karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt. · Kaelkirjak on taimtoiduline. Paljunemine · Jooksuaeg on juulist-augustini. · Tiinus kestab kuni 450päeva. · Sünnib üks poeg. · Pulmamängus taplevad, pekstes üksteist pea ja kaelaga. Huvitavat · Kaelkirjak võib anda vaenlasele esijalgadega surmava hoobi. · Kaelkirjak ajab juues jalad harki. Kasutatud kirjandus: · "Eneke2" · "Ene4"
.......................... 1 Mihkli tammik....................................................................................................... 2 Tammiku teke........................................................................................................ 3 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 4 Sissejuhatus Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 132 hektaril laiuva tammiku. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised tammed. 1 Mihkli Tammik Mihkli tammik (Mihkli hiietammik) on kaitsealune tammik Pärnumaal, Koonga vallas. Tammik võeti kaitse alla 1957. aastal (Mihkli tammiku kaitseala, pindala 132 ha). Mihkli looduskaitseala asub
Oma nime sai ta sellest, et loomulikult kasvab ta metsas, ning ükskõik millist metspipra osa katki hõõrudes tunneme me kohe tugevat pipra lõhna. Sellest siis ka nimi Metspipar. Metspipar on varjutaim ning suudab moodustada kauni ja tiheda pinnakatte ka seal, kus paljud teised liigid eriti kasvada ei taha. Seetõttu kasutatakse seda liiki sageli iluaianduses kui metspipar ei pea rammusal mullal teiste taimedega konkureerima, moodustab ta mõne aastaga eriliselt tihke, kauni ja laiuva vaiba, millest umbrohud naljalt enam läbi ei tungi. Kahjuks ei kuulu metspipar kaitstavate taimede nimekirja. Kõik maa-alused (vähem ka maapealsed) osad sisaldavad õlirakke ja mõruaineid, millest ka taime nimi. Juurtes on rohkesti tärklist. On nii loomadele kui inimesele mürgine. Mahl mõjub sööbivalt limaskestadele ja tekitab mädaville. Kuid metspipar on üks huvitavaim taim üldse, oma rohkete omapäradega tundub ta lausa lõunamaiselt eksootiline
Asetsevad oksal ühekaupa. Helepunane marikäbi valmib tolmemisaasta sügiseks. Viljakad huumusrikkad mullad. Väga hea varjutaluvusega. Gaasi ja tahma suhtes pole tundlik. Harilik kadakas (Juniperus communis) Sugukond: küpressilised (Cupressaceae) Kuni 10m kõrgune igihaljas puu või laiuv Marikäbisid kasutatakse toidu põõsas. ainetetööstuses ja ravimites. Eluiga kuni 1000 aastat. Tihe püstiste okstega. Sammasja, munaja või laiuva võraga. Okkad 12cm pikkused, kinnituvad 13 kaupa. Pealt sinakad, alt rohelised. Marikäbid valmivad kevadeks. Teisel aastal muutuvad tumesiniseks kuni mustaks. Tugev juurestik on pinnapealne. Juurtel esinev mükoriisa. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Väga palju kasutakse haljastuses erinevaid võravorme. Puit on väga hinnatud, mistõttu on enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik paakspuu (Rhamnus frangula)
Talvekindlus nõrk. Haiguskindlus keskmine. Päritolu Eesti ’Kadri’ (1. puul koor pisut vigastatud) Vili Keskmise suurusega, piklikovaalne, tumesinine. Viljaliha rohekaskollane, keskmise tihedusega, mahlane, hapukasmagus. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Valmib augusti keskpaiku Tolmuandja Oma õietolmuga ei viljastu. Paremad tolmuandjad on `Duke of Edinburgh` ja `Emma Leppermann` Märkused Puu on tugeva kasvuga, laiuva võraga. Saagikas, talvekindlus keskmine, nagu ka haiguskindlus. Aretatud Eestis ’Liisu’ (mõlemal puul koor vigastatud) Vili Vili valmib augusti esimesel nädalal, on suur, munajasovaalne, punakaslilla. Viljaliha kollane, keskmise tihedusega, mahlane, hapukasmagus. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Varajane, valmib augusti keskel Tolmuandja Oma õietolmuga ei viljastu, vajab tolmlemiseks sorte `Edinburgh`, `Emma
Punakas narmasnutt (Inocybe erubescens ) Punakas narmasnutt on noorelt kellukja kübaraga üleni valge seen, vanemalt laiuva kühmja radiaalkiulise kollakaspruunika tüseda kübaraga (kuni 10 cm), jämeda (kuni 2,5 cm) rõngata jalaga, oliivpruunide eoslehekestega, ebameeldiva lõhna ja maitsega. Liiki iseloomustav tunnus on katsumisel, lõikamisel ja vananemisel kõigis viljakeha osades ilmnevad roosakaspunased laigud. Päris vanalt muutub viljakeha üleni määrdunud pruunikaspunaseks, sellest tuleneb ka liigi nimetus. Punakas narmasnutt on surmavalt mürgine seen, mis kasvab tavaliselt jaanipäevast juuli
Beduiinid- normaalse eluviisiga Araabia hõimud. Dromedar- ühe küüruga kaamel kes elab Aafrikas. Baktrain- kahe küüruga kaamel kes elab Aasias ja Hiinas. Kõrbestumine- protsess mille käigus muutuvad viljakad alad kõrbeks. 4. Vahemereline taimestik Oliivid- puu otsas kasvavad mustad ja rohelised marjad. Rosmariin- igihaljas poolpõõsas mida kasutatakse maitseainena. Lavendel- meeldiva lõhnaga poolpõõsas. Piinia- madala tüve ja laiuva võruga mänd. Eukalüpt- igihaljas põõsas. Erosioon- muldade ärauhtumine nõlvade tuule ja vee mõjul 5. Parasvöötme rohtlad Preeria- rohtla Põhja-Ameerikas. Stepp- rohtla Euraasias. Pusta- rohtla Ungaris. Pampa- rohtla Lõuna-Ameerikas. Mustmullad- rohtlas elevad kõige viljakamad mullad. Metsastepp- jõgedevahelise alal stepp. Piison- rohtlas elavad suured elukad. 6. Parasvöötme sega ja lehtmetsad
Põhja-Ameerika lehtmets Punane tamm Ameerika punatammi on perekonnas umbes 400 liiki, neist Euroopas on 20 liiki. Nad on levinud peamiselt Põhja-Ameerika idaosas. Punane tamm kasvab tavaliselt 20-30m kõrguseks laiuva võrega puuks. Tüve kõrgus on 10-15m ja läbimõõt sellel kuni 1 m. Lülipuit on roosakas kuni punakaspruun. Põhjapoolsemate puude puit on heledam kui lõuna omadel. Punasel tammel on ameerika tammedest kõige suurem leviala ning selle aastarõngad on selgest näha. Tüvekoor on sile ja hallikas. Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega. Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis
aastal märkis A. Rühl sealsete puude vanuseks 25 aastat ja kõrguseks 19,5 meetrit. Loode-Pärnumaal Varbla pargis kasvavad 3 puud, millest suurima kõrgus 2003. aasta suvel oli 21,5 meetrit ja diameeter 64cm. Oru pargi puu kõrgus on 19 meetrit ja diameeter 55cm ning Hiiumaal kasvava musta männi kõrgus 16 meetrit ja diameeter 80cm. Suurim kogus musta mändi kasvb Muhu saarel Pädastes, kus 1901-1902. aastal rajati mõisa poolt 0,7ha suurune kultuur. Puud on seal suhteliselt madalad ja laiuva võraga, kuid jämedad, kuna nad asuvad harvalt. Eestis kasvavate mustade mändide puhul on suures osas tegemist Austria musta männiga. Eino Laas ,,Okaspuud" kirjastus Altex, Tartu 2004, lk 216-218 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio) Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio) on Lõuna-Euroopa mägedes kasvava musta männi (Pinus nigra) alamliik. Korsika musta männi araal paikneb Kesk- ja Lõuna-Itaalias, Korsikal ja Sitsiilias
keskele, mis hiiglasliku asula õitsenguaegadel aset leidsid. Iga tuuleiil, õhates soojusest ja kauni Vahemere niiskest hingusest, loob kujutlustesse siira rahulolutunde. Naudingud, mida suudavad pakkuda müstilised ja ajaloolist tausta omavad paigad, on kirglikule avastajale asendamatud investeerijad tõelise elamuse saamiseks. On kaheldav, et keegi, kes kunagi on osa saanud Egiptuse ilust ja imepärast (seda nii püramiidide, laiuva kõrbe kui ka vanima senitegutseva kristliku Püha Katariina kloostri näol, kus Piibli sõnade kohaselt sai Mooses Jumalalt 10 legendaarset käsku), suudab rahulduda kõigest selle piirkonna vaatamisväärsuste hingematva võimsuse tunnetamisega. Erinevate rahvaste kombed ja elu-olu on kirjeldamatult huvipakkuv, mis ekstreemsematel juhtudel võib kaasa tuua kultuurisoki. Kuigi selliste emotsioonide esilekutsumiseks on tarvis raskekaallasest
ehitatud, on saanud nii Paide linna kui kogu Järvamaa sümbol. Paidel on olnud väga palju erinevaid nimesid, selliseid nagu Wittenstein, Weissenstein, Paede ning lõpuks kujunes välja praegune nimetus Paide. Mis on Paides huvitavat ja kuidas oma aega sisustada? Paide, Eestimaa südame, vaieldamatult väärikaim vaatamisväärsus on Paide vallimäe vallitorn ning seal asuv Ajakeskus Wittenstein, koos selle ümber oma ajaloolises hiilguses laiuva vallimäega, kus jalutades või all-linnale pilku heites kosub hing ja puhkab silm. Eesti ainulaadseimad eksemplarid on ka Paide keskväljak, mis on linnaelu süda, koos vanalinna ajaloolise tänavavõrgustiku, Paide Raekoja ning Püha Risti kirikuga. Tänapäevase Paide tänavapilti ning vallimäge ilmestavad 94 paeskulptuuri, mis on valminud iga kahe aasta tagant peetavatel Rahvusvahelistel Paide Paepäevadel. Iga
Haapsalu kuursaali ümbruse roosipark, Viljandi ja Tartu Raehoone roosiaed, Põlva Tartu mnt.sissesõidul jne Roosikasvatuse tulevik • Arvestades meie kliimaolusid, pööratakse enam tähelepanu erinevate sortide külma, talve ja haiguskindlusele • Kahjuks on paljud meile sissetoodavad sordid väga haigusõrnad, mistõttu kaotavad üsna varakult oma lehestiku. • Väga tähtis on sortide valik kohalikesse tingimustesse • Tulevik on madala laiuva kasvuvormiga õierikastel ja haiguskindlatel sortidel • Selleks pakub Saksamaa uue põlvkonna aretisi ADR märgiga (Saksamaa üleriigilised kontrollkatsed) • Eesti oludesse eriti sobivad on aretusseeriad Flower Carpet, Rigo Rosen ja Meidiland • Tallinna Botaanikaaia ja Rosmakori andmetel on nad seni olnud Eestis vastupidavad • Väga populaarsed on viimasel ajal antiikse õievormi tugeva lõhna ja kõrge kasvuga uued antiikroosid
4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega
Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstliku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. Cyrillus Kreegi muusika koosneb aga peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest. -3- 1. MART SAARE ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Saare sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel Hüpassaare talus. Sündis ta metsavahi perekonda. Oma esimese õpetuse sai Saar oma isalt, kes oli hea orelimängija ning improvisaator. Kogu tema pere oli muusikalembeline. 1.2 HARIDUSTEE Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Suure-Jaani oli sel aja üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis.
Aasias. Suurimad kasvandused asuvad Musta mere äärsetel aladel, Indias ja Hiinas. Levinud metsadena Balkanimaades, Prantsusmaal, Itaalias, Jugoslaavias. Kõige rohkem toodetakse aga Kalifornias. Maailmas tuntakse kahte erinevat kreeka pähklipuu liiki: o Inglise e. pärsia – kasvab Euroopas o Ameerika e. must kreeka pähklipu – pähklid suuremad ja tugevama maitsega. Kasvavad suurte, laiuva võrega pikaealiste kuni 30m kõrguste puude otsas. Vormirohke liik: vilja läbimõõt on erinevatel liikidel väga erinev (1,5-4cm). Kreeka pähkli ümar – ovaalne hele kuni tumepruun vili koosneb kõvast, paksemast või õhemast koorest ja valkjast kuni merevaigukollasest tuumast, millel on ebaühtlane, tugevalt laineline pind. Koor koosneb kahest poolest, mis on omavahel ühendatud paksenenud õmblusega.
