Põhja-Ameerika lehtmets(Punane tamm ja urson) (0)

Põhja-Ameerika lehtmets
Punane tamm
Ameerika punatammi on perekonnas umbes 400 liiki, neist Euroopas on 20 liiki. Nad on levinud peamiselt Põhja-Ameerika idaosas. Punane tamm kasvab tavaliselt 20-30m kõrguseks laiuva võrega puuks. Tüve kõrgus on 10-15m ja läbimõõt sellel kuni 1 m. Lülipuit on roosakas kuni punakaspruun. Põhjapoolsemate puude puit on heledam kui lõuna omadel. Punasel tammel on ameerika tammedest kõige suurem leviala ning selle aastarõngad on selgest näha. Tüvekoor on sile ja hallikas. Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega.
Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis. Isaõied paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied on noortel võrsetel samuti 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Tõrud on neil noorelt rohelised ning valminult läikivpruunid.
Muidu on tamm külmakindel, tal on hästi arenenud juurestik ning mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik.
Seda tamme kasvatatakse Eestiski ilupuudena parkides kui ka aedades .
Üldiselt on punatamme puitu kerge töödelda nii käsitsi kui ka masinatega. Punane tamm on väga kõrgelt hinnatud puit. Seda saab liimida , peitsida, poleerida ning viimistleda. Punatamme kasutatakse peamiselt mööbli, uste, akende, parketi , põrandate, sõidukite puitosade ning ehituskonstruktsioonide tegemiseks. See kuivab aeglaselt ning vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist.
1.2.3.4.
1.Punane tamm üldvaates ; 2.Hõlmised lehed ; 3.Võrse ; 4.Kahevärviline pung
Urson
Urson on okaslaste sugukonda kuuluv näriline ning ühtlasi ka oma perekonna ainus liik. Ta asustab USA põhja- ja lääneosa okas- ja segametsi. Urson on ainus USA-s elav okaslane. Ta on suhteliselt suur, ta pikkus on 64-86 cm ja tüse saba ulatub kuni 30cm-ni. Pea on väike ning jalad on lühikesed. Hambaid on 20 ja keha katavad kollakasvalged musta või pruuni tipuga okkad. Neid võib igal loomal olla kuni 30 tuhat . Kõhupoolel ning peas on okkaid üldiselt vähe, peamiselt kasvavad nad seljas .
Urson tegutseb ringi peamiselt öösiti ning on aktiivne aasta ringi. Tema tegutsemispaiku on lihtne leida oakujuliste väljaheidete, näritud puukoore ning jälgede järgi niiskel pinnal. Karvavahetuse ajal kukuvad okkad ise kergelt välja. Turvalisuse tagab ta oma okastega , ähvardades nendega vaenlast , ise nad vaenlast ei ründa. Mõned vaenlased on tal näiteks ilves ja puuma .
Suvel sööb urson rohttaimi, sügistel ja talvel aga koorib ta puid, süües koorealuseid mahlakaid ning tärkise- ja suhkrurikkaid kihte. Ta ei eelista ühtegi puud kindlalt, kõlbavad näiteks männid vahtrad ja künnapuud.
Jooksuaeg saabub sügisel või sügistalvel. Isased hulguvad mööda metsa ja toovad kuuldavale kõrgeid helisid. Tiinus kestab 7 kuud ning emane toob ajavahemikus aprillist juunini ilmale ühe poja. Poeg on sündides küllaltki hästi arenenud ning kaalub umbes 560g.
Olulist majanduslikku kahjut urson ei tekita. Teraviljapõllule sattudes tallab ta rohkem taimi kui sööb neid. Paha võib ta tekitada ka puude nn rõngastumisega. Ta on hirmus närija, kuid üsna laisk . Urson on soodsas seisundis liik ning ei kuulu looduskaitse alla.
1.2.
1.Urson süües ; 2.Urson puu otsas
Kasutatud kirjandus:

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/punane_tamm.html

http://vaarispuit.ee/puuliigid/1-puuliigid/15-ameerika-punatamm.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Urson