· Alternatiivide tagajärgi hinnata neljast aspektist. Võib kasutada üldist hinnangut (hea, halb, rahuldav) või võib kasutada ka skaalat hindamiseks (1-5 punkti vastavalt 1=väga halb ja 5 = väga hea) - kuivõrd lahendusvariant on kooskõlas püstitatud eesmärgiga - milline võiks olla lahendusest saadav emotsionaalne heaolu - kui suur on lahendusele kulutatav aeg ja pingutus - milline võiks olla lahendusest saadav üldine isiklik/sotsiaalne heaolu Parima lahendusvariandi valimine (kõige efektiivsem eesmärgi saavutamiseks lahendab probleemi, võimaldab saada maksimaalse isikliku ja sotsiaalse kasu minimaalsete kulutustega nii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis). · Kolm küsimust: - Kas probleem on lahendatav? - Kas ma vajan rohkem informatsiooni enne kui saan sobiva lahendusvariandi välja valida ja seda rakendada? - Millise lahendusvariandi valiksin probleemi lahendamiseks?
· Alternatiivide tagajärgi hinnata neljast aspektist. Võib kasutada üldist hinnangut (hea, halb, rahuldav) või võib kasutada ka skaalat hindamiseks (1-5 punkti vastavalt 1=väga halb ja 5 = väga hea) - kuivõrd lahendusvariant on kooskõlas püstitatud eesmärgiga - milline võiks olla lahendusest saadav emotsionaalne heaolu - kui suur on lahendusele kulutatav aeg ja pingutus - milline võiks olla lahendusest saadav üldine isiklik/sotsiaalne heaolu .Parima lahendusvariandi valimine (kõige efektiivsem eesmärgi saavutamiseks lahendab probleemi, võimaldab saada maksimaalse isikliku ja sotsiaalse kasu minimaalsete kulutustega nii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis). · Kolm küsimust: - Kas probleem on lahendatav? - Kas ma vajan rohkem informatsiooni enne kui saan sobiva lahendusvariandi välja valida ja seda rakendada? - Millise lahendusvariandi valiksin probleemi lahendamiseks?
võimalike riskide tõttu või puuduvate ressursside tõttu. · Mõelda iga alternatiivi puhul, milline on võimalik tulemus (positiivsed ja negatiivsed tagajärjed, plussid ja miinused nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis Alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemine. · Alternatiivide tagajärgi hinnata neljast aspektist. Võib kasutada üldist hinnangut või võib kasutada ka skaalat hindamiseks Parima lahendusvariandi valimine. Kõige efektiivsem eesmärgi saavutamiseks lahendab probleemi, võimaldab saada maksimaalse isikliku ja sotsiaalse kasu minimaalsete kulutustega nii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis. · Kolm küsimust: - Kas probleem on lahendatav? - Kas ma vajan rohkem informatsiooni enne kui saan sobiva lahendusvariandi välja valida ja seda rakendada? - Millise lahendusvariandi valiksin probleemi lahendamiseks?
Inimeste mitmekesised huvid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Viieliikmeline perekond tahab otsustada, kuidas veeta pühapäeva. Isa ja kaks poega tahavad minna autonäitusele, ema ja tütar loomaaeda. Milline oleks otsus, kui nad otsustaksid enamuse tahte järgi? (enamusotsustus) Milline võiks olla kompromiss? Kuidas nad jõuaksid konsensusele? Iga lahendusvariandi puhul kaaluge ka erinevate osapoolte rahulolu. 9. klass peab otsustama, kus ja millal toimub lõpupidu. Kuidas võiksid toimuda läbirääkimised? Millist otsustamismeetodit oleks kõige otstarbekam kasutada? (enamusotsustus, kompromiss, konsensus) Miks?
probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. Valiku tegemine, otsustamine Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine. Alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemine. Parima lahendusvariandi valimine. Lahenduse täideviimine ja hindamine Väljavalitud lahendusvariandi rakendamine elus. Enesejälgimine. Hindamine. Enese tunnustamine. Kokkuvõtteks · Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni.
