Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

haljastu majandamise plaan (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Haljastu majandamine
Haljastusplaan
Võilille 9
Koostaja :
Juhendaja : Eino Laas
Tartu 2015

Sisukord


Sisukord 2
1.Asukoht ja ehituslikud näitajad 3
2.Projekti lahendus 3
3.Puittaimede koosseis 3
4. Tööde mahud 6
4.1 Taimmaterjal 6
4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid 6
4.3 Tara ja materjalid 8
4.4 Muru 9
4.5 Taristu väikevormid 9
Sisukord 2
1.Asukoht ja ehituslikud näitajad 3
2.Projekti lahendus 3
3.Puittaimede koosseis 3
4. Tööde mahud 6
4.1 Taimmaterjal 6
4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid 6
4.3 Tara ja materjalid 8
4.4 Muru 9
4.5 Taristu väikevormid 9
  • Asukoht ja ehituslikud näitajad


    Krunt asub aadressil Võilille 9. Antud krundi sihtotstarve on 100% elamumaa , mille pindala on 2000 m2. Ehituspiir on 5 m kaugusel tänavapoolsest krundipiirist. Kommunikatsioonid tuuakse krundile maasiseselt Võilille tänavalt.
  • Projekti lahendus


    Antud krundile aadressil Võilille 9 on projekteeritud krundipiirist 5 m kaugusele 170 m2 ühekorruseline elamuhoone, mille lõunapoolsel küljel on 80 m2 terrass. Elamuhoonele lisaks on projekteeritud 8 m2 kasvuhoone. Krundi ümber on puitlippaed millel on kaks väravat, üks nendest on auto sissepääsuks ning teine on jalakäijate jaoks. Liikumisteed on rajatud territooriumile betoonist unikivist, mille pind on ettevalmistatud. Prügikast asub auto sissepääsuks mõeldud värava kõrval.
    Krundi ümber ehitatava jäiga võrkaia pikkus on 180m, millest tuleb maha arvestada väravate alune pind (6m). Kuumtsingitud nelikantpostid 2000mm kõrgused vahekaugusega 2,5m. Väravatena kasutatakse tiibväravat suurusega 5000x2000 ja jalgväravat suurusega 1000x2000.
  • Puittaimede koosseis


    Torkav kuusk Picea pungens
    Puu kasvab tavaliselt kuni 30 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 60, harva kuni 90 cm. Tüve koor on hallikaspruun, vanematel puudel paks, tugevasti lõhenenud ja väikeste plaatidena kestendav. Okkad on 2–3 cm pikkused, terava tipuga, jäigad, neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6
  • Vasakule Paremale
    haljastu majandamise plaan #1 haljastu majandamise plaan #2 haljastu majandamise plaan #3 haljastu majandamise plaan #4 haljastu majandamise plaan #5 haljastu majandamise plaan #6 haljastu majandamise plaan #7 haljastu majandamise plaan #8 haljastu majandamise plaan #9 haljastu majandamise plaan #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ketukiisu12 Õppematerjali autor
    Haljastusplaan Võilille 9

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    32
    docx

    Ülase 8 haljastusprojekt

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti parkima garaaziesisele sillutisele. Ga

    Metsamajandus
    thumbnail
    48
    docx

    Dendroloogia eksami konspekt

    1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

    Dendroloogia
    thumbnail
    142
    pptx

    Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

    PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

    Aiandus
    thumbnail
    50
    pdf

    Okaspuude luhikonspekt 2012

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 ­ 2012 © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alle

    Dendrofüsioloogia
    thumbnail
    49
    doc

    Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

    1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

    Dendroloogia
    thumbnail
    52
    docx

    Betoonkivi turuuuring

    Betoonkivid Tänavakivid Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 COLUMBIA-KIVI........................................................................................................... 6 TRI-RADIAL.............................................................................................................. 7 UNIKIVI.................................................................................................................... 7 PARKETT.................................................................................................................. 8 BALTI KIVITEHAS......................................................................................................... 9 UNIKIVI..................................................

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    thumbnail
    32
    docx

    Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

    1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

    Dendroloogia
    thumbnail
    126
    docx

    Puittaimede hooldusjuhend

    Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

    Põllumajandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun