Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti sisend- ja väljundseadmed.Kuvarid e. monitorid (1)

4 HEA
Punktid
2008
Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud
seadmed, skännerid, mikrofonid,
magnetkaardilugeja, veebikaamera.
Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid,
kõrvaklapid.
Mälukaardid, kontorikombainid.
Andmesisestuse all mõistetakse protsessi,
mille käigus operaator kasutab sisendseadet
andmete otseseks sisestamiseks või
informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi.
Üks arvuti olulisemaid komponente.
On arvude või teksti otseseks sisestamiseks.
Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö
mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem
proovida.
· Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid.
· Mõningate erimärkide nimesid
· ~ tilde
` rõhumärk (graavis)
´ rõhumärk (akuut)
# numbriosund
' ülakoma (apostroof)
* tärn
& "ja"märk
¤ rahamärk
% protsendimärk
^ katusemärk (tsirkumfleks)
_ alajoon
Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri
kohal tuleb unustada, sest kõik see peenike pudi,
võib klaviatuuri sisse pudeneda.
Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises
töökeskkonnas mugavamalt tegutseda.
Hiirt tuleb libistada hiirematil. Hiire sees olevad
andurid edastavad juhtprogrammi (driver) abil hiire
liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab
hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt
samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil.
Rullikuga hiir
Optiline hiir
Laser hiir
juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses
pöörleb väike kummist või plastist kuulike.
Optilistel hiirtel. Optiline hiir on nagu miniatuurne
fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt
pilte. Punane valgusdiood, mis pimedas
toas hästi paistab, on
tegelikult vaid abi
valgustus, et kaamera
näeks aluspinnast
pilti teha.
Optilise hiire tööpõhimõte:
andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis.
Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire
tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta
(dpi dots per inch).
Siinkohal kasutatakse väikest infrapunast laserit
mitte punast valgusdioodi. See suurendab hiire
poolt tehtud pildi resolutsiooni. See suurendab u
20x tundlikkust. Laserhiired on
disainitud enamjaolt
juhtmevabalt. Säästmaks
energiat vilgub laser
ootereziimis.
Osutamine e pointing
Klõps
Topeltklõps e kaksikklõps
Lohistamine e vedamine
Hoidmine
· hiirt tuleb libistada hiirematil, mitte laual;
· tõstes hiire matilt üles, ei liigu hiirekursor ja nii
saab mugavamat tööasendit otsida.
· sageli saab hiirt kasutada koostöös klaviatuuriga.
Näiteks Windows töökeskkonnas saab kataloogi
sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast
esimese faili märgistamist all Control klahvi ja
klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel.
· Juhthoob on igas suunas liigutatav hoob (kang),
mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori
liikumist.
· Selle sisendseadme
peamiseks kasutus
valdkonnaks on arvuti
mängud aga uuematel
mobiiltelefonidel,
elevaatorid, kraanad,
ratastoolid.
Ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga
puutumisel.
Väga vastupidavad. Populaarsed taskuarvutitel ja
infokioskites, pangaautomaatides.
Tegemist on puhas klaasipaneel asetatud
koneskoop või vedelkristall kuvarile.
Tehnoloogiad on 2, mida kasutatakse
puutetundlike ekraanide puhul.
kasutatakse jooniste ja graafikute loomiseks.
Tema põhiosadeks on pliiatsitaoline ja
valgustundlik pulk ning ekraan.
Digitaatorid (digitizers) on sisendseadmed, mille
abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab
viia arvuti jaoks mõistetavale digitaalkujule. Nende
peamiseks teostuskujuks on graafikatahvlid.
Enamus digitaatorid on 2D ehk x ja y
koordinaadid. Kuid eksisteerib ka 3D digitaatoreid,
mis
dekteerib x,y ja Z
koordinaadid
pliiatsiga objekti
puudutamisel.
· Magnetkaardilugeja: seade, mis loeb jadana
krüpteeritud informatsiooni magnetiliselt ribalt.
Salvestab väikest andmehulka. Tüüpilise
magnetkaardi formaat on 54x86mm. Aluseks on
õhuke plastmaterjal. Kasutuvaldkond pangakaardi
lugejad, id kaardilugejad, hotellitoa ukselukud on
varutstatud, tanklakaardid, paljundusmasinate
koopiakaardid, kliendikaardi. Kaardid on odavad teha
ning ühtlasi uuesti valmistatavad, vaatamata sellele, et
originaal on kadunud.
Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on
mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks
arvutisse.
neid saab kasutada kopeerimismasinatena, kui
skaneerimistulemus otse printerisse saata
juba kord trükitud teksti arvutisse võtmiseks, et
mitte teksti uuesti sisse tippida, vaid kasutada
tekstituvastusprogrammi, et selle kaudu kirjatükid
jälle redigeeritavaks muuta.
Videokaamera, mida kasutatakse perioodiliste või
järjetikuliste piltide edastamiseks veebi.
Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või
MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse
Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid
inimestele arusaadaval kujul või edastada neid
sidekanalite kaudu teistele süsteemidele.
Arvuti visuaalne väljund.
CRT (Cathode Ray Tube) ­ elektronkiirekuvar
LCD (Liquid Crystal Display) vedelkristallkuvar
PDP (Plasma Display Panel) Plasmakuvar
OLED (Organic LightEmitted Diode) Orgaanilised
valgusdioodid.
Tehnoloogia, mida kasutavad enamus televiisoreid ja kineskoopkuvarid.
Lame ja õhuke kuvar, mida kasutatakse
elektronkäekellade, kalkulaatorite,
mobiiltelefonide, süle ja pihuarvutitel.
Personaalarvutid, telerid.
Kaks tehnoloogiat värvide esitamiseks
Passive matrix
Active matrix sagedam ekraanivärskendus.
Kasutusvaldkond
arvutikuvarid
ja televiisorid.
link
Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud
fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu
saades hõõguvad.
Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja
teravama pildiga kuvareid.
Ekraani mõõt
Kaadrisagedus
Reasagedus
Lahutusvõime
Värvide arv
Punktisamm
Energiasääste
Ühilduvus erinevate graafikastandarditega
Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse
tollides. Nt 17'' või 63''.
Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal.
Sagedus millega toimub kaadri uuendamine.
Tavaliselt 5090 Hz.
Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz.
Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda
väiksem on maksimaalselt lubatav
kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul
8590 Hz, 1600x1200 puhul 7580 Hz).
Sagedus millega toimub ridade laotamine
Tavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis
arvutimonitoris 24115 Hz.
Resolutsioon (resolution) nimetatakse
ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse
pikslite vertikaal ja horisontaalsuunas.
Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum
peaks olema 600x800 punkti. Suurem
eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja
detailsemat informatsiooni.
Monokroomsed (Monochrome)
Halltoonesitlus (Grayscale)
Värviline( Color)
Värvisügavus (Color depth) mõõdetakse bittides.
Monitori elektromagnetilise kiirguse piiramiseks ja
hindamiseks on kehtestatud terve rida riiklike
standardeid,(DIN, SSI, MPR I, MPR II, SWEDAC,
TCO)
Levinuim Rootsist MRP II standard.
Karmimad standardid TCO 92 ja TCO95
Ekraan kaetud peegeldumisvastase kihiga
Dünaamiline fokuseerimine
Invarist valmistatud varimask
Lame ekraan
Kuvarite komponendid magneetuvad aja jooksul.
Demagneetimise protsess käivitatakse kuvari
sisselülitamisel, kuvaril on nupp.
Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus.
Tüüpiline vahemik 0,210,28mm.
Väiksemad väärtused paremad.
Usaldage oma silmi.
Kuvari osaks langeb arvestuslik osa
arvutisüsteemi energiatarbest.
Monitori tarbitav võimsus ei ületa 30 vatti (Energy
Star markeering).
DPMS(Display Power Managernent System), mis
lubab pikka aega kasutamata seisval arvutil
lülituda säästureziimi või päris välja.
Lükkab vananemist edasi.
Lisaks numbriliselt mõõdetavatele suurustele tuleb
kuvari ostmisel kindlasti arvestada ka subjektiivse
muljega, mida ei anna edasi ükski arvväärtus ega
kirjeldus. Eri inimesed võivad sama kuvari
kvaliteedi osas olla väga vastandlikel arvamustel.
Vasakule Paremale
Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #1 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #2 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #3 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #4 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #5 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #6 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #7 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #8 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #9 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #10 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #11 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #12 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #13 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #14 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #15 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #16 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #17 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #18 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #19 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #20 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #21 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #22 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #23 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #24 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #25 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #26 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #27 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #28 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #29 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #30 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #31 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #32 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #33 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #34 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #35 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #36 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #37 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #38 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #39 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #40 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #41 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #42 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #43 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #44 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #45 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #46 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #47 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #48 Arvuti sisend- ja väljundseadmed Kuvarid e-monitorid #49
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aleksandergt Õppematerjali autor
Esitlus kõikvõimalikest arvuti sisend ja väljund seadmetest.
Näiteks hiired, klaviatuurid, monitorid ja veel muud seadmed millest te pole isegi kuulnud.