Sissejuhatus : Puuviljad on ühed vajalikumad ja kasulikumad mida loodus meile andnud on . Troopilised puuviljad on omapärased , erineva päritoluga ning kasvatusviisiga puuviljad . Antud referaadis on ülevaade neljast troopilisest puuviljast . 3 Mango ( Pilt 1.1 , Pilt 1.2 ) Ladina keelne nimetus : Mangifera indica Kasvatamine ja Kodumaa : Mango on 10-30 meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili , mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas .Mango kodumaa on Ida-Aasia, India, malaisia, Filipiinid ja Lõuna- Hiina. Indias tunti mangot Gangese viljakatel kallastel juba 4000 aastat tagasi. Ka praegu on mango Indias üks tähtsamaid kultuurtaimi, mida viljeldakse 800000 hektaril, see on rohkem kui kõikides maailma maades kokku. Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm. kasvab ligi 40 mangoliiki,
ning hübriidliikidele. Must sõstar Ribes nigrum Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Sõstar on maapinnalähedases mullas harunenud varrega mitmeaastane, kuni 1,5 m lai ja kuni 2 m kõrge põõsastaim. Maapealse osa moodustab erineva vanusega oksad mis on tekkinud basaal- ehk juurmistest pungadest. Olenevalt okste asetusest eristatakse püstise, laiuva ja lamanduva kasvulaadiga põõsaid. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad, kaldavõsastikud, 5 jõekaldad ja ojade nõod. Kasvukoha mullad on tavaliselt sügavad ja huumusrikkad. Talvel on ta meil külmakindel, talub hästi varju, kuid ei talu põuda ja madalat õhuniiskust. 4. Tööde mahud 4.1 Taimmaterjal Tabeli koostasin www.juhanipuukool.ee hindade põhjal. Nr
Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu
Viljaks mari. Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega. Meil natuke külmaõrn -15 C. Amuuri viinapuu looduslikult kasvab Kaug Idas on väga külmakindel, kasvatatakse ilutaimena, on aretatud veinimarjasorte. Põhja-viinapuu kasvab looduslikult Kanadas , külmakindel, meil kasvatatakse lätis aretatud sorte. Kallas viinapuu looduslikult kasvab Kanadas. Ebaküdoonia ja küdoonia Jaapani ebaküdoonia- kasvab madala laiuva põõsana, lehed nahkjad, õied punased. Harilik küdoonia põõsas kõrge, lehed terava servaga, õied roosad, viljad karvased ei sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks. Aroonia Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied. Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega. Lehed sügisel värvusega punased.
Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta Kuusikute harvendusraie on nagu kahe teraga mõõk. Omanik teeb küll kuuskedele toitainete ja valguse saamiseks ruumi, kuid metsamaterjali väljaveol saab paratamatult kannatada juurestik, mistõttu puud muutuvad märksa vastuvõtlikumaks juuremädanikule. Kuusikutes on harvendusraied kavandatud 25, 35 ja 45 aasta vanusesesse puistusse. Puhtkuusikutes peaks raiejärgne täius jääma pisut kõrgemaks (65-70%) kui teistes puistutes. Laiuva võraga nn. ,,huntide" väljaraie sõltub harvendusraiel juba konkreetsetest tingimustest. Üldjuhul raiutakse ,,hundid" välja, aga kui ümber ,,hundi" kasvavad puud on juba allajäänud ning kasvujõuetuseni kärbunud, siis on otstarbekas jätta ,,hunt" kasvama. Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid. Kuuse-enamusega puistutes tuleb säilitada mände- isegi üksikud männid
roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine. Rohkesti leidub ka teisi taimi:angervaksa, seakapsast, saluheina, ussilakka, leselehte, ojamõõla, koldnõgest, soo-koertubakat, salu-tähtheina, võsaülast, harilikku metsvitsa, naati jt. Sammalkate on hõre, kohati puudub. Samblaist on tähtsamblad, kähar salusammal, tüviksammal jt. Salumetsa taimestik. (ht tp://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg )
Nõlvast üles ronimisel ja vulkaani kilbile jõudmisel avaneks rändaja ees üsna tasane laavavooludega maastik. Vulkaani tippu pole kusagil näha ja kaldeerani jõudmiseks peab hoolsalt suunda valima. Seejuures keskmine tõus on ainult kolme kraadi ringis. See teeb oma kümmekond meetrit tõusu paarisaja horisontaalmeetri kohta. Silmaga haaratavaid efektseid vaateid peaks nägema see rännumees, kes kaldeerani jõuab. Vulkaani ülaservalt kuni 2,5 kilomeetrit allpool laiuva kaldeera põhja ja püstloodis seinte uurimiseks oleks kasulik omada korralikku binoklit, sest hiidkraatri suurim läbimõõt on 90 kilomeetrit. Olympus Mons'i kaldeera ehitus annab tunnistust sellest, et eri aegadel on siin laava välja voolanud vähemalt kuuest erinevast kohast. 1. Teisi Marsi vulkaane Olympus Mons'ist poolteise tuhande kilomeetri kaugusel asub kolm veidi väiksemat hiiglast,
täielikult halogeenitud freoonide (CFC) ja osaliselt halogeenitud freoonide (HCFC) kasutuselevõtmine on oluliselt vähenenud.23 21 http://www.horisont.ee/node/1851 22 http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/osoon_sisu.html 23 http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-5594/Osoonikihi-kaitsmine-on-riikide- %C3%BChine-eesm%C3%A4rk Osooniaukude kahanemine USA kosmoseagentuuri NASA satelliidi poolt kogutud andmed viitavad, et Antarktika kohal laiuva osooniaugu pindala jääb püsivalt alla 12 miljoni ruutkilomeetri alates 2040. aastast. Osooniaukude täielikku paranemist võib oodata sajandi lõpul. NASA paari aasta eest orbiidile saadetud satelliidi poolt kogutud andmetel põhinev analüüs näitab nüüd, et osooniaaukude pindala väheneb aeglaselt, kuid järjekindlalt. Aastast 2040 peaks Antarktika osooniaaugu pindala jääma järjepidevalt alla 12 miljoni ruutkilomeetri, ületades
TINGIMUSED liivsavimuldadel. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel ja vastupidav liik. KASUTAMINE Kõrgelt hinnatud soolopuu. Koehne pihlakas Sorbus koehneana Areaal Koehne pihlakas Sorbus koehneana Koehne pihlakas Sorbus koehneana Koehne pihlakas Sorbus koehneana Põõsavorm Poogitud versioon, puuvorm Hondo magnoolia Magnolia kobus AREAAL Jaapan ja Korea SUURUS 8-15m, Eestis pigem 4-8m VÕRA Laiuva võraga puu, Eestis pigem põõsas. KOOR, VÕRSED Pruun või hõbehallikas koor, noored võrsed rohekaskollased. LEHED Lehed 10-12cm pikad. Suvine lehestik on tumeroheline. Sügisel omandavad lehed kollase värvuse ja langevad puult. ÕIED, VILJAD Suured (7-10 cm) valged kuni kergelt roosakad, kausjad, karikakujulised ribajad õied. Õied on lõhnavad. Hakkab õitsema 10-15 aastaselt.
