Puuviljandus (1)

Puuviljanidus e. Pomoloogia
melon
maasikas
rabarber
kasvatatakse
üheaastane
mitmeaastane
mitmeaastane
süüakse
vili
vili
lehevars
Puu- või köögivili
köögivili
puuvili
köögivili
Puuviljakultuuride liigitamine

• Kasvukoha
  
• Eluvormi
  
• Viljaehituse ja kasutamise alusel
  

Viljelemiskoha alusel:

• Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas)
  
• Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud , viinamarjad)
  
• Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised)
  
• Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja ( ananass , banaan)
  

Eluvormi alused:

• Põõsad- sõstrad
  
• Puud- õunapuud, pirnipuud
  
• Poolpõõsad
  
• Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas
  
• Puhmikud-maasikas
  
• Ronitaimed - viljapuu
  
• Vääntaimed- aktiniidja
  

Vilja ehituse alusel:
Õunvili- on palju seemneline marjataoline vili, seeme on koondunud vilja keskossa seemnekambrisse ( õun, pirn).
Luuvili - on üheseemneline vili, mille seeme on kaetud tugeva kestaga ( kirss , ploom )
Koguvili - areneb paljude emakatega õiest (maasikas , vaarikas )
Marjad - on paljuseemneline lihakas vili, mille seemned paiknevad viljalihas hajusalt ( viinamari )
Tsitrusvili - väliskest on näärmega, vahekest on valge säsi ja söödavosa on lõigustunud ( apelsin )
Pähkel- on vili, mille viljakest ainsa seemne ümber täielikult puitub (sarapuu pähkel).
Tekkekohaalusel

• Kohalikud sordid
  
• Introdutseeritud sordid
  

Tekkimisviisialusel

• aretussordid
  
• maasordid
  

Taime vegetatiiv organid
Võrse
Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai – oktoober) puitunud võrset nim oksaks
Puitumise astmed
Rohtne võrse – võrse murdub kergelt
Poolpuitunud võrse – võrsa on h2sti painduv ja ei murdu
Puitunud võrse – murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna
Leht
Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti
T2htsad tunnused on lehelaba , lehetipp , lehealus , leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv
Pungad
Kasvupungad – millest arenevad ainult v6rsed
Puht6iepungad – millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel)
Segapungad – millest arenevad 6itega v6rsed (esinevad 6unviljalistel)
Oksad
Erinevad oksad
Kasvu oksad – sirged , pikad – 1a oksad
Viljaoksad – lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on
Neosoksad – on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi
Generatiivorganid: Õis, vili ja seeme
Õis :

• Õiepungadest arenevad katteseemnetaimedel õied ja õisikud.
  
• Õiest areneb vili õisikust viljakobar.
  

Õige liigitus:

• Kahesoolised õied-õiel on nii tolmukad kui emakas . sellised on enamik puuviljakultuure.
  
• Ühesoolised õied-õiel on ainult ühed suguelundid (astelpalju, sarapuu)
  

• Ühekojalised-emas ja isasõied ühel taimel (sarapuu)
  
• Kahekojalised- taimel on kas emas- või isasoksad.
  
• Funktsionaalsed emas- ja isasõied- neil on taandarenenud kas ema või isasõied ja nad toimivad ühesoolistena.
  

Viljastumine jaotatakse:

• Isesteriilsus on sordi võimetus viljastuda oma õietolmuga
  
• Isefertiilsus on taime võime viljastuda oma õietolmuga
  
• Partenokarpia on taime võime moodustada vilju ilma viljastumata.tekivad seemneteta viljad .
  

Tekkimise alusel

• Paljasvili - luuviljad
  
• Rüüsvili
  
• Koguvili
  

Ehituse alusel
Õunvili- seemned koondunud vilja keskel olevasse seemnekambrisse
Luuvili- on üheseemneline vili, mille seemet katab tugev luu.
Mari- viljalihas on hajali palju seemneid, mari võib olla kas paljasvili või rüüsvili.
Tsitrusvili-on näärmelise väliskestaga
Pähekel-on üheseemneline kuivvili , viljakest puitub täjelikult
Vilja tunnused

• Vilja kuju: vilja põhikuju- kooniline , munajas, laiad viljad, piklikud viljad.
  

