haljastu majandamise plaan (0)

Eesti Maaülikool - Varia - Kategoriseerimata

5 VÄGA HEA

Haljastu majandamine
Haljastusplaan
Võilille 9
Koostaja :
Juhendaja : Eino Laas
Tartu 2015

Sisukord

Sisukord 2
1.Asukoht ja ehituslikud näitajad 3
2.Projekti lahendus 3
3.Puittaimede koosseis 3
4. Tööde mahud 6
4.1 Taimmaterjal 6
4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid 6
4.3 Tara ja materjalid 8
4.4 Muru 9
4.5 Taristu väikevormid 9
Sisukord 2
1.Asukoht ja ehituslikud näitajad 3
2.Projekti lahendus 3
3.Puittaimede koosseis 3
4. Tööde mahud 6
4.1 Taimmaterjal 6
4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid 6
4.3 Tara ja materjalid 8
4.4 Muru 9
4.5 Taristu väikevormid 9

Asukoht ja ehituslikud näitajad

Krunt asub aadressil Võilille 9. Antud krundi sihtotstarve on 100% elamumaa , mille pindala on 2000 m2. Ehituspiir on 5 m kaugusel tänavapoolsest krundipiirist. Kommunikatsioonid tuuakse krundile maasiseselt Võilille tänavalt.

Projekti lahendus

Antud krundile aadressil Võilille 9 on projekteeritud krundipiirist 5 m kaugusele 170 m2 ühekorruseline elamuhoone, mille lõunapoolsel küljel on 80 m2 terrass. Elamuhoonele lisaks on projekteeritud 8 m2 kasvuhoone. Krundi ümber on puitlippaed millel on kaks väravat, üks nendest on auto sissepääsuks ning teine on jalakäijate jaoks. Liikumisteed on rajatud territooriumile betoonist unikivist, mille pind on ettevalmistatud. Prügikast asub auto sissepääsuks mõeldud värava kõrval.
Krundi ümber ehitatava jäiga võrkaia pikkus on 180m, millest tuleb maha arvestada väravate alune pind (6m). Kuumtsingitud nelikantpostid 2000mm kõrgused vahekaugusega 2,5m. Väravatena kasutatakse tiibväravat suurusega 5000x2000 ja jalgväravat suurusega 1000x2000.

Puittaimede koosseis

Torkav kuusk Picea pungens
Puu kasvab tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 60, harva kuni 90 cm. Tüve koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks, tugevasti lõhenenud ja väikeste plaatidena kestendav. Okkad on 2–3 cm pikkused, terava tipuga, jäigad, neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid.
Jaapani nulg Abies veitchii
Puu kasvab tavaliselt 20–30 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 0,9 m. Võra on kitsaskooniline kuni kooniline, ulatub valgusküllases kasvukohas maapinnani, vanadel puudel sammasjas ja lamendunud ladvaga. Tüve koor on noortel puudel pruunikashall ja vaigumuhkudega, vanadel puudel peaaegu sile ja hall. Jaapani nulg õitseb mais-juunis, käbid valmivad septembris- oktoobris . Jaapani nulg kasvab meil päris hästi ja on osutunud üsna külmakindlaks, taludes talvel külma kuni –34...–40 °C. Ainult meie kõige karmimatel talvedel on üksikutel puudel esinenud väikseid külmakahjustusi.
Harilik kuusk Picea abies
Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50–60 m kõrguseks. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 35–40- aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike.
Magus- kirsipuu Prunus avium
Magus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu. Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega. Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune. Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm. Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm. Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat. agusale kirsipuule meeldivad kerged, sügavad, viljakad ja parasniisked mullad . Mulla pH võib seejuures varieeruda üsna suures ulatuses (5,5–8,5), eelistatud on siiski kergelt happelised mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel.
Aed- õunapuu Malus domestica
Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas . Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas ) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Õunu kasutatakse nii värskelt kui erinevatel viisidel töödeldult. Kehvematest õuntest ja spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest tehakse mahla. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad võivad pidada vastu järgmise saagini.
Punane sõstar ehk harilik sõstar Ribes rubrum
Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Võrsed hallikad , paljad . Lehed 3- või 5-hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates, 8-10 cm pikkustes kobarates . Tupplehed laiad , nende laius ületab pikkuse. Tolmukad tupplehtedest lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad. Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ning hübriidliikidele.
Must sõstar Ribes nigrum
Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Sõstar on maapinnalähedases mullas harunenud varrega mitmeaastane, kuni 1,5 m lai ja kuni 2 m kõrge põõsastaim . Maapealse osa moodustab erineva vanusega oksad mis on tekkinud basaal- ehk juurmistest pungadest. Olenevalt okste asetusest eristatakse püstise, laiuva ja lamanduva kasvulaadiga põõsaid. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad , kaldavõsastikud, jõekaldad ja ojade nõod . Kasvukoha mullad on tavaliselt sügavad ja huumusrikkad. Talvel on ta meil külmakindel, talub hästi varju, kuid ei talu põuda ja madalat õhuniiskust.

4. Tööde mahud

4.1 Taimmaterjal

Tabeli koostasin www.juhanipuukool.ee hindade põhjal.
Nr.
Eestikeelne nimetus
Ladinakeelne nimetus
Sordinimetus
Istiku suurus (cm)
Kogus tk
Ühik €
Kokku €
1.
Torkav kuusk
Picea pungens
200
1
127,50€
127,50€
2.
Jaapani nulg
Abies veitchii
125/150
1
54,90€
54,90€
3.
Harilik kuusk
Picea abies
150/175
2
44,50€
89.00€
4.
Magus kirsipuu
Prunus avium
´ Meelika ´
140/160
2
18,90€
37,80€
5.
Aed-õunapuu
Malus domestica
´Liivika´
140/160
2
16,90€
33,80€
6.
Punane sõstar
Ribes rubrum
´Rondom´
20/40
3
4,50€
13,50€
7.
Must sõstar
Ribes nigrum
´Tisel´
20/40
3
4,50€
13,50€
Kõik kokku: 13
Kõik kokku: 325,50€

4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid

Krundile sillutatakse unikivist sõidu- ja käiguteed. Sillutise ja äärekivide hinnakulud on pärit www.ikodor.ee hinnakirjast. Kõik alusmaterjalid pärinevad ettevõttest OÜ Ropka Liiv.
Sõidutee krundipiirist majani:
Pindala 55 m2
Sillutiskivi unikivi 80 mm hall, 1 m2- 10,80€
Pindalale 55 m2 maksab sillutis kokku- 594€
Äärekivid kokku 32 jm
Betoonist kõnnitee äärekivi 500x200x50, 1 tk- 1,20€
Kokku äärekivide kulu: 76,8 €
Aluspinna ettevalmistus sõiduteel:
Pindala 55 m2 ja kihi paksus 0,15 m
Kokku kulub graniitkillustikku fraktsiooniga 16/32 5 m3 ja 8 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t
Pindala 55 m2 ja kihi paksus on 0,1 m
Peen graniitkillustik fraktsiooniga 8/11 kulub 3,2 m3 ja 5,3 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t
Pindala 55 m2 ja kihi paksus 0,04 m
Ehitusliiva kulub 1,3 m3 ja 2 t ehitusliiva hinnaga 7€/t
Sõidutee aluspõhja materjalide hind kokku: 506,1€
Käigutee krundipiirist majani:
Pindala 5 m2
Sillutiskivi unikivi 60 mm hall, 1 m2- 8,40€
Pindalale 5 m2 maksab sillutiskivi unikivi 42€
Äärekivid kokku 12 jm
Betoonist kõnnitee äärekivi 500x200x50, 1 tk-1,20€
Kokku äärekivide kulu: 14,4 €
Aluspinna ettevalmistus käiguteel
Pindala 5 m2 ja kihi paksus 0,15 m
Peen graniitkillustik fraktsiooniga 8/11 kulub 0,8 ja 1,3 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t
Pindala 5 m2 ja kihi paksus 0,04 m
Ehitusliiva kulub 0,2 m3 ja 0,3 t ehitusliiva hinnaga 7€/t
Käigutee aluspõhja materjalide hind kokku: 101,8€

4.3 Tara ja materjalid

Tara pikkus on 175 jm.
Materjali kulu:

Kuumtsingitud aiapostid 2000 mm kõrgusele võrkaiale, 1 tk-12,69€
Aiapostid paigaldatakse 2,5 m vahekaugusega ning tarvis läheb 70 aiaposti

Kokku: 883,3€

2000 mm kõrgust jäika võrkaeda kulub 7 rulli, rullid on 25 m pikkused ning rullihind on 291,00€

Kokku: 2037€
Väravad :

Jalgvärav kuumtsingitud 1000x2000 mm 210€
Tiibvärav kuumtsingitud 5000x2000 mm 324€

Kokku: 534€
Paigalduskulu:

Aiapostide paigaldus, 1 tk-3€
Jäiga võrkaia paigaldus, 1 jm-1€

Kokku: 384€
Kõik kulud kokku: 3838,3€

4.4 Muru

Muru külvatakse 1693 ruutmeetrile ning kasutatakse www.eestimurud.ee hindu. 1 m2 muru külvamiseks kulub 0,02 kg seemet . Muruseemet kulub 32 kg, külvamiseks peab muld olema kohev ning niiske. Külvamiseks kasutatakse külvimasinat ning pärast külvamist rullitakse pind siledaks.
Materjali kulu:

1 kg hind on 3€ ning koduõue seemet kulub 32 kg

Kokku: 96€
Töödekulu:

Mullatööd ning rullimine 4€/h ja aega kulub 8 h

Kokku: 32€
Kõik kulud kokku: 128€

4.5 Taristu väikevormid

Krundile on planeeritud 80 m2 suurune terrass, mille ehitamiseks kasutatakse immutatud terrassilaudu mõõtudega 28x120 mm. Laudade pikkus on 6000 mm. Hinnad pärinevad www.raitwood.ee tootekataloogist.
Elamuhoone terrass: 80 m2
Terrassi maksimaalne pikkus: 10 m
Terrassi maksimaalne laius: 8 m
Antud pinnale mahub 64 lauda laiusega 120 mm, mille vahekaugus on 1 cm.
Kokku: 1152€
9

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 8 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketukiisu12 Õppematerjali autor

Haljastusplaan Võilille 9

puittaimede koosseis projekti lahendus töödemahud taimmaterjal teed ja teeehitusmaterjalid taristu väikevormid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ülase 8 haljastusprojekt

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti parkima garaaziesisele sillutisele. Ga

Metsamajandus

docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

Aiandus

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alle

Dendrofüsioloogia

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia

docx

Betoonkivi turuuuring

Betoonkivid Tänavakivid Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 COLUMBIA-KIVI........................................................................................................... 6 TRI-RADIAL.............................................................................................................. 7 UNIKIVI.................................................................................................................... 7 PARKETT.................................................................................................................. 8 BALTI KIVITEHAS......................................................................................................... 9 UNIKIVI..................................................

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

Dendroloogia

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus

Rohkem sarnaseid