põõsas. Lehed teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Õied kollakasvalged kuni 5cm läbimõõduga kännastes, õitseb mais-juunis. Viljad piimvalged, kerajad luuviljad, valmivad oktoobris. Eelistab kasvada niiskemates kohtades. Külmakindel, varjutaluv. Talub hästi kärpimist ja linnatingimusi. Annab rikkalikult juurevõsu. Ebajasmiin ´Dame Blanche´ (Philadelphus coronarius ´Dame Blanche´) Laiuva võraga aeglasekasvuline heitlehine ilupõõsas hortensialiste sugukonnast. Piimjasvalged kollase tsentriga tugevasti lõhnavad pooltäidetud kuni lihtõied moodustavad hea kontrasti tumerohelise lehestiku taustal. Sobib igale mõõdukalt viljakale, vett läbilaskvale pinnasele valguseküllasel kasvukohal, kuid talub ka vähest varju. Hõlpsasti kasvatatav, sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või väiksema rühmana ning aiapiirdele vabakujulise hekina. Lõigata pärast õitsemist
ka tavalisel aiamullal. Võivad aastaid ühel kohal kasvada moodustades järjest suurema padjandi. Talveks on soovitav katta kuuseokstega, sest varakevadine päike võib kahjustada taime igihaljast lehestikku. Kahjustunud osad tuleb kevadel lõikusega eemaldada. Nii võib ka vanu taimi noorendada. 5. Bergeenia Bergeenia tunneb kergesti ära nende nahksete, talvehaljaste lehtede järgi. Need on tugevakasvulised püsikud laiuva jämeda risoomiga. Õied on tavaliselt roosad ja puhkevad kevadel tugevavarrelistes kobarjates õisikutes. Bergeeniatele sobib nii päikesepaiste kui ka vari. Kasvavad ka tavalisel parasniiskel mullal, kuid eelistavad raskemat savikat toitaineterikast mulda. Bergeeniaid kasutatakse tavaliselt vabakujuliste rühmadena murus, basseinide ja looduslike veekogude ääres, pinnakattetaimena hõredate puude all, kalmistutel. Kenad koos priimulate ja akakapsaste, metsülase, kevadike ja kivirikkudega.
rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitar- lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Raiekraad ehk harvendamise aste näitab palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Hooldusraie intensiivsus näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Alameetod raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud ,,metsahunt" puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne. Ülameetod raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Raiejäätmed oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Hooldusraiete bioloogilised alused. Ehk põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu ehk mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1
leiame luubiga vaatamisel tihedalt väga väikeseid lehti. Igal aastal kasvab juurde vaid üks korrus, seega saab nende põhjal määrata leitud samblataime vanust. Vaadake, kui vana laaniku te metsast leiate. Sageli võib neil leida kuni kümme korrust, väga harva ka rohkem. Seejuures võib sambla kõrguseks olla juba 15 cm. Kõik sõltub sellest, kas oleme metsas, kus surnud taimed lagundatakse kiiresti või aeglaselt. Taime viimase aasta juurdekasv ei ole aga peenekoelise laiuva lehviku välimusega. Inimese poolt ei ole laanik kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Samuti kasutavad paljud linnud seda sammalt pesaehitusel. Metssiga Eesti alale on metssiga viimast korda sisse rännanud selle sajandi
kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid.. Linnapuuna Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=95&aid=0 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas. Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik
Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. 3 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu.
