Pablo Picasso (2)

GAG
Referaat
Pablo Picasso
Koostaja : Klarika Orav
Juhendaja : Marju Liidja
Klass. 12.E
Tallinn 2008
Sisukord
1.Sissejuhatus lk3
2. biograafia ja perioodid lk 4-9
3.Maali lisad lk 9-10
4. perioodide kokkuvõte lk 10-11
5. kasutatud kirjandus lk 12
6. viited lk 13
Sissejuhatus
Minu referaat räägib mehest nimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania – 8. aprill 1973 Mougins ( Cannes 'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia - hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Ta oli erakordne isiksus, kes suutis oma elujooksul muuta inimeste arusaama kunstist ja arendada stiile, ning samas ei jäänud kõrvale ka poliitilisest elust ning oli veendunud patsifist.
Biograafia ja perioodid
Pablo Ruiz Picasso veetis lapsepõlve, kuigi mitte rikka pere kodanlikus, kunstist lugapidavas õhkkonnas. Ta sündis 25. oktoobril 1881.a Lõuna-Hispaania provintsilinnas Malagas donja Maria Picasso Lopeze ja don Jose Ruiz Blasco esimese pojana . Ta isa töötas Malaga muuseumis restauraatorina ja andis tarbekunstikoolis joonistustunde. Don Jose, kelle võimed ei küündinud keskpärasest looma-ja vaikelumaalidsest kõrgemale, kujutles üliandeka poja karjääri figuuri ja ajaloomaalijana. Esmalt õpetas isa talle natuuri järgi täpse ja loomutruu joonistamise algtõdesid ning andis varsti õlivärvi pintslid kätte. Juba 10aastasena sooritas ta Põhja-Hispaania linna La Cortuna kunstikooli vastuvõtueksami, kus tema isa nüüd õpetajana töötas. 1895 aastal kolis perekond Barcelonasse, kus Don Jose muutus üha raskemeelsemaks ja loobus maalimisest. Pablo seevastu omandas suurepärase õpilasena kiiresti maalimistehnikaid. 1896 aastal maalis esimese suure akadeemilises stiilis kompositsiooni ’’Esimene Armulaud ’’ , mis eksponeeriti järgmisel kevadel grupinäitusel Barcelonas. Noort talenti ängistab lõputu kipsfiguuride joonistamine ja lahkub kõigi üllatuseks koolist
1897 . aastal astus Pablo San Fernando Kuninglikku Akadeemiasse Madridis, kuid ka need seinad ei suuda teda kuigi kaua kütkes hoida, sest noormees on otsustanud iseseisvalt loomingulist kreedot otsida. Samal aastal esineb ta kunstiakadeemia aasta näitusel Madridis maaliga ’’Teadmine ja kaastunne’’, mis sai väga kõrge hinnangu osaliseks.
1898 . aastal tutvus Pablo kunstnike, skupltorite, pooetide ja teadlastega , kes kogunesid kohvikus Neli Kassi . Seal jutustas ta sõpradele arvukalt fantastilisi ja uskumatuid lugusid . Peab mainima, et enesekiitmine ja liialdamine olid Pablo lahutamatud iseloomujooned. Tema lähimate sõprade hulka kuulusid Jaime Sabartes, kellest sai hiljem paljudeks aastateks tema sekretär, maalikunstnik Junyer-Vidal ja Carlos Casagemas1, kes temaga peagi Pariisi läks. Pablo tolle perioodi autoportreed on noore boheemlase pilk enesekindlalt vaatajale suunatud. Rõhutatud tugevad näojooned on laiade joontega silmatorkavalt välja toodud.
23. eluaastal asus ta Prantsusmaale, kust said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Pärast seda kui Casanegas 1901. aasta veebruaris endalt õnnetu armastuse tõttu elu võttis, jõudsid Picasso teadvusesse ka suurlinna varjuküljed ning ta hakkas maalima purjus naisi, heidikuid, vaesust ja viletsust, 1901. aasta sügiseks ilmus Picasso piltidesse melanhoolne
sinine. Rahapuuduse tõttu õnnestus Pablol oma ateljee alles 1904 . aastal muretseda. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast, Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku elulaadi, olles ise äge kommunist . Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on "Guernica2", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. Pärast Teist maailmasõda astus Pablo Prantsuse Kommunistlikku Parteisse. Kuigi partei kritiseerimine Stalini juhikultuse ümber jahendas kunstniku suhtumist kommunismi, sellest hoolimata ei hüljanud ta oma nägemusi ideoloogiast kui ühest riigikorrast. 1962 sai ta lojaalse kommunismipooldajana ka Lenini rahupreemia.
Perioodid
Nn. helesinise perioodi algus paigutatakse kusagile 1901 aasta 1904 aasta lõppu, kuigi palju mis sel perioodil on loodud, kuulub tegelikult 1901 aasta veebruarist kuni aprillini Madridis valminu hulka: ’’Naine helesinises’’, ’’ Daam helesinises’’. Sel ajal elas Pablo kord Pariisis, kord Barcelonas. Üleminekutööks helesinisest roosasse perioodi on kuulus teos : ’’Tütarlaps pallil ’’(1905). Habras , pinges, ja painutatud balansseeriva tütarlapse, keha moodustab terava kontrasti paigalseisva ja tugeva atleedi kujuga. Kuid vaatamata kahe figuuri äärmisele kontrastsusele, mis peaks välistama kõik ühise nende vahel, puudub pildi üksinduse meeleolu, mis Picasso varasematele töödele üpris iseloomulik oli.
Koloriit pildil ’’Tütarlaps pallil on lihtne- põhiliselt helesinine ja roosa , mis on üleminekutes lausa tabamatult nüansirikkad nagu sügavamad inimtunded. Need kaks värvi domineerivad nii tugevates toonides maalitud mehe figuuri juures kui ka tütarlapse õrnades toonides ning sulavad kokku siniroosaks uduks. Pehme koloriit loob väga lüürilise meeleolu, mis ühendab figuure ja loob vaatajale mulje nende lahutamatust saatusest. Tundub, et akrobaadid on pöördunud sel pildil teineteise poole tajudes hingelise läheduse illusiooni haprust, on saavutanud mõneks viivuks sisemise tasakaalu.
Roosal perioodil vabanevad figuurid staatilisusest, värvid muutuvad läbipaistvamaks ja õhulisemaks. Roosakaskuldse ja hõbedaselt sinise keerulised nüansid aitavad avada kõige sügavamad lüürilisi tundeid ja kujude poeetilist ilu. Picasso arendab edasi humaansuse teemat. Teda köidab suur inimrühm ja kollektiiv, mida ühendab sõprus. Tolle perioodi lemmikteemadeks kujunevad akrobaadid, võimlejad ja arlekiinid- ’’Akrobaatide perekond ahviga’’ (1905) ’’Gauklerid, komödiantide perekond’’ ’’ Akrobaat ja noor arlekiin ’’ ning tualetti tegevad naised : ’’Tualett’’, ’’ Soeng ’’, ’’Haarem’’. Piltides avaldub spontaansus , mis eelmise perioodi töödes veel mõeldavgi polnud. Tol perioodil valmis ka seeria graafilisi lehti, nende hulgas rida oforte.
1907. aastal tutvus Picasso Henri Matisse ’iga3. Ta oli parajasti süvenenud Cezanne ’i4 loomingu uurimisesse, millest annab tunnistust ’’ Gertrude Steini portree’’ (1906), tõeliselt revolutsiooniline teos, milles loobuti kõigist traditsioonilistest inimkeha ja ruumi kujutamise kaanonitest. See ning ka järgmine maal ( ’’ Avignoni neiud ’’) ennustasid kubismi peatsest tulekust.
Massiivsete ja robustsete geomeetriliste kujundite konstrueerimine või analüüsimine tasapinnale laotamine, värvi-ja faktuuri elemendid, mida vaadatakse dünaamiliselt ja erinevates rakurssides, muutuvad kunstniku loomingus peamiseks eesmärgiks. Picasso ja Georges Braque5 töötavad koos teineteist mõjutades 1908-1909 aastal välja uue stiili-kubismi, mis osutus radikaalseks pöördeks kaasaegses kunstis. Tema idee eemalduda tavalisest vormikäsitlusest ja avada teema sisuline pool avaldub selgelt teostes ’’Viuul’’ (1912), ’’ Absint ja kaardid’’ (1912) ning ’’Natüürmort punutud tooliga’’ (1911-1912). Pannud aluse kubismi tekkele, maalis Picasso neegriskulptuuride mõju all olles pildi ’’Tants laudlinadega’’ Nii selles kui ka teistes tolle aja töödes kõlavad rahvuslikud noodid ja mõningate dekoratiivne liialdus: ’’Daam lehvikuga’’ (1909)
Üks kubismi tippteoseid ’’Kolm naist’’ on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ’’Kolme naise’’ juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis.
Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ’’Tants laudlinadega’’, kuid kui seal on kõik tasapinnad liikumises, alludes tormakale pöörlemisele, siis siin on liikumine ja staatika teineteist tasakaalustavad ja kristalselt selged. Kogu grupp meenutab tõepoolest keerulist kristalli, mis tegelikult ju kasvabki niimoodi , et selle elemendid on seotud konstruktiivse loogika alusel. Just see innustabki kunstnikku. Monumentaalse grupi kristalset struktuuri rõhutab omakorda ruugete toonide ülekaal, mille kaaluks ja materiaalsus tasakaalustavad pildi sisemist pinget. Üle pea heidetud käega figuurid ja nende uinuvad näod ei ela igapäevareeglite järgi, vaid enda autonoomse maailma tahtele alluvalt, mis on loodud kunstniku fantaasias.
1914. aastal hakkas Picasso tasapisi kubismist eemalduma. Esimesena ilmneb see maalil ’’Kunstnik ja modell ’’. Mitme joonistuse puhul on näha Picassos tekkinud huvi selgete kontuuride ja plastilise vormi vastu. Paari aasta möödudes saavad ilmseks neoklassitsistlikud, realistlikud tendentsid. Piaccot on tollal nimetatud ka kunstnik-kameeleonist.
1917. aastal töötas Pablo balleti ’’ Paraad ’’ dekoratsioonide ja kostüümide kallal, mille lavastas Djakilevi balletitrupp. 1918. aastal abiellub ta vene baleriini Olga Hohlovaga7, kellega neil sünnib 1921. aastal poeg, mis ajendab kunstniku tagasi pöörduma selge , dramaatiliselt ekspressiivse vormikäsitluse juurde. Formaalsed meetodid hakkavad eksisteerima paralleelselt. Picasso loobub vormi struktuuri otsimisest, nagu ka kubismi juures oli oluliseks pidanud. Vorm jääb pidevalt muutuvaks. Pilte iseloomustab joone elegantsus, muinasjutuline arhailise hõnguga idüllilisus ’’Kolm naist allikal’’(1921), ’’Ema lapsega’’ ja seeria ’’Kunstniku ateljee’’
1927. aastal tutvub Picasso Maria-Theresa Walteriga7 ning lahutab Olgast, 1935 aastal sünnib neil tütar Maia ., kuid see ei jää viimseks armastuseks Pablo elus. 1943 tutvub ta Francois Gillot’ga8, kellega saab ta tütre ja 1947 aastal poeg Claude ning 1949. aastal tütar Paloma. Kaheksakümne aasta vanusena astus Pablo Picasso viimasesse seaduslikku abiellu Jacqueline Roquega9
Kaks teost- ’’Tants’’ (1925) ja viimane töö seeriast ’’ Kitarr ’’ (1926) ilmutavad uue rahutu perioodi algust pärast pikemat vaoshoitust. Algab Picasso ebahariliku kunsti ajajärk, mida kutsuti košmaaride mõõdupuuks. Picasso pintslist sünnib terve plejaad monstrumeid, mis nagu sarnaneksid inimestega, kuid samas ka mitte, neil on oma kunstniku loodud anatoomia.