Sarnased õppematerjalid

Sisend- ja väljundseadmed - lühireferaat
7
doc

Sisend- ja väljundseadmed - lühireferaat

· Klaviatuur..................................................................................Leht 2 · Hiir.............................................................................................Leht 3 Väljundseadmed........................................................................................................Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed ­ arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed ­ seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer jms. Sisendseadmed Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986

Informaatika
Arvuti ja selle põhikomponendid-töö Windows’i keskkonnas
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa ­ monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed

Arvuti
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) ­ on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi

Infotehnoloogia
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)

Arvutiõpetus
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................

Arvutid
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme · välistav või (eXclusive-OR) Kui kaks signaali on võrdsed annab XOR element väljundsignaaliks 0 ja 1, siis kui signaalid ei ole võrdsed. Kasutatakse komparaatoris võrdlemaks kahte sisendsõna. 2 · multiplexor (Multiplexers) siinide e. magistraalide kommuteerimiseks kasutatakse multipleksorit. Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljund siiniga. Sõltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu üks sisendsignaalidest läbi VÕI-elemendi väljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks. · summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest.

Arvutid
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali ­ arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel ­ garantiitingimused, arvutimontaazi reeg-

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (1)

puhmuh profiilipilt
puhmuh: Päris hea
09:24 10-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun