Metspipar (0)

Metspipar
Metspipra rahvapärased nimed on varsakabi, kabjaleht, metshumur ja pruus . Metspipar on mitmeaastane ühekojaline rohttaim , vahel moodustab suuri vaibataolisi kogumikke. Vars tõuseb tal maapinnast kuni 5 cm,ning lehed kuni 15 cm kõrgusele. See taim on mandril tavaline, aga saartel haruldane . Lehed on nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed , värvuselt on need tumerohelised, läikivad, karvased. Lehed püsivad üle talve. Risoom on metspipral peaaegu maapealne, roomav,ning harunenud. Lisajuuri on suhteliselt palju. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest.Metspipar paljuneb seemnetega ja risoomi abil.Metspipar kasvad peamiselt salu- ja laanemetsades viljakal ja parajalt niiskel mullal, kuid metspipart võib leida ka linnaaedadest, sest tema lehed on ju väga ilusad, pealegi võib ta kasvada vahel päris suure vaibana.Oma nime sai ta sellest, et loomulikult kasvab ta metsas, ning ükskõik millist metspipra osa katki hõõrudes tunneme me kohe tugevat pipra lõhna. Sellest siis ka nimi Metspipar. Metspipar on varjutaim ning suudab moodustada kauni ja tiheda pinnakatte ka seal, kus paljud teised liigid eriti kasvada ei taha. Seetõttu kasutatakse seda liiki sageli iluaianduses – kui metspipar ei pea rammusal mullal teiste taimedega konkureerima , moodustab ta mõne aastaga eriliselt tihke , kauni ja laiuva vaiba, millest umbrohud naljalt enam läbi ei tungi. Kahjuks ei kuulu metspipar kaitstavate taimede nimekirja. Kõik maa-alused (vähem ka maapealsed) osad sisaldavad õlirakke ja mõruaineid, millest ka taime nimi. Juurtes on rohkesti tärklist. On nii loomadele kui inimesele mürgine. Mahl mõjub sööbivalt limaskestadele ja tekitab mädaville. Kuid metspipar on üks huvitavaim taim üldse, oma rohkete omapäradega tundub ta lausa lõunamaiselt eksootiline. Avastamist väärivat on metspipra juures väga palju, seega tasuks igal ühel seda taime lähemalt uurida.