Alates kahekümnendate aastate keskpaigast muutuvad Picasso figuurid vihkamise, kaastunde ja hoiatuse sümbioosiks. Nad ennustavad julma kunsti ja absurdse kunstivoolu tekkimist, Teise maailmasõja järgses maailmas. Kunstnik reageerib ümbritsevas maailmas toimuvale süngetes toonides grotesksete lõuenditega ’’Nuttev naine’’ (1937), ’’ Kindral Franco unistused ja valed’’ (1937) ning ’’ Kass ja lind’’ (1939). Raevutsev humanism saavutab kulminatsiooni Hispaania kodusõja ainelises ekspressiivses ja traagilises pannoos ’’Guernica’’ (1937)- see on üldist nördimust väljendav protest tardumuse, endassesuletuse, ükskõiksuse ja hoolimatuse ja kõige selle vastu, mis oli teinud fašismi võimalikuks. 1937.aasta 26. aprillil pommitasid Saksa ja Itaalia lennuvägi väikese baskide linnakese Guernica maatasa. Sündmusest vapustatud Picasso üks kuulsamaid töid valmis seepärast ka kahe kuuga.
Vaatamata iga päev ja iga tund ähvardavale ohule, elas Picasso Pariisis kogu Saksa okupatsiooni vältel 1940-1944ni. Pärast Pariisi vabastamist 1944.aastal avati tol Sügissalongis, mida sel korral vabastamise salongiks nimetati, näitus kus Picasso eksponeeris 74 maali ja 5 skulptuuri.
1944. aastal astus ta ka Prantsuse Kommunistliku Partei liikmeks. Ta on öelnud: ’’Sõda ning rahu teema jääb veel pikaks ajaks aktuaalseks. Ta loob maalid ’’Sõda ja Rahu’’. Omamoodi üldistuseks kujuneb ’’Rahutuvi’’, millest sai kogu maailma rahuvõitlejate sümbol. 1951. aastal valmib lõuend ’’Veresaun Koreas ’’
Neljakümnendatel muutub Picasso looming vormilt stabiilsemaks, ta loob ühtse stiiliga sarja ’’Kunstnik ja modell’’. 1947.aastal sõidab Picasso Lõuna-Prantsusmaale Vallauris’ linnakesse, mis oli traditsiooniline keemiatööstusekeskus. Seal, Madoura vabrikus valmistas ta kõige erinevama vormiga keraamilisi nõusid, aidates sellega kaasa traditsioonilise tootmisharu taassünnile.
1956-1957.aastal tegi Picasso pannoo Unesco hoonele Pariisis ning maalis rea pilte Grimaldi muuseumile Antibe’is, mis nimetati hiljem Picasso Muuseumiks. 1960.aastatel maalib Picasso omapäraseid variatsioone vanade meistrite teemadel (Velasquesi ’’Las Meninas’’, Goya ’’Ülestõusnute mahalaskmine’’, Manet ’’Hommikueine murul’’ jne
Käsitledes tuntuid teoseid kubistlik-groteskses stiilis, annab kunstnik fantaasiale vaba voli , jättes mõne figuuri joonistamata või lisades neid oma suva järgi. Picasso hilised , hooletus maneeris maalitud lõuendid kujutavad ta lemmikstseene: kunstnik modelliga, stseenid antiikmütoloogiast, natüürmordid, sakraalmotiivid, stseenid härjavõitlusest. Sageli maalis ta ka naiste portreid.
1958.aastal sai Picassost Vovenageri lossi omanik. Pärast abiellumist J.Rockiga 1961.aastal asus paar elama Notre Dame de Vie’sse Mougenis. Maastikel ’’Vovenageri küla’’ ja ’’Majad Estrelle’is’’ ei rõhuta Pablo enam vormide mahulisust, vaid kujutab maju nii, et vaataja märkaks eelkõige lõuendiga paralleelsete seinte pindalasid. Suuremat tähelepanu pöörab ta taimestikule, mida annab edasi laiade, paindlike pintslitõmmetega. Värvigamma ei ole väga ulatuslik ega ere. Domineerivad rohelised, hallid ja sirelilillad harmoneerivad toonid. Üheksakümnenda eluaasta künnise ületanunagi on Picasso otsiv ja arenev.