Joonis 91. Harilik vaher sügisvärvides (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_in_autumn_colors.JPG) Joonis 92. Harilik vaher sügisvärvides Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm. 25.09.2013. 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (joon. 93, joon.94) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiuva võraga suvehaljas põõsas. Lehed: munajad kuni piklik-lantsetjad, 3-10 x 1,5-4,5 cm, tömpterava tipu ja ümara kuni laikiilja alusega, nahkjad, mõlemalt küljelt hõbehallid. Õied või õisikud: 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Liigi eritunnused: söödavad viljad. Vastupidav ja külmakindel. Annab juurevõsu. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuiv kuni niiske ja happeline kuni normaalne mullastik
Tänapäeval toodetakse lõhnaainet vanilli suurel määral sünteetiliselt, kuid loodusliku vanilliga ei suuda see võistelda, sest ehtsa vanilli lõhnas osalevad teisedki ained. Sokolaaditööstuses leiab siiski rohkem kasutamist odav tehisvanilliin. Sünteetilist vanilliini segatakse ka suhkruga ja lastakse müügile vanillisuhkruna. Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul
Ka on väljalangemine intensiivsem viljakates kasvukohtades, kuna soodsates tingimustes toimuvad kõik puistu arenguga seatud protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid". Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. NB
Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi: I klass – ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. IV klass - allajäänud puud. Jaotatakse kahte alamklassi: *IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega;
vaiku ajav puu. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Okkad soomusjad, kinnituvad võrsele vastakuti. Käbid väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Perekonnas 5 liiki, kasvades Jaapanis, Hiinas ja Koreas, 2 liiki aga Põhja-Ameerikas. Korea elupuu (Thuja koraiénsis Nakai) Koraiensis Koreast pärinev. Korea elupuu kodumaaks on Korea poolsaar, kasvades seal kõrgema laiuva põõsana või madala kuni 10 m kõrguse puuna. Tsoon V. 1918. Võrsed: vanemad võrsed jämedad, ümarad, kaetud üsna tihedalt pruunide soomustega, noored võrsed samuti tugevad, tömbid, võrsele hoiduvad. Pungad: pisikesed, paistavad tipusoomuste vahelt helepruunide täppidena. Okkad: soomused, tömbid, tihedalt võrsele hoiduvad, pealt läikivrohelised, noortel võrsetel tipuosas pealt valkjate servadega, soomuste alaküljed peaaegu kriitvalged (kõige valkjama
Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata) Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus. Thujopsis dolabrata - Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure
aga 4844 aastat). Pinus mugo subsp. mugo mägimänd Koor mustjas. Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3... 6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. Kasvab madala hargneva või maapinnal laiuva põõsana. H=0,5...3 (4) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 32 Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise
Riadiga, annab majaka kõrguseks "ligilähedaselt 135 meetrit." Oli siis tuletorn 110 või 135 meetri kõrgune, võib ometi suure tõenäosusega oletada, et koos aluskaljuga ulatus ta rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. Loomulikult pidi selline mässavates lainetes kaljunukil seisev torn antiikaja meresõitjaid hämmastama ja vaimustama. Ka tänapäeval oleks see suurepärane vaatepilt. Majaka teiselt korruselt avanes suurepärane vaade. Tornist oli eriti hästi nähtav lõunas laiuva Aleksandria üllatavalt korrapärane planeering. Silma torkas ka tänavate ebatavaline laius Kreeka linnade kitsaste ja kõverate tänavatega võrreldes. KOKKUVÕTE Selle teema valisin ma sellepärast, et olen ise käinud Egiptuses. Giza püramiidide juures. See jättis väga vapustava mulje. Oma töös kirjeldasin pikemalt Cheopsi püramiid ehitust ja keerulisi koridorisüsteeme. Cheopsi püramiid oli ime vanal ajal ja on ime ka tänapäeval.
ee/media/catalog/product/cache/1/image/5e06319eda06f020e43594a9c23 0972d/g/u/gunnala_vaher_1/myshop-Ginnala_vaher_120-180cm-31.jpg; http://seemnemaailm.ee/userfiles/Acer%20ginnala.jpg) 96 Joonis 93. Ginnala vaher 97 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: ahtalehine hõbepuu (Elaeagnus angustifolia) Taime kõrgus ja läbimõõt: 3-5 m kõrge, 3-5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: Ebakorrapärase laiuva võraga Lehed: Peenikesed, pealt hõredalt, alt tihedalt hõbedaste karvadega kaetud Õied või õisikud: Ebameeldivalt lõhnavad, kellukjad, seest kollased, pealt hõbevalged Õitsemine: mais-juunis Liigi eritunnused: Külmakindel, põuakindel, talub kärpimist. Hea meetaim Kasvukoha nõuded: Päikseline, kuiv kuni märg mullastik, lubjane kasvukoht ei meeldi Kasutamine haljastuses: soolotaimena Joonis 94. Ahtalehine hõbepuu (http://www.neevaaed.ee/wp-
Igal aastal kasvab juurde vaid üks korrus, seega saab nende põhjal määrata leitud samblataime vanust. Vaadake, kui vana laaniku te metsast leiate. Sageli võib neil leida kuni kümme korrust, väga harva ka rohkem. Seejuures võib sambla kõrguseks olla juba 15 cm. Kõik sõltub sellest, kas oleme metsas, kus surnud taimed lagundatakse kiiresti või aeglaselt. Taime viimase aasta juurdekasv ei ole aga peenekoelise laiuva lehviku välimusega. Inimese poolt ei ole laanik kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Samuti kasutavad paljud linnud seda sammalt pesaehitusel. 1.2 Loomakooslused Orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei
vaiku ajav puu. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad. Okkad soomusjad, kinnituvad võrsele vastakuti. Käbid väikesed, piklikmunajad, seemned lamedad, varustatud 2 tiivaga või tiivutud, valmivad sama-aasta sügisel. Perekonnas 5 liiki, kasvades Jaapanis, Hiinas ja Koreas, 2 liiki aga Põhja-Ameerikas. Korea elupuu (Thuja koraiénsis Nakai) Koraiensis Koreast pärinev. Korea elupuu kodumaaks on Korea poolsaar, kasvades seal kõrgema laiuva põõsana või madala kuni 10 m kõrguse puuna. Tsoon V. 1918. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: vanemad võrsed jämedad, ümarad, kaetud üsna tihedalt pruunide soomustega, noored võrsed samuti tugevad, tömbid, võrsele hoiduvad. Pungad: pisikesed, paistavad tipusoomuste vahelt helepruunide täppidena. Okkad: soomused, tömbid, tihedalt võrsele hoiduvad, pealt läikivrohelised, noortel võrsetel
Kreeka pähkel Kreeka pähkli, mis on tuntud ka väärispähkli nime all, kodumaaks on Lõuna-Euroopa, Kaspia mere ümbrus, Jaapani saarestik ning ka Lõuna-Hiina ja Lääne-India alad. Tänapäeval kasvavad kreeka pähklid kõikides mõõduka pehme kliimaga maakera piirkondades. Levinud metsadena Balkanimaades, Prantsusmaal, Itaalias, Jugoslaavias. Kõige rohkem toodetakse aga kreeka pähkleid Kalifornias, kus see moodustab 90% Ameerika pähklitoodangust. Kreeka pähklid kasvavad suurte, laiuva võraga kuni 30 m kõrguste puude otsas. Vili on ümarik-ovaalne ploomikujuline, rohelise nahkja koorega, mis vilja valmides praguneb ja ära langeb. Koor koosneb kahest poolest, mis omavahel ühendatud paksenenud õmblusega. Seemnekambrites paikneb nelja ossa sopistuv pähklituum, mis on pealt kaetud õhukese pruunikaskollaka mõrkja maitsega seemnekestaga. Seemnekesta vigastumise tõttu muutub õlirohke pähklituum hapnikuga kokku puutudes mõrkjaks. Vaakumpakend väldib seda ohtu.
Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1– 4. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne. ASTER ALPINUS - ALPI ASTER • Talvekindel püsik kõrgusega kuni 30 cm, mis kasvab ümberistutamata samal kohal 5-6 aastat. Arvukate võrsetega väga kompaktne rikkalikult õitsev taim moodustab laiuva põõsa. Sobib ideaalselt kiviktaimlasse, peenra-, lõike- ja äärislilleks. Õitseb teisel aastal pärast külvi. Vähenõudlik taim. Ainuke vajadus heaks kasvuks on vettläbilaskev muld ja päikseline kasvukoht. ASTER NOVI-BELGII - KAUNIS ASTER • Taimed on (kuni öökülmadeni) kompaktsed, õitsevad rikkalikult, koosnevad arvukatest võrsetest ja moodustavad põõsad kõrgusega 120-140 cm. Kultuur on suurepärane segapeenardes, rühmadena murus,
On väga vähe liike, mis suudaksid kasvada üksnes hajutatud valguse käes. See võimaldab kasutada jugapuud hoonete põhjapoolsete seinte ääres. Valgusnõudlikumad on värviliste okastega (kollased, kuldkollased, rohekaskollased, helekollased) sordid. Kuigi ka need suudavad kasvada varjus, ei tule seal nende värvus esile, kuna valguse puudus kompenseeritakse rohelise värvuse intensiivistamisega okastes. Et esineb nii püstja kui laiuva võralisi ning ka okaste ja võrsete värvus varieerub väga laiades piirides, on jugapuudest võimalik kujundada väga huvitavaid taimekompositsioone, mis õigetes proportsioonides sobivad peaaegu kõikjale. Jugapuud taluvad suhteliselt hästi ka linnatingimusi. Et jugapuud taluvad väga hästi kärpimist, muutudes sellest veelgi tihedamaks, võiks jugapuid (eriti püstja kasvukujuga sorte) senisest enam kasutada erinevatesse profiilidesse pöetud
Huvitavaid fakte Mart Saare kohta pakkus autorile ka Internet. Autori eesmärgiks oli saada teada Mart Saare mõjutustest eesti rahvusliku muusika arengus. Uurimustöö põhiosa moodustab autori poolt koostatud Mart Saare tähtsamad eluetapid. 3 1. MART SAARE LAPSE- JA KOOLIPÕLV 1.1 Lapsepõlv Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu.
Häirivaid pruune õisikuid on võimalik eemaldada, kui need lõigata ära õisikurao kohalt, sest kohe, kui lõigata kaugemalt läbi võrse, hakkab see 39 kohe uusi kasve ajama. Pärast tugevat tagasilõikust on põõsaid vaja kindlasti väetada, et kasvaksid uued võrsed ja võra taastuks (Taimede hooldus:lõikamine, 2009). KAUNIS DEUTSIA Lühiiseloomustus Kaunis deutsia (Deutzia gracilis) (Joonis 13) on laiuva kasvuga Jaapanist pärinev liik, mis areaalis saavutab kasvukõrguseks kuni 1,8 meetrit ja olles ühtlasi ka sama lai. Sihvakad püstised võrsed on elegantselt kaarduvate otstega. Joonis 13. Kaunis deutsia (Deutzia gracilis). (http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/kaunis_deuzia.jpg) Eestis on laialdasemalt kasvatatud sorti 'Nikko', mis on ilusate kaarjate okstega aeglasekasvuline laiuv põõsas. Valged lihtõied paiknevad püstistes õisikutes
või raskesse savisse, sest seal ta ei arene. Istutamise ajal tuleks teha korralik kraav ja täita selle toitaineterikka mullaga. Tuhkpuule sobib kasvuaegne väetamine. Kuigi puu on tingimuste suhtes leplik, ei talu see ta madalat ja märga kasvukohta, kuhu lausvesi peale tuleb (Valdaru 2012). Kasvab paremini päikesepaistelistel kasvukohtadel (Sarapuu 1969). 4.6. Deutzia gracilis Kaunis deutsia 4.6.1. Kirjeldus Kaunis deutsia (Deutzia gracilis) (joonis 10) on laiuva kasvuga Jaapanist pärinev liik, mis areaalis saavutab kasvukõrguseks kuni 1,8 m, meil kuni 1m ja olles ühtlasi ka sama lai. Sihvakad püstised võrsed on elegantselt kaarduvate otstega. Eestis on laialdasemalt kasvatatud sorti 'Nikko', mis on ilusate kaarjate okstega aeglasekasvuline laiuv põõsas. Valged lihtõied paiknevad püstistes õisikutes. Sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või rühmana, talub hästi linnatingimusi (Aiasõber). Õitseb juunis-juulis, õitseb ka sama
või kiiresti taastuda. Kuivemates savannides kaktused, piimalilled, ogedega põõsastikud Savannid on rohtlad, millest osa on täiesti ilma puudeta, osas kasvavad vaid üksikud puud ning mõnel pool leidub parkmetsalisi hõredaid puistusid. Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Akaatsia vihmavarjukujuliselt laiuva võraga tüüpiline savannide puu Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks. Sõrmrohi kasvab kõikjal, kus piisavalt soe. KULTURTAIMEDENA kasvatatakse maisi, riisi, hirssi, bataati (magus kartul) maniokki, nisu. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. KLIIMA Savannis jaguneb aasta kaheks enamvähem võrdse pikkusega aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Temperatur on aastaläbi ühtlane.
Sama lugu ka viljakates kasvukohtades, sest seal toimuvad puistu arengu protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest, mis tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Erinevused võivad kajastuda nii puude välisilmeskui ka füsioloogilistes omadustes. Loodusliku valiku osa toimub kõigepealt noorte puude väljalangemises. G. Krafti klassifikatsioon: I klass – ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, enamasti jämedatüve ja pika laiuva võraga. Latv ulatub kõrgemaleüldisest võrastiku tasapinnast. Sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Puud võivad sageli olla nn. „metsa hundid“. Aga samas võivad olla ka väga kvaliteetsed puud, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neidvalitakse nn. plusspuudeks. NB! Kõik „metsa hundid“on I kasvuklassi puud, kui kõik I kasvuklassi puud ei ole metsa hundid!
annaabi.ee 
