Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel (0)

Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere -Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel

Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad , mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju.
Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid , kaevude ümbrus). Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta.
Paarkümmend aastat tagasi olid väetised odavad ja nende suures koguses kasutamine soositud. Selle tulemuseks oli maapinnalähedase põhjavee reostumine nitraatiooniga. Põldude väetamisest tingitud nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala kaevuvees ulatusid sotsialistliku suurtootmise perioodi lõpul Pandiveres piirkonniti 60 mg/l. Pandivere piirkonnas ei vastanud sotsialismiperioodi lõpul lämmastikühendite sisalduse tõttu joogivee nõuetele 20% üksiktarbijate kaevudest, käesoleval ajal kuni 10%. Nitraaditundliku ala maapinnalähedase põhjavee kvaliteet on põllumajandustootmise vähenemise tulemusena paranenud. Kiirem oli veekvaliteedi paranemine 90-ndate esimesel poolel, edaspidi on nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees püsinud enam-vähem stabiilne: Pandivere nitraaditundlikul alal keskmiselt 20 mg/l.
Pandivere põhjavee kaitseks on püütud rakendada erinevaid õiguslikke abinõusid, moodustatud on: Pandivere Riiklik Veekaitseala (1988), Pandivere põhjavee alamvesikond (2001), Pandivere nitraaditundlik ala (2003), kuid ükski eelnimetatutest ei toimi seni haldussuutlikult. Pandivere kõrgustiku põhjavee seisund sõltub endiselt majanduse arengu või taandarengu tsüklitest. Kõige kindlamalt tagaks põhjavee kaitse 1988. aastal moodustatud Pandivere Riiklik Veekaitseala. See kindlustaks Pandivere kõrgustiku väärtustamise ühiskonna teadvuses. Kuid ka keskkonnanõudeid järgiva majandustegevusega kaasneb keskkonnamõju. Peamine reostuskoormus taimetoiteainete osas tuleb taimekasvatusest ning selle koormuse vähenemist ette näha ei saa. Parema tehnoloogiaga saame väetiste kasutamist parandada, kuid lämmastikukaod põlluharimisel on paratamatud. Puhastusseadmetele fosforiärastuse lisamine leevendab veekogude eutrofeerumist. Inimmõju vähendamiseks veekeskkonnale on kõige efektiivsem keskkonda kahjustava tegevuse ennetamine.

Kasutatud materjalid:

• “Ohtlike jäätmete võimalik keskkonnamõju, jääkreostus, selle hindamine, saastuse vältimise meetmed”, Madis Metsuri loengumaterjal
  
• “Kompleksseire kava koostamine nitraaditundliku ala Jänijõe valglal”, E. Loigu
  
• “Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala”, Keskkonnaministeerium , 2006
  
• “Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekti kokkuvõte”, Järvamaa Keskkonnateenitus, 2003
  

Tartu Ülikooli Türi Kolledž
Türi 2009