Pablo Picasso töötas intensiivselt kuni elu lõpuni. 1968. aastal valmis ta seitsme kuuga 347 graafilist lehte. Pablo Picasso suri 8.aprillil 1973.aastal Mougenis, Prantsusmaal.
Kuulsamad maalid:
Sinine periood: Roosa periood: Kubism
Les Demoiselles d' Avignon
’’Vana kitarrimängija’’
’’Guernica’’
Autoportree
Kokkuvõte perioodidest:
Sinine periood (1901–1904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine. Tähtsamateks töödeks võiks lugeda: "Vana kitarrimängija" (1903), tema autoportree, "Tragöödia", "La Celestina"
Roosa periood (1905–1907), seda ajavahemikku iseloomustab lõbusam ja rõõmsam stiil roosa- ja oranžitaoliste värvidega. Ka siin domineerib maalidel arlekiinide ja akrobaatide rohkus. Tema tööd on mõjutatud Fernande Olivierist, skulptor ja kunstnik Pariisis. Rõõmsameelsus töödes on tingitud ka Pablo Pariisis olemise algusaastate romantilisusest ja õhkamisest, mida ta suurlinnas alguses koges . Selle perioodi tippteosteks võiks lugeda: "Arlekiinide perekond", "Arlekiinide perekond ahviga", "Kaks noorukit", "Tüdruk kitsega", "Alasti poiss"
Aafrikat viljelev kunstiperiood (1908–1909), sel ajal on Picasso süübinud Aafrika motiividele ja mandri rahvuste eripäradele ja tunnusjoontele. Selle perioodi tippteoseks on "Avignioni neiud"
Analüütilise kubismi periood ehk cezanne’elik periood (1909–1912), nagu nimetuski ütleb on tegemist kubismi rakendusega. Selle perioodi peamine mõjutaja oli Picasso jaoks Georges Braque, kellega tema tööd ka suuresti sarnanevad. Tööd iseloomustavad loodusvormide allutamine geomeetrilisele vormile. Maalidest võiks nimetada järgmisi: "Kitarrimängija", "Tütarlaps mandoliiniga", " Willhelm Uhde portree", "Akordionist"
Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (1912–1919), sellele perioodile on iseloomulikud kollaaž ja paberi lõikus. Mainimisväärseteks töödeks on: "Kitarr ja viiul ", "Muusikariistad", "Itaalia tüdruk", "Naine tugitoolis", "Arlekiin viiuliga".
Kasutatud kirjandus
et.wikipedia.org
http://images.google.ee/images?hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla:en-US:official&hs=rmg&resnum=0&q=pablo%20picasso&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=w i
Pablo Picasso: elu ja looming, Elke Linda Buschholz, Koolibri, Tallinn2005
21.maailmakuulsat kuntnikku, Annus Raud, Odamees 2005
www.miksike.ee
en.wikipedia.org
Viited
1.Hispaani kunstnik (1880-1901) lõpetas oma elu enesetappuga(lk 4)
2. Baskia linn, mida pommitati 23.aprill 1937 sakslaste Lufwaffe poolt
3. Prantuse maalikunstnik, fovismi esindaja (lk 6)
4.prantsuse postimpressionistlik kunstnik (lk 6)
5.prantsuse maalija ja skpultor, 1882-1863, (lk6)
6. Ukraina -Vene tantsija , 1891-1954 (lk7)
7. 1909-1977, prantslanna , kes oli mitmeid aastaid Pablo Picasso armuke ja ka ta tütre ema(lk
8.pranstlanna, kes oli kahe Pablo lapse ema, jättis mehe maha tema liiderlikkuse tõttu
9.Teine Pablo seaduslik abikaasa, kellega ta oli ligi 20 aastat kuni oma surmani abielus, naine sooritas neli aastat peale mehe surma enesetapu
13