Täiendavaks: tunnuseks on kandid, õmblused, vaod, karikas , vilja tipp ja alus.

• Vilja värvus: põhivärvus, kattevärvus, pinnatäppid.
  
• Vilja siseehitus - ristlõige, pikilõige , viljaliha
  
• Vilja söömisomadused: vilja lõhn ja vilja maitse- põhimaitse, kõrvalmaitse. täiendavad omadused: vilja väliskest viljaliha, seemnekambrite seinte paksus, seemnete osatähtsus.
  

Viljaküpsusastmed
Koristusküpsus: vili on saavutanud lõpliku suuruse ja maitse.
Tarbimisküpsus: vili on saavutanud iseloomuliku põhivärvi ja parima maitse.
Bioloogiline küpsus- kui seemned on muutunud pruuniks .
Viljapuude lõikamine

• Kõik viljapuud ja marjapõõsad vajavad arenemiseks lõikust.
  
• Hõredaks lõigatud võraga puudel kasvab suurem saak.
  
• Haiguste ja kahjurite levik väheneb hõredas võras
  
• Õige lõikamine pikendab viljapuude eluiga
  
• Viljapuude õige loikamis aeg on varakevadel
  

Lõikust on vaja:

• Õige lõikamisega saab puule kujundada ilusa võra
  
• Istutusjärgselt on vajalik lõikamine juurte ja lehemassi tasakaalustamiseks
  

Puhkeperioodil
(märts-aprill)
Kasvuperioodil
(juuni-juuli)
Puit ei tohi olla külmunud
(soojem kui -7C)
Hea aeg okaste kasvusuuna muutmiseks
Klassikaline kujundus, harvendus - ja noorenduslõikus

• Noorte puude kujundamine
  
• Pakasejärgne sanitaarlõikus
  
• Vesivõsude harvendamine pärast noorenduslõikust
  

Mida liigne lõikus kaasa toob

• Noorte viljapuude liigne lõikamine põhjustab hilist saaki
  
• Peale tugevat lõikust hoogustab pikkade võrsete kasv mis ei lase viljaokstel areneda
  
• Viljad võivad kasvada liiga suureks ja kaotada sordile iseloomulikud värvi ja kuju
  
• Viljapuu vanusest olenevalt võib oksi:
  

• Kärpida
  
• Tagasi lõigata
  
• Harvendada
  

Kärpimine:
ÜHEAASTASTEST OKSTEST EEMLADATAKSE OSA
TUGEVKÄRPIMINE- EEMALDATAKSE ½ OKSAST
KESMINE KÄRPIMINEEEMALDATAKSE 1/3 OKSAST
NÕRK KÄRPIMINE EEMALDATAKSE ¼ OKSAST
Tagasilõikamine:
Mitmeaastastest okstest võetakse osa ära.
Harvendamine:
Oksa või oksaharu täielik väljalõikamine
Erinevad lõikamisviisid:

• Istutusjärgne tagasilõikus
  
• Noore võra kujunduslõikus
  
• Võra hoolduslõikus e. sanitaarlõikus
  
• Noorenduslõikus
  

Istutusjärgne tagasilõikus

• Istiku võra tasakaalustamine juurestikuga
  
• Sügisel istutatakse puud lõigatakse tagasi kevadel
  
• Valitakse 3-4 põhioksa millest hakatakse võra kujundama
  

Noore võra kujundamine:

• Valitakse istikul peaoksad välja (3-4 tk)
  
• Ülemise võraharude tipud alustamisest kõrgemale umbes 2+0-30 cm vahedega
  
• Eemaldatakse katkised , täiesti püsti kasvavad oksad , võra sissepoole kasvavad oksad, rööpastest okstest üks
  
• Paneb aluse võrakujule
  

Teise aasta lõikus

• Alustatakse kõrvuti jooksvate võrsete ära lõikamisest
  
• Põhioks ja juhtvõseid lühendatakse kolmandiku võrra
  
• Võra sissepoole kasvavad oksad eemaldatakse
  

Kolmanda a lõikus

• Kõrvuti kasvavata okste lõikus
  
• Võra sissepoole kasvavad oksad eemaldatakse täjelikult
  
• Esimesel a väljavalitud põhiokstel hakkavad moodustuma viljaoksad mida ei lõigata.
  

Võra hoolduslõikus

• Iga a lõikus kui puu on vanem kui 4 a
  
• Toimub harvendamise korral piisab mõne oksa eemaldamiseks
  
• Eemaldatakse kuivanud-, sissepoole kasvavad, kahveloksad
  

Noorenduslõikus

• Taastatakse lõikusega viljakandvus
  
• Lõigatakse okste latvu tagasi ¼-1/3 võtta
  
• Noorenduslõikus soodustab vesivõsude kasvu
  
• Vesivõsudest kujundatakse uus oksastik 3-4 aastaga
  
• Kasutatakse meil harva
  

Luuviljaliste lõikus

• Ploomi ja maguskirsipuul sarnane õunapuule ja pirnidele
  
• Hapukirsipuul teostada tagasihoidlikumalt lõikamist
  
• Piisab kõige nõrgematest okste lõikamisest
  
• Lõigata peale viljade koristamist vähendab - bakterhaiguste –kummivooluse teket
  
• Kui lõigatakse kevad- talvel võib puu hukkuda
  
• Luuviljalistel ei sobi tugev lõikamine näiteks noorenduslõikus
  

Vead puude lõikamisel:

• Jäetakse liiga suured tüükad
  
• Kasutatakse kehvasid tööriistu ei kasutata pookevaha
  

Marjapõõsaste lõikamine: lehtede pealt !!
Võrade liigitus:

• Ristlõike alusel
  
• Okste asendi alusel
  
• Ladva esinemise alusel
  
• Suuremate okste paiknemise alusel
  

Kaasaegseid võratüüpe

• Kanal -lehkvikune võra
  
• H.loose võra
  
• Pure poollapik võra
  
• Koonalpuu ehk spindel
  
• Kaldpalmett
  
• Nöörpuud ehk kordonid
  
• Kolmeoksaline häilvõra
  

Viljapuude vanuseperioodid
Viljakande –eelne võra kujundamine
Suurendav viljakandvus –harvaendamine
Täielik viljakandvus-harvendamine ja nõrk noorendamine
Vähenev viljakandvus- tugev noorendamine
Küsimused:35lk

Milisesse sugukonda kuulub

Milline vili esineb

Kuidas kasutatakse

Kas levib ka looduslikult

Kuidas paljundatakse

Kasvult on…
Aed õunapuu-

Roosiõelised

Suur

Pookealusteks

Jah

Seemikutena

Puu
Madal õunapuu

Võrkjas roostekiht, magusta ja mõrkjat maitset

ei

võrsikuteg

põõsana
paradiisõunapuu

kloonalus

Nõrgakasvulise alusena

puu
Sieversi õunapuu

roosiõelised

vili suur ja kuju võib olla väga erinev

jah

juurevõsudega

puu
verev õunapuu

.

.

.

.

.

.
Mets õunapuu

.

.

.

.

.

.
Ida mari õunapuu

.

.

.

.

.

.
Pirnipuu :
Aed pirnipuu

Roosiõelised

Mets pirnipuu

roosiõelised

viljad väiksed ja kehva maitsega

Ussuuri pirnipuu

roosiõelised

väiksed ,ümarad ning kehva maitsega vili
Luuviljalised
Aed ploomipuu

roosõeliste sugukonda

varieerub rohelisest ja kollasest kuni mustjaassiniseni

Eip

Poogitakse

Kreegipuu

Roosiõeliste sugukonda

Alota

Roosiõeliste sugukonda

Laukapuu

Roosiõeliste sugukonda
Maguskirsipuu

Roosõeliste sugukonda

Hele kuni tumepunane

Ja ( eestis ei kasva looduslikult)

pookimine

Hapukirsipuu

Roosõeliste sugukonda

Hele kuni tumepunane, keskmine

pookimine

Lõhnavkirsipuu
Astelpaju
Kuulub hõbepuuliste sugukonda. Looduslikult kasvab Hiinas ja Siberis . Esinevad isas - ja emastaimed mida saab eristada alles viljakandeeas pungade järgi. Mullastiku suhtes leplik , ei talu põuda. Viljad väga õli- ja vitamiinirikkad (eriti C).

• Eestis küllalt uus kultuur, mis sobib väikestele ja keskmisega ettevõtetele, eriti sinna, kus juba marjakasvatusega tegeletakse.
  
• Tootmiskulud on suhteliselt väikesed, investeeringu- ja sisendite vajadus minimaalselt.
  
• Raskusi on turustamisega; tõenäoliselt on parim lahendus eksport (kuigi see ei sobi kõikidele tootjatele)
  

Viinamari
Eestis aina rohkem populaarsust koguv kultuur.
Pärineb metsviinapuu ja kes liitlehelise või lihtlehelise viinapuu ristamise teel.
Lõunaseina ääres võib kasvatada talni ravling, hansaski, silga, silva , Peterson .
Suhtelised soojakindlad meie kasvutingimustes kasvuhoonetes rondo , skuiins,
Kuulub viinapuuliste sugukonda. On kõigevanem roniv tiam. On üks levinumaid ja vanemaid puuviljakultuure. Euroopa viinapuud kasvatatud Eestis pikki aastaid ( Zilga)
Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal . Viljaks mari.
Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega. Meil natuke külmaõrn -15 C.
Amuuri viinapuu looduslikult kasvab Kaug –Idas on väga külmakindel, kasvatatakse ilutaimena, on aretatud veinimarjasorte.
Põhja-viinapuu kasvab looduslikult Kanadas , külmakindel, meil kasvatatakse lätis aretatud sorte .
Kallas viinapuu looduslikult kasvab Kanadas.
Ebaküdoonia ja küdoonia
Jaapani ebaküdoonia- kasvab madala laiuva põõsana, lehed nahkjad, õied punased.
Harilik küdoonia põõsas kõrge, lehed terava servaga, õied roosad, viljad karvased ei sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks.
Aroonia
Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied.
Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega. Lehed sügisel värvusega punased.
Karusmari
Euroopa karusmari e. aed karusmari esineb meil ka looduslikult, tugevad ogad, marjad väikesed ja paljad , põõsad haigestuvad kergesti jahukastesse.
Ameerika karusmari- põõsal väikesed ogad, marjad tumepunased väikesed, jahukastekindel, kasutatakse palju kaasaegses sordiaretuses.
Paljundusviisid
Mustaroonia ja ebagüdoonia on ainukesed mida paljundatakse seemnega!!!!
Generatiivne paljundamine ehk seentega .
Seemiktaimel on kaks esivanemat, mille omadused kombineeruvad igas järglases uuel viisil. Seemnelisel paljundamisel ei pärandu sordi täpsed omadused, küll aga liigiomadused.
Vegetatiivne ehk taimeosadega.
Ainult 1 esivanem millele ta pärilikult sarnaneb.
Nii paljundatakse viljapuid ja põõsaid. Eeliseks on et jõuavad viljakandeikka ennem kui seemiktaimed.
Erinevad vegetatiivpaljundus võtted

• Jagamine ( võsundaimedega, juurevõsudega)
  
• Pistikutega ( pistoksad, haljaspistikud)
  
• Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks)
  

Jagamine :
Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas
Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest.
Maapealsega paljundatakse maasikat
Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit
Pistikutega paljundamine
Pistik on emataimest eraldatud osa
Eristatakse pistoksa ja haljaspistik
Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill)
12-15 cm pikkused
Pistoksal vähemalt 3 punga. Alumine lõige kaldu. Ülemine risti. Paljundatakse sõstraid, kloonaluseid.
Haljaspistik: on lehtedega ja lõigatakse juunis. Haljastuspistikutega paljundatakse karusmarju, sõstraid, kloonaluseid. Pistikute pikkus 5-10 cm. Juurduma pannakse kasvuhoonesse. Juurdub 2 nädalaga.
Oksastamisel poogitakse teise taime väike tükkike 1 .a taimest. Alus ja poogens ühendatakse pikkade kaldlõigete abil. Tehakse nii alusele kui ka poogendile samasugused kaldlõiked.
Silmastamine teelõikesse ja porketiviisi silmastamine.