Ettevaatusprintiip lähtub sellest, et kahju tekkimise kohta tõendite puudumine ei tähenda sugugi seda, et kahju tekkimine on välistatud. Keskkonnamõju hindamise erinevad liigid 5. Keskkonnamõju hindamise eesmärgid Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikul, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 6. Natura hindamise erinevused Madalam algatamise künnis (kui oluline mõju ei ole välistatud) Suunitletum iseloom – mõju kaitse eesmärkidele Suurem õiguslik siduvus – kui oluline mõju ei ole välistatud ei tohi tegevust lubada. Haldusorgan peab olema „veendunud“ Erandite kitsendav tõlgendamine
põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale infot kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Sellele võiks lisada ka eesmärgi- informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust.
jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust. *Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine *Väitlemine- otsitakse seda, millega ei saa nõs olla. *Oma õiguse tagaajamine- et õigus endale jääks moonutatakse tõde, tuuakse ettekäändeid, süüdistatakse… *Teema vahetamine- see, mida inimene räägib pole oluline. *Takkakiitmine- soov partnerile meeldida Esmakohtumine 1. Enesetutvustus: nimi, tuju, jne 2. Kui midagi ei taha rääkida, vasta ausalt ja positiivse häälestusega, nii jätad endast parema mulje
tervisekaitse põhimõtetega. 17. Valitsusvälised keskkonna organisatsioonid. Eestimaa Looduse Fond, Loodusuurijate selts, Eestimaa loouskaitse selts, Eesti Roheline liikumine (info vihikus või Wikipedias). 18. Mõisted Keskkonnamõju hindamine- kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Eesmärgiks on eelduste loomine selleks, et otsuste tegemisel võetakse arvesse kõiki tagajärgi, arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti,eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Keskkonnaauditeerimine süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille käigus keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumitele ning edastab tulemused auditi kliendile. Ettevõtte tasandil.
· Alternatiivide tagajärgi hinnata neljast aspektist. Võib kasutada üldist hinnangut (hea, halb, rahuldav) või võib kasutada ka skaalat hindamiseks (1-5 punkti vastavalt 1=väga halb ja 5 = väga hea) - kuivõrd lahendusvariant on kooskõlas püstitatud eesmärgiga - milline võiks olla lahendusest saadav emotsionaalne heaolu - kui suur on lahendusele kulutatav aeg ja pingutus - milline võiks olla lahendusest saadav üldine isiklik/sotsiaalne heaolu Parima lahendusvariandi valimine (kõige efektiivsem eesmärgi saavutamiseks lahendab probleemi, võimaldab saada maksimaalse isikliku ja sotsiaalse kasu minimaalsete kulutustega nii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis). · Kolm küsimust: - Kas probleem on lahendatav? - Kas ma vajan rohkem informatsiooni enne kui saan sobiva lahendusvariandi välja valida ja seda rakendada? - Millise lahendusvariandi valiksin probleemi lahendamiseks?
ressurssidele on avatud kõigile. Ühisomanditragöödia (tragedy of the commons) – Kus kõigile avatud ressurss kasutamise käigus kaotsi läheb. Keskkonnamõju hindamine (environmental impact assessment) – Kavandatava tegevuse poolt loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldatava eeldatava mõju kirjeldamine ja hindamine, negatiivsete mõjude vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi soovitamine. Tasuvusanalüüs ehk kulu-hüve analüüs (cost-benefit analysis) – Analüüs, mis võrdleb mingi tegevuse kulusid sellest sündiva väärtuse või tuludega. Kaudne kasutusväärtus (indirect use value) – Väärtused ja hüved, mida saab kasutada, ilma et ressurssi füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt. väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet jms). Tulevikuväärtus ehk võimalusväärtus (option value) – Elurikkuse või mingi muu ressursi
elupaiku ja kooslusi kaitstakse ja kuidas neile tagatakse looduskaitseliselt soodne seisund. (Vello Keppart, 2006) Looduskaitsealade võrgustiku kaitse korraldus Keskonnamõjude hindamine Keskonnamõjude hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavadatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. (Vello Keppart, 2006) Natura- alade loodus- ja linnualade kaitseks viiakse läbi kohustuslik keskkonnamõjude hindamine, kus hinnatakse: · Kavandatava inimtegevuse mõju kaitstavatele liikidele · Kavandatava inimtegvuse mõju loodusdirektiivi ja elupaigatüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura- alade naabrusse plaanitavale tegevusele, mis võib mõjuda loodus- ja linnualadele kahjulikult
Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele varale *Nende tegurite koostoimet ja vastastikust mõju 4. korral hinnatakse looduskeskkonda (õhk, vesi, maa, loodusvarad, ökosüsteemid); looduse
Shannon-Fano Which algorithm builds a code tree to calculate the codes of symbols Milline algoritm kasutab koodipuu moodustamist sümbolite koodide arvutamiseks Huffman If recursive call is the last command in an algorithm it is called Kui rekursiivne pöördumine on algoritmi viimane käsk, siis on see tail recursion sabarekursioon Returning to the choice made earlier and choosing an unused path in exhaustive search algorithms is known as Tagasipöördumist varem kõrvale jäetud lahendusvariandi juurde ammendava otsingu ülesannetes nim. inglise keeles: backtracking Problem solution method that uses pre-calculated answers to sub-tasks is known as Alamülesannete vastuste meeldejätmisel põhinevat iteratiivset lahendusmeetodit nim. inglise keeles: dynamic programming Kruskal algorithm and Huffman algorithm are examples of Kruskali algoritm (samuti Huffmani algoritm) on greedy algorithm / ahne algoritm
Probleem on lahknevus soovitava (tuleviku)seisundi ja olemasoleva seisundi vahel. Probleemi analüüsimisel tuleks leida vastused järgmistele küsimusele: 1) mis on valesti? 2) miks? 3) kuidas oleks võimalik probleem lahendada ja edaspidi selle tekkimist ennetada? Nimetatud küsimuste toel võib probleemi analüüsi jagada järgmisteks etappideks: · probleemide avaldumine ja avastamine (ilmnemine); · probleemide määratlemine ja analüüs; · soodsaima lahendusvariandi leidmine. Mida põhjalikum on probleemse olukorra analüüs, seda suurem on tõenäosus, et enda või kliendi vajadusele leitakse sobiv lahendus ning valitakse õige projekt. Joonis: Pakkumise ja kliendi vajaduste vahekord 3 ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Levinumaid meetodeid probleemidevaheliste seoste selgitamisel on probleemipuu,
valla või linna territooriumi osa kohta. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE Keskkonnamõjude hindamine - kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju - tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale. Oluline keskkonnamõju - kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara. Keskkonnamõju liigid - füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID
lahutamatu osa. Üldsusel peab olema võimalik jälgida ja mõjutada elukvaliteeti mõjutavate oluliste otsuste tegemist- see on demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/ 2.1. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on keskkonnamõju hindamise eesmärk: o teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek selle tegevuse elluviimiseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut; o anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimis - või minimeerimisvõimaluste kohta; o tegevusloa andmisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi. /1:§2(1)/
(Peet 2004: 9-10) 7 5. Prügila sulgemise võimalikud variandid 1. Keskkonnamõjude hindamine: Vastavalt jäätmekäitlusseadusele peab prügila sulgemiskava koostamisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja määratud keskkonnanõudeid. Keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel tehakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Prügila sulgemise protsessis arvestatakse Eesti Vabariigi kehtivaid asjassepuutuvaid õigusakte ja vastavat rahvusvahelist seadusandlust. 2. Alternatiiv O Prügila suletakse, ilma kinnikatmata ja drenaazitorustikku rajamata. 3. Alternatiiv I - Prügila sulgemine Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr
Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 39. Selgitage juhtimistegevuses rakendatavaid otsustamise etappe. Etappide kaupa otsustamine: 1. Probleemi määratlemine, vajaduse tunnetamine 2. olemasoleva olukorra analüüsimine, diagnostika 3. alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang, alternatiivide otsimine 4. otsustamine, optimaalse lah leidmine 5. otsuse elluviimine, lahendusvariandi elluviimine 6. tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? 1. Reaalne ja põhjendatud 2. Tehtud VOLITATUD isiku poolt 3. KOOSKÕLASTATUD kõikide lülidega 4. Tehtud ÕIGEAEGSELT 5. PAINDLIK ehk saab korrektuure teha 6. lihtne loogiline, täpne asjalik 7. TÄPSELT ADRESSEERITUD, peab olema näidatud tätja, tähtaeg, vastutusvaldkonnad 41. Mida nimetatakse mõjuvõimuks?
on selle piirangud? Kuidas otsustamine on seotud keskkonnaga? Tavakujutluses on otsustusprotsess oma olemuselt ratsionaalne ning koosneb kindlatest etappidest: · vajaduse tunnetamine ,,Selle asja peab ära otsustama!" · diagnostika ,,Mis selle asjaga siis õieti on?" · erinevate alternatiivide otsimine ,,Mida selles olukorras võiks teha?" · optimaalse lahenduse leidmine ,,Selles olukorras oleks kõige õigem ..." · valitud lahendusvariandi elluviimine · saadud tulemuste hindamine nende otstarbekohasuse seisukohalt Ratsionaalne(klassikaline) otsustamisprotsess: *Keskkonna monitooring *Probleemi identifitseerimine *Eesmärkide ja kriteeriumide määratlemine *Alternatiivide väljatöötamine ja hindamine vastavalt kriteeriumidele *Ühe alternatiivi valik *Alternatiivi elluviimine *Tulemuste hindamine *Tulemuste mittesaavutamisel probleemi ümberdefineerimine, uute alternatiivide välja
meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; Keskkonna hindamise alused, standardid ja kriteeriumid: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Saastemaksud ja trahvid:
· Eesmärgid ja tegevus on vaja siduda katkematuks ahelaks · Kontroll ja arenguvisuaal · Aruandlus ja koosolekurütm 51. Mis on eesmärgi(tulemusmõõdik) ja tegevusmõõdik? Tulemusmõõdik näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste mõõtmiseks. Tegevusmõõdik tegevuse tulemuse mõõtmine 52. Nimetage vähemalt 3 juhtimise vertikaalset osategevust · Otsustamine · Koordineerimine · Suhtlemine 53. Mis on dilemma? Olukord, kus inimesel tuleb valida kahe lahendusvariandi vahel. 54. Mis on polülemma? Olukord, kus inimesel tuleb valida rohkem kui kahe valiku vahel. 55. Millised tegevused mõjutavad otsustamist? · Otsustatakse eelneva kogemuse põhjal · Ei taheta otsustada kuna palju on tehtud · Analoogia põhjal otsustamine · Liiga väheste andmete põhjal otsustamine · Kontrolli illusioon 56. Mis on koordineerimise mõte ja sisu? Koordineerimise mõte: eesmärgi ja tegevuste kooskõla ning harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt
Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
seadma tema positsiooni mõttekust. 4. Selgita, milline on sinu seisukoht probleemi suhtes. 5. Kui ollakse jõutud üksmeelele, tuleb hakata lahendust leidma. (Salk. A, 2002) 2.5 Ohud konflikti lahendamise teel 1. Probleemi ignoreerimine (asi ei ole veel nii hull, tegeleme sellega hiljem) 2. Kogemustel põhinevate lahenduste rakendamine uutele probleemidele 3. Perfektse lahenduse otsimine 4. Soov probleem ruttu lahendada 5. Esimese pähe tulnud lahendusvariandi valimine 10 6. Vastutuse lükkamine teistele 7. Enesekindluse puudumine ( Salk. A, 2002) 2.6 Millal on konflikt lahendatud? 1. Kui nii läbirääkimiste käigus, kui saavutatud tulemuste raames, on suudetud säilitada osapoolte nii füüsiline kui psüühiline heaolu 2. Kui nii läbirääkimiste käigus, kui saavutatud tulemuste raames, on suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang 3
jaguneda territoriaalselt. Planeerimisseadus. Enne kehtestamist teostatakse riiklikku järelvalvet: maakonnaplaneeringu üle siseministeerium, üld- ja det üle maavanem. KESKKONNAMÕJU HINDAMNE Environmental Impact Assessment Arenguprojektid 1. x Ameerikas 1969 Eestis kesskonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 järgi on eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivisete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada arvestada keskkonnamõju hindamse tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Oluline eesmärk informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust. ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP vastav juhend.
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõisted: “keskkonnamõju”, “oluline keskkonnamõju”. Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline Bioloogiline Kultuuriline Sotsiaalmajanduslik Keskkonnamõju hindamise eesmärk on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut KMH ülesanne – informatsiooni saamine. KMH olulisemad tunnused: Alternatiivide käsitlemine Avalikkuse osavõtt Dokumenteeritus Mõjude prognoos, hindamine Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja Otsustaja Ekspert (eksperdid) Huvipooled Avalikkus. Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted. Keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus
Loeng Õpik lk. 218 224 Veinla. Keskkonnamõju hindamine kui keskkonnariskide ennetamise ja juhtimise vahend. Juridica, 10, 692 - 701. Reguleerib: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on (KeHJS 2 lg 1): teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tege- vuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkon- naseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaas- anda tegevusloa andjale neva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta
Seega jaguneb nüüd Eesti karistusõigus põhi- ja harukaristuseks. Vastavalt § 3 lg 3 paiknevad kõikide kuritegude koossseisud KarS- is, seevastu väärteod võivad olla sätestatud nii KarS eriosas, kui ka muude seadustes. 1 KarS-i terminoloogia kohta vt. J.Sootak. Karistusõiguse termid. Õigus ja keel. Tallinn, 2000, lk 45-52 2 Senise kuritegude ja haldusõiguserikkumiste eristamist luubumise põhjenduste kohta vt. KarSE § 2 phjs 2 Sellise lahendusvariandi kasuks otsustati seetõttu, et pideva õigusliku regulatsiooni laienemise tingimustes ei ole enam võimalik kõikide karistavate tegude koondamine ühtsesse seadstikku. 7 Väärteokoosseisude jagamisel KarS ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest, et need teod mille karistatavus tuleneb kindlalt valdkonda reguleerivatest seadustest.
6) Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE Keskkonnamõju hindamine: KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hindamise ulatus: Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist. Planeeringu, riikliku arengukava või programmi alusel kavandatava tegevuse
hindamine jne. Keskkonnamõjude hindamine KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju- Mingi tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale. Oluline keskkonnamõju- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega.
hindamine jne. Keskkonnamõjude hindamine KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju- Mingi tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale. Oluline keskkonnamõju- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega.
Kk hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Eesmärgiks on optimaalse lahenduse leidmine otsuse ettevalmistamise käigus. KMH on kavandatava tegevuse ja sellereaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Eesmärk: teha kavandatava tegevuse kkmõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida kkseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; võimaldada kkmõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses; Kkmõju hindamises osalejad: Arendaja, Otsustaja, Ekspert (eksperdid), Huvipooled, Avalikkus. KMH : protsess, mille käigus hinnatakse kavandatava tegevuse kk-mõju ning selle tegevusega seotud riskide ulatust. Olulisemad sündmused. Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisüsteemid Tallinnas; 1886
3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfondist aastatel 20042006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.
Probleemi määratlemine, selle täpsustamiseks andmete kogumine ja probleemi sõnastuse täpsustamine on olemasoleva olukorra analüüsisammud. Lahendusideede otsimine väljendab nõuete paika panemist vajaliku/soovitud/nõutud olukorra jaoks, mis on ka analüüsisamm. Lahendusvõimaluste leidmine ning lõplik otsustus kuulub disaini ehk kujundamise alla. Lahenduse elluviimine on disaini tulemusena otsustatud lahendusvariandi realiseerimine ja kasutusele võtmine. Infosüsteemi käigus hoidmine Infosüsteemi käigus või toimivana hoidmine tähendab infosüsteemi koosseisus olevate IT- süsteemide nõuetele vastavana töötamise kindlustamist ja probleemide puhul nende süsteemide kasutajate toetamist. Nendega tegelevad infosüsteemi haldusprotsessid, millest tuleb täpsemalt juttu omaette loengus. Infosüsteemi likvideerimine
Kontroll tähendab eelkõige lepingu täitmise kontrolli. Revisjoni all mõeldakse kõigi sisseostufaaside läbiviimise kriitilist hindamist. Sisseostuprobleemid võivad tõstatuda sissostuprotsessi erinevates faasides. Need on erineva tähendusega: a) tähtsad, b) olulised ja c) väheolulised probleemid. Sellise liigendamise aluseks on järgmised otsustuskriteeriumid: · sisseostuobjekti väärtus, · alternatiivide arv, · odavama ja kallima lahendusvariandi erinevus, