,,Kaelkirjak" Milos Macourek Moraal ja analoogiline situatsioon: Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. Kõigile pole antud nö võimeid, mis meid eriliseks, teistest paremaks või isegi võrdseks teevad. Proovida võib alati, aga siiski, tuleb endale teadvustada piire, mille ületamine on mõttetu ja puhas ajaraisk. Sest see, mida sa tahad, ei juhtu ju niikuinii. Jah, ime võib sündida ja siga lennata, kuid jääda tuleks siiski reaalsuse piiridesse. Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on. Maailma enda ümber tuleb aksepteerida, hoides seda võrdsena ja kõigile avatuna. Sest, nagu teada, oleme me kõik ju erinevad ja midagi head ja halba leidub kõigis. Ilu on vaataja silmades nagu okas kritiseerija pilgus. Kõik tuleb hoida tasakaalus ja võtta seda nii, nagu see kord loodud on. Ei tohiks võrdsustada individuaalseid tulemusi ja saavutusi, vaid tuleks hinnata meid võrdsete ja ainulaads
Kaelkirjaku kaelas on ainult seitse kaelalüli. Kaelkirjaku jalad on pea sama pikad, kui kaelgi.Kaelkirjaku esijalad on tagajalgadest pikemad. Kaelkirjaku nahk on kollakas pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster . Kaelkirjaku pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, mis kaitsevad neid teravate (akaatsia-)ogade eest ja annavad talle tasase ja leebe mulje. Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnivad sarvedega. Vastsündinul on need lauba vastu surutud ning tõusevad püsti esimese elunädala jooksul.Kõrge kasv ja terav nägemine võimaldavad kaelkirjakul lähenevat vaenlast juba kaugelt märgata. Temaga samasse sugukonda kuuluvad okaapid. 4 Kaelkirjaku süda peab pumpama verd pähe, mis asub südamest umbes kolme meetrit kõrgemal.
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sarved on esialgu vastu laupa surutud, püsti tõusevad need ühe nädala jooksul. Hoolimata suurest kasvust on kaelkirjakul sarnaselt inimesele 7 kaelalüli. Lähenevat vaenlast on kõrge kasvu ja terava nägemise tõttu kaelkirjakul lihtne märgata. Toitumine Kaelkirjak sööb põhiliselt puude ja põõsaste võrseid, lehti ja oksi, aga on võimeline kohanema ka teistsuguse taimtoiduga
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kana
eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirjak. Esinemine Okaapi esineb eranditult ekvatoriaalsetes vihmametsades Kongo põhja-, kesk- ja idaosas ning Kongo ja Uganda piiril. Kaitse Okaapi on alates 1932. aastast täieliku kaitse all, ent sellele vaatamata tema küttimine jätkub. Tema levila on niivõrd piiratud, et liigi säilimine on ohus. Okaapit kaitsevad Washingtoni Konventsiooni sätted. Okaapi kuulub metskaelkirjakute rühma. Ta elutseb Kongo vihmametsades väga piiratud territooriumil
oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi ongi tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Näiteks kui kaelkirjak sirutab üha oma kaela, et kõrgemalt lehti kätte saada, sünnivad tal pikema kaelaga pojad. Ka Darwin uskus, et omandatud tunnuste pärandumine on üheks evolutsiooni tõukejõuks: geneetilistest pärandumistest ei teatud tol ajal veel midagi. Lamarkism kui evolutsiooniline mehhanism on küll tänaseks ümber lükatud, kuid keskkonna põhjustatud muutused geenides võivad siiski päranduda. Samuti on näidatud epigeneetilisi mehhanisme, mis mõjutavad järglaste tunnuseid
tugevam ellu ning tehakse juhuslikke valikuid. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik kõike, mis meie ümber on tekkinud, selgitada puust ja punaselt (mis on milleks valitud). Inimene oma loominguga hakkab järgima sama rada – ei ürita leida parimaid kombinatsioone vaid laseb juhusel teha selle otsuse. Darwin arendas oma teooria välja Lamarcki mõtetest. Lamarck seostas looduse arengu kui kõigi olendite püüdega end täiustuda. Näiteks kaelkirjaku pikk kael tekkis tänu sellele et kaelkirjak üritas kõrgeid puulehti süüa. Lühidalt – organism arenes vatavalt tingimustele, mida ta tahtis arendada. Antud mõte siiski ei toimi kuna tema arust tegutseb iga olevus mõistuspäraselt aga taimedel pole mõistust ja juhus jäetakse seega välja. Lamarcki eksimuse leidis Darwin 1835 oma uurimuste käigus. Galapagose saartel leidis ta et üht ja sama liiki leidub seal eri vormides (vampiir-maasirk). Värvid, noka suurus jne
annaabi.ee 
50 punkti
~ 9 lehte
14 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid