Ülase 8 haljastusprojekt (0)

Eesti Maaülikool - Metsandus - Metsamajandus

5 VÄGA HEA

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Metsakasvatuse osakond
Ülase 8 haljastusprojekt
Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus
Juhendaja Eino-Endel Laas
Tartu 2015

Asukoht ja ehituslikud näitajad

Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem.
Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur . Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti parkima garaaziesisele sillutisele. Garaaziesine ala ja kõnnitee tänavast maja esiukseni on sillutatud betoonist sillutisekividega. Sillutatud ala pindala on kokku 47,11 m². Lisas 4 on toodud sillutatud ala läbilõige.
Elumaja esine ala ei ole aiaga piiratud, kasutatud on haljastust, et luua privaatsem ruum. Aed mis ümbritseb kinnistut on kahte erinevat tüüpi, tänavapoolsel küljel on puidust lippaed kõrgusega 1,5m ja pikkusega 20,5 m. Lippide vahe 2 cm, aiapostide vahe 2m. Aiapostid on valatud betooni. Naaberkinnistutest eraldab Ülase 8 kinnistut keevisvõrkaed, kõrgusega 1,5m ja kogupikkusega 161,5m. Postisamm võrkaia korral on 2,5m, postid on valatud betooni, ning kasutatud on ka kaldtugesid.
Majal on terrass suurusega 35,1 m², ning kõrgusega 40 cm maapinnast. Terrass on ehitatud plokkvundamendile, kasutatud on kuumõlitatud terrassilauda.
Rajatistest asub elamu aias laste mängunurk ja kasvuhoone . Laste mängunurk koosneb mängumajast, liumäest ja kiigest. Mängumaja pindala on 5,5 m², kõrgus 2,5 m.
Kasvuhoone pindala on 18 m², kõrgus 2 m.

Projekti lahendus

Hoone tänavapoolne külg on põhjapoolne, seetõttu on sinna valitud kergesti hooldatavad varju taluvad ilupuud ja põõsad , mis näevad ilusad välja ka talvel. Maja esine on tänavale avatud, haljastusega on loodud visuaalsed piirid. Kuna talvel aias viibimist on väga vähe siis maja taguses haljastuses on keskendutud taimedele, mille ilu tuleb põhiliselt välja kevadest sügiseni. Aed on proovitud rajada võimalikult väikese hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan . Lisas 1 on toodud tingmärgid.
Lillepeenar on rajatud terrassi äärde, kasutatud on põuakindlamaid päikesevalgust nõudvaid taimi. Igalepoole mujale, katmata pnnasele külvatakse muru.
Aias on erinevad viljapuud , marjapõõsad ja kasvuhoone.

Taimed

Tabel 1. Kasutatud puittaimed
Taim
Lad. Nimi
Kõrgus (m)
Laius (m)
Kasvukoht
Laiuv tuhkpuu
Cotoneaster horizontalis
1
2,5
Täisvalgus/ poolvari
Läiklehine mahoonia ´ Apollo ´
Mahonia aquifolium ´Apollo´
1
1
Poolvari/ vari
Äädikapuu
Rhus typhina
5
6
Täisvalgus/ poolvari
Mikrobioota
Microbiota
decussata
0,4
1,5
Poolvari/ vari
Värd jugapuu
Taxus x media
1
1
Poolvari/ vari
Harilik sirel ´Znamja Lenina´
Syringa vulgaris ´Znamja Lenina´
3
2,5
Täisvalgus/ poolvari
Harilik kuusk ´ Aurea ´
Picea abies ´Aurea´
(30 a) 12
2
Täisvalgus/ poolvari
Euroopa lehis
Larix decidua
(30a) 15
10
Täisvalgus
Ebajasmiin ´Dame Blanche ´
Philadelphus coronarius ´Dame Blanche´
1,5
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Harilik ebatsuuga
Pseudotsuga menziesii
25
15
Täisvalgus/ poolvari
Harilik sarapuu ´Red Majestic´
Corylus avellana ´Red Majestic´
2
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Võsund- kontpuu
Cornus sericea
3
2
Poolvari/ vari
Harilik metsviinapuu
Parthenocissus quinquefolia
15-20
4
Täisvalgus/ poolvari
Harilik vaarikas ´ Glen Ample´
Rubus idaeus ´Glen Ample´
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Harilik vaarikas ´ Polka ´
Rubus idaeus ´Polka´
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Tikker ´Spinefree´
Ribes uva-crispa ´Spinefree´
1
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Mustsõstar ´Öjebyn´
Ribes nigrum ´Öjebyn´
1
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Mustsõstar ´ Polar ´
Ribes nigrum ´Polar´
1
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Punasõstar ´Red Lake´
Ribes rubrum ´Red Lake´
1
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Valge sõstar
´Jöteborgi Valge´
Ribes rubrum ´Jöteborgi Valge´
1
1,5
Täisvalgus/ poolvari
Hapukirsipuu
´Shokoladnitsa´
Prunus cerasus ´Shokoladnitsa´
3
2,5
Täisvalgus/ poolvari
Pirnipuu ´Moskovskaja ́
Pyrus communis ´Moskovskaja ́
7
4
Täisvalgus/ poolvari
Õunapuu ´Auksis´
Malus domestica ´Auksis´
6
5
Täisvalgus/ poolvari
Õunapuu ´Majoru Saldais´
Malus domestica ´Majoru Saldais´
6
5
Täisvalgus/ poolvari

Viljapuud ja põõsad

Õunapuu ’Majoru Saldais’ (Malus domestica ’Majoru Saldais’)
Kollakasroheline, punaste “põskedega”, magus ja mahlane vili. Valmib varasuvel. Hea talvekindlusega ning vastupdiav haigustele. Läti sort.
Õunapuu ’Auksis’ (Malus domestica ’Auksis’)
Laiümar, punase kattevärvusega, kohati rohekas vili. Hapumagus, mahlane ja hea maitsega. Valmib septembri esimesel poolel. Varaviljuv, saagikas ja talvekindel.
Hapukirsipuu ’Shokoladnitsa’ (Prunus cerasus ’Shokoladnitsa’)
Keskmise suurusega, tumepunane, mahlane, hapukasmagus vili. Valmimisaeg juuli lõpus. Viljakande algus 4 aastal. Keskmine talvekindlus. Isetolmleja.
Pirn ’Moskovskaja ́ (Pyrus communis ’Moskovskaja ́)
Keskmise suurusega hea maitsega pirnid. Saagikus väga hea. Talvekindlus hea
Harilik vaarikas ´Glen Ample´ (Rubus idaeus ´Glen Ample´)
Viljad suured kuni väga suured, koonilised ja hästiliitunud osaviljadega. Hea korjatavuse, käitlemis- ning talvekindlusega. Sobib hästi lauamarjaks ja kannatavad hästi transporti. Viljad hakkavad valmima juuli lõpus. Väga saagikas, aga vajab rohkelt kastmist ja väetamist. Taimed on tugeva ja püstise varrestikuga, millel ogad peaagu puuduvad. Taim vajab toestust. Üsna vastupidav antraknoosile, kuid haigestub mõningal määral varrepõletikku.
Harilik vaarikas ´Polka´ (Rubus idaeus ´Polka´)
Tumepunane, väga maitsev mari. Marja keskmine kaal 4-5 grammi. Suured koonilise kujuga tumepunased viljad on erakordselt ilusad. Talub hästi transporti. Sobib tarvitamiseks lauamarjana, sügavkülmutamiseks (säilitab kuju ka pärast ülessulatamist), moosiks, veiniks. Annab saaki juba esimesel aastal peale istutamist. Valmimisaeg augustis, esimesed marjad valmivad ka juba juuli keskel, vilju valmib külmadeni. Remontantsort, st. annab saaki ka samal aastal kasvanud vartel (kevadel eelmise aasta varred maha lõigatud). Euroopas väga levinud sort. Varred ca 1,5m
Karusmari ’Spinefree’ (Ribes uva-crispa ’Spinefree’)
Heleroosad, pehme viljakestaga, ümarad, magusad marjad. Valmimisaeg: juuli. Varase saagikande algusega, saagikas sort. Rahuldav haigus- ja talvekindlus (vastupidav hallitusele).
Mustsõstar ’Öjebyn’ (Ribes nigrum ’Öjebyn’)
Keskvalmiv (juuli keskpaiku). Mustad, keskmise suurusega, ühtlase üheaegse valmivusega, mahlased, maitsvad marjad. Hea saagikusega. Jahukastekindel, sõstra -pahklestale peab rahuldavalt vastu, sügiseti kahjustab lehti viltrooste. Hea talvekindlus.
Mustsõstar ’ Polar’ (Ribes nigrum ’ Polar’)
Suured, magusad, mahlased, hea maitsega marjad. Ühtlane ja varajane valmimine. Vastupidav jahukastele , hallitusele ja haigustele. Hea talvekindlus.
Punasõstar ’Red lake’ (Ribes rubrum ’Red lake’)
Keskmise suurusega, mahlased, hapukasmagusad marjad. Saagikas, kompaktne, haiguskindel sort.
Valge sõstar ’Jöteborgi Valge’ (Ribes rubrum ’Jöteborgi Valge’)
Keskvalmiv (juuli teisel poolel). Helekreemikad, läikivad, õhukese kestaga, keskmise suurusega, mahlakad, magushapud marjad. Saagikas. Lehevarisemistõvele üsna vastupidav. Hea talvekindlus.

