Facebook Like
Küsitlus


Vulkaan (1)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mis on vulkaan
Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub , vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse - või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld . Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi. Näiteks üsna väikesel alal Jaava saarel ( Malai saarestikus) on mitukümmend tegevvulkaani, kuid ometi on see üks tihedamini asustatu piirkond.
Vulkaanidega võivad kaasneda ka kuumaveeallikad . Allikavesi on teatavasti, vulkaanilistes piirkondades aga kuumeneb maakoores paiknev vesi üsna kõrge temperatuurini, sest sügavamates kihtides, magmakollete lähedal on kivimid kuumad. Mõnest allikast voolab vesi välja isegi nii tulisena, et selles on võimalik nt. mune keeta . Kui maa- aluses tühimikus vesi kuumeneb keemistemperatuurini, tekitab sinna kogunev aur nii tugeva surve, et paiskab läbi lõhede välja kuuma vett ja auru. Seejärel rõhk langeb ja kõik algab otsast peale. Kindlate ajavahemike järel kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas on geiser.
Tegevvulkaan ja kustunud vulkaan
Eristatakse tegevvulkaane ja kustunud vulkaane . Kustunuks vulkaaniks nimetatakse vulkaane siis, kui viimane purse toimus nii ammu , et sellest pole inimkonnal enam mingeid andmeid. Ometi võib kustunuks peetud vulkaan ootamatult tegutsema hakata, mattes ümberkaudsed asulad tuha, laava ja mudavoolude alla. Maailmas on kokku umbes 800 tegevvulkaani.
Vulkaanide paiknemine
Nii kustunud kui ka tegevvulkaanid paiknevad enamasti laamade äärealadel, nende põrkumise piirkondades, nt Vaikse ookeani tulevöös, kus asub üle poole maakera tegevvulkaanidest ( Cotopaxi , Popocatepetl´, kiljutsevskaja sopka, Fuji jne.) Vahemere vöö ulatub Vahemerest läbi Euraasia Malai saarteni ( Etna, Vesuuv, Ararat). Arvukalt esineb vulkaane laamade eemaldumise aladel, eriti Atlandi ookeani keskmäestikus, merepõhjas ja Islandi saarel. Seal on iseloomulikud vulkaanid, kus lõhedest voolab laava välja rahulikult (Hekla ja Laki vulkaan Islandil). Vulkaane esinedb ka mandritel, murrangualadel, nt Kilimanjaro Aafrikas, samuti laamade keskel ookeanipõhjas, kus maakoor on õhuke. Seal ulatub osa neist saartena üle veepinna , näiteks Hawaii ( Mauna Kea) Roheneemesaared jt. Ka need vulkaanid tegutsevad suhteliselt rahulikult.
Vulkaan: Mauna Loa
Hawaii saared kujutavad endast ürgsete kilpvulkaanide tippe mis ulatuvad üle ookeanipinna. Saarestik asub tektooniliselt aktiivse kolde kohal. Arvatakse, et selliseid koldeid on maakeral u. 30 ja nad on pidevalt seotud Maa siseprotsessidega. Laamade liikumise tõttu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Vulkaan #1 Vulkaan #2 Vulkaan #3 Vulkaan #4 Vulkaan #5 Vulkaan #6 Vulkaan #7 Vulkaan #8 Vulkaan #9 Vulkaan #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aliize Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

taivike38 profiilipilt
taivike38: Laadisin kahjuks vale asja alla. Otsisin Vesuuvi kohta rohkem infot. My bad! Usun, et see materjal on hästi koostatud, teksti oli igatahes piisavalt.
23:37 21-01-2012


Sarnased materjalid

3
docx
Vulkaanid
13
ppt
Vulkaanid
2
docx
Vulkaanid
15
ppt
Vulkaanid
1
doc
Vulkaanid
1
docx
Vulkaanid
9
pdf
Vulkaanid
2
doc
Vulkaanid





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun