1)
1,0-2,0 kg/ 10m2
Võib kasutada vees lahustatuna nii on mõju kiirem
suvi
sügis
Biolani püsiväetis (2-1-4)
0,5-1 L/m2
Sobib ka istutusväetiseks
Substral
kevad
kompleks muruväetis
NPK 22-5-10 +2Mg
3kg/100m2
Pikaajaline mõju - 100 päeva kestev toime
NK-väetis 14-5 + 6 Fe 
3,5 kg/100m2
kõige sobivam kasutada niiskel murul 3-4 päeva pärast niitmist.
NPK 10-6-10 +2Mg +S + mikroelemendid
35g/m2
Võib kasutada iga kahe kuu tagant.
suvi
sügis
Kokkuvõte
Käesolevas referaati on kogutud praktilist teavet, millest on kasu kõikidele aiandushuvilistele.
Aiapidamine on tänuväärne harrastus ja aiatööd pakuvad looduslähedasi puhkehetki argipäevarutus. Taimede värvid ja lõhnad ning erinevad kasvuvormid toovad meie ellu vaheldust ja mu muudavad ümbruse meeldivaks.
Loodussõbraliku aiapidamise eesmärgiks on ilusad ja terved taimed, loodusvarude säästlik kasutamine ja puhas keskkond.
Kasutatud kirjandus
Ajakiri Biolan – Rohenäpu aiateadmik
Ajakiri Kemira – Teeme koduaia kauniks
Kemira GrowHow – Põllumehe käsiraamat
www.biolan.fi
www.kemira-growhow.com
http://www.nordgarden.ee/index.php?id=285
http://www.murumaa.ee/index.php?page=nouanded
http://substral.itg.ee/index.php/12849/
8