Ilupuud ja põõsad

Mikrobioota (Microbiota decussata)
Maapinda kattev madal põõsas . Oksad asetsevad kaarjalt üksteise peale. Okkad suvel rohelised, talvel pronksjaspruunid.Kõrgus 0,3-0,4 m, laius 1-1,5 m.
Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia)
Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan , pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini . Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel
Läiklehine mahoonia (Mahonia. aquifolium)
on kuni 1 m kõrgune, tihedalt haraline, igihaljas , Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. Hübridiseerub terve rea kukerpuu liikidega, andes perekondadevahelisi hübriide – vt. X Mahoberberis. Võrsed kollakaspruunid, paljad , pungad 4…8 mm pikad. Lehed 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed , lehekesed piklikmunajad, leheroots 1…6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased. Viljad umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad, mis valmivad sügisel. Vilju kasutatakse kondiitri - ja veinitööstuses. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi . On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Sobib haljastuses eeskätt varjulisematesse kohtadesse pinnakattetaimena, üksikasetuses kui ka väikeste gruppidena. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed poolvarjulistesse kasvukohtadesse, kuhu päike otse peale ei paista või kevadeks kinni katta . Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes. Hea meetaim . Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. Sordid : ´Apollo´ – põhiliigist madalam, aeglasekasvuline sort, lehed punaste rootsudega, talvel tumepruunikad, õied suured, puhaskollased.
Võsund-kontpuu (Cornus sericea)
Punaste võrsetega, kuni 3m kõrgune hõreda võraga, noorelt püstine, hiljem laiuv põõsas. Lehed teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Õied kollakasvalged kuni 5cm läbimõõduga kännastes, õitseb mais-juunis. Viljad piimvalged, kerajad luuviljad , valmivad oktoobris . Eelistab kasvada niiskemates kohtades. Külmakindel, varjutaluv. Talub hästi kärpimist ja linnatingimusi. Annab rikkalikult juurevõsu.
Ebajasmiin ´Dame Blanche´ (Philadelphus coronarius ´Dame Blanche´)
Laiuva võraga aeglasekasvuline heitlehine ilupõõsas hortensialiste sugukonnast. Piimjasvalged kollase tsentriga tugevasti lõhnavad pooltäidetud kuni lihtõied moodustavad hea kontrasti tumerohelise lehestiku taustal. Sobib igale mõõdukalt viljakale, vett läbilaskvale pinnasele valguseküllasel kasvukohal, kuid talub ka vähest varju. Hõlpsasti kasvatatav, sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või väiksema rühmana ning aiapiirdele vabakujulise hekina. Lõigata pärast õitsemist. Eestimaa talvedele hästi vastupidav, traditsiooniline maakodude läheduses kasvatatav ilupõõsas. Paljundada saab suviste poolpuitunud pistikutega.
Harilik sirel ´Znamja Lenina´ (Syringa vulgaris ´Znamja Lenina´)
Heitlehine kõrge ilupõõsas või kujundatuna tüvepuu õlipuuliste sugukonnast. Sort on silmapaistev oma tumedate punakaslillade veidi lõhnavate õite poolest. Õied on koondunud püramiidjatesse kohevatesse pööristesse. On hiline õitseja, õied ilmuvad eelmise aasta võrsete külgpungadest , mistõttu ei ole soovitav põõsaid kevadel kärpida, vaid teha seda kohe pärast õitsemist. Heaks kasvamiseks sobib parasniiske muld , eelistab lubjakat pinnast. Talub hästi varjulist kasvukohta, kuid õitseb paremini ning on tihedama võraga täispäekeses. Sobib haljasaladele üksikuna, grupina või vabakujuliseks hekiks.
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga mensziesii)
Areaal Põhja-Ameerika lääneosa ulatuslikul territooriumil 55-22 kraadi põhjalaiuse vahel.Kasvab kuni 30m kõrguseks ja kuni 15 laiuseks. Võra koonusjas,oksad pikad, kaharad. Võrakujult sarnane har. kuusele. Okkad pikad ja pehmed, pungad teravatipulised. Vajab toitaineterikast, hea aeratsiooniga nõrgalt happelist mulda. Ei talu kõrget põhjavett kuna juurestik tungib sügavale.Kiirekasvuline. Talub linnatingimusi ja noori taimi pügades võra muutub tihedamaks. Varjutaluvuselt har. kuuse ja männi vahepealne. Nooruses talub rohurinde varju, kuid hiljem ülavarju ei talu. Vajab avarat kasvuruumi. Noored taimed võivad saada hiliskülma ja metskitsede kahjustusi.
Harilik kuusk ´Aurea´ (Picea abies ´Aurea´)
Kirjeldus: Hariliku kuuse kollasevõrseline vorm. 30 aastane puu võib kasvada kuni 10-12 meetri kõrguseks. Vormi iseloomulikuks omaduseks on noored kuldkollased võrsed suve esimesel poolel, 1,5- 2 kuu jooksul. Puitunud võrsed suve teisel poolel ei erine enam mitte millegi poolest hariliku kuuse võrsetest. Kasvab hästi mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates savikatest kuni liivakate või leetunud turbamuldadeni. Eelistab päikesepaistelist kuni varjulist kasvukohta. Sobib kasvatamiseks suuremates aedades, taludes ja ka linnahaljastuses.
Euroopa lehis (Larix decidua)
Kirjeldus: Sirgetüveline koonilise võraga puu. Kiirekasvuline, 30 aastane puu võib heades tingimustes kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Noored võrsed hallikaskollased. Okkad õrnad, heledamad rohelised, sügisel kuldkollased. Okkad moodustuvad aprilli lõpul, varisevad novembris. Kasvukoht: Kuigi on valgusenõudlik, kasvab edukalt ka poolvarjulises kohas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab kuivemat pinnast. Euroopas kasutatakse laialdaselt linnade ja tööstusrajoonide haljastamiseks. Kannatab hästi pügamist ja sellepärast kasutatakse hekitaimena. Sobib suurematesse eraaedadesse või taludesse.
Harilik sarapuu ´Red Majestic´ (Corylus avellana ´Red Majestic´)
Kõrgus 2 m, laius 1,5-2 m. Lehestik punakasroheline. Väga dekoratiivsete keerdus okstega soolopõõsas. Raagus põõsal on keerdunud võrsed eriti hästi näha. Lehed on kortsus ilmega.
Kasvuks sobib parasniiske lubjarikas viljakas pinnas. Täispäikeseline või poolvarjuline ja tuulevaiksem kasvukoht. Külmakahjustustest taastub korralikult juurdunud taim hästi.
Jälgida tasub, et pookealusest ei kasvaks sirgeid võrseid välja, need vajavad kohest eemaldamist. Eesti oludes ei õitse ega vilju eriti, kui siis üksikud pähklid põõsa kohta.

Tööde mahud

Allpool olevates tabelis 2 on toodud taimede hinnad ja palju taimi kasutatakse. Tabelis 3 on toodud pinnakattematerjalide kogused hinnad ja ostukoht. Tabelis 4 on toodud tara materjalide hinnad ja kogused. Kõik tabelites ja mujal toodud hinnad on koos käibemaksuga.
Tabel 2. Kasutatud taimede kogused, hinnad ja ostukoht
Taim
Ladina nimi
Ostukoht
Mitu tk
Hind 1 tk (€)
Hind kokku (€)
Laiuv tuhkpuu
Cotoneaster horizontalis
Kristiine aiakeskus
2
6,40
12,80
Läiklehine mahoonia ´Apollo´
Mahonia aquifolium ´Apollo´
Kristiine aiakeskus
2
6,40
12,80
Äädikapuu
Rhus typhina
Räpina aianduskool
1
3
3
Mikrobioota
Microbiota
decussata
Räpina aianduskool
2
3
6
Värd jugapuu
Taxus x media
Räpina aianduskool
3
3
9
Harilik sirel ´Znamja Lenina´
Syringa vulgaris ´Znamja Lenina´
Aiasõber
1
4,35
4,35
Harilik kuusk ´Aurea´
Picea abies ´Aurea´
Nurga puukool
1
20
20
Euroopa lehis
Larix decidua
Nurga puukool
1
6
6
Harilik ebatsuuga
Pseudotsuga menziesii
RMK Tartu puukool
1
75
75
Ebajasmiin ´Dame Blanche´
Philadelphus coronarius ´Dame Blanche´
Aiasõber
2
3,75
7,50
Harilik sarapuu ´Red Majestic´
Corylus avellana ´Red Majestic´
Järvselja
1
13,50
13,50
Võsund-kontpuu
Cornus sericea
Järvselja
1
0,50
0,50
Harilik metsviinapuu
Parthenocissus quinquefolia
RMK Tartu puukool
37
4
148
Harilik vaarikas ´Glen Ample´
Rubus idaeus ´Glen Ample´
Järvselja
15
3,40
51
Harilik vaarikas ´Polka´
Rubus idaeus ´Polka´
Järvselja
15
3,40
51
Tikker ´Spinefree´
Ribes uva-crispa ´Spinefree´
Nurga puukool
1
18
18
Mustsõstar ´Öjebyn´
Ribes nigrum ´Öjebyn´
Nurga puukool
1
18
18
Mustsõstar ´Polar´
Ribes nigrum ´Polar´
Nurga puukool
1
18
18
Punasõstar ´Red Lake´
Ribes rubrum ´Red Lake´
Nurga puukool
1
18
18
Valge sõstar
´Jöteborgi Valge´
Ribes rubrum ´Jöteborgi Valge´
Nurga puukool
1
18
18
Hapukirsipuu
´Shokoladnitsa´
Prunus cerasus ´Shokoladnitsa´
Nurga puukool
1
18
18
Pirnipuu ´Moskovskaja ́
Pyrus communis ´Moskovskaja ́
Räpina aianduskool
1
7
7
Õunapuu ´Auksis´
Malus domestica ´Auksis´
Nurga puukool
1
18
18
Õunapuu ´Majoru Saldais´
Malus domestica ´Majoru Saldais´
Nurga puukool
1
18
18
Tabel 3. Pinnakattematerjalide kogused ja maksumused
Materjal
Kogus m²
Hind €
Hind kokku
Kust ostetud
Baltic Agro koduaiamuru (5 kg/pk)
2101
19,95 pk (250 m²)
179,55
Hortes (hortes.ee)
Kuumõlitatud terrassilaud 95x28x3000
35,1
6,15 tk
768,75
Imemees OÜ (terrass.ee)
Sillutisekivi Kartano (2 kihiline)
47,11
8,30
391,10
AS Talot
(talot.ee)
Kasvuhoone
Mudel: SUVILA -2
Hind: 648€
Ostukoht: Interbauen ( http://interbauen.ee/ )

Karkassi laius 3 meetrit, kõrgus 2 meetrit, pikkus 6 meetrit.
Talub lumekoormust 110kg/m²
Kaasas tihendite komplekt
Karkass - tsingitud teras.
Kasvuhoone mõlemas otsas on kaheosaline uks, millest ülemine pool töötab tuulutusena.
Päritoluriik: Venemaa
Pealiskate - löögikindel kihtplastik Makrolon Multi, 4 mm ja 6 mm, kirgas .
Päritoluriik: Saksamaa

Kasvuhoone paigaldus - karkass monteeritakse kokku mutrite ja poltidega, kattematerjal Makrolon
kinnitatakse spetsiaalsete liistudega. Paigaldus võtab aega orieneerivalt 15-20 tundi. Kaasas paigaldusjuhend.
Tara materjalid
Tänavapoolsel küljel on puidust lippaed kõrgusega 1,5m ja pikkusega 20,5 m. Lippide vahe 2 cm, aiapostide vahe 2m. Aiapostid on valatud betooni.
Naaberkinnistutest eraldab Ülase 8 kinnistut keevisvõrkaed, kõrgusega 1,5m ja kogupikkusega 161,5m. Postisamm võrkaia korral on 2,5m, postid on valatud betooni, ning kasutatud on ka kaldtugesid.
Tabel 4. Tara ehituseks kasutatud materjalid ja nende hinnad
Aiamaterjal
Pikkus m
Hind €
Vajaminev kogus
Hind kokku €
Ostukoht

Keevisvõrk PLASTIROL

Kõrgus 1,5 m

161,5
70,96 rull
(25m/rull)
7 rulli
1130 ,50
Sungate Grupp OÜ (sungate.ee)
Aiapostid
38x1950
8,38 tk
66 tk
553,08
Sungate Grupp OÜ (sungate.ee)
Kaldtoed
38x2200
12,83 tk
12 tk
153,96
Sungate Grupp OÜ (sungate.ee)
Hööveldatud aialipid
18x55x1500
20,5
1,08 tk
280 tk
302,40
Eldur puit (eldur.ee)
Höövelpruss 45x95, pealt kaldega
41
2,10 jm
41 m
86,10
Eldur puit (eldur.ee)
Nelikantpost 60x60x2
Kõrgus 2m
24,36 tk
12 tk
292,32
Piirdeaiad OÜ (piirdeaiad.ee)

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Ühe kinnistu haljastusprojekt

haljastus ribes haljastus kinnistu viljad marjad võra terrass võrsed

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ilupõõsad

ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane.

Ilutaimede kasutamine

sxw

Puude üldiseloomustus

OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit. Harilik kuusk n?

Dendroloogia

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

109

pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...................................................................

Ilutaimede kasutamine

102

docx

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (htt

Ilutaimede kasutamine

docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehme

Ainetöö

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

Aiandus

116

docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

Rohkem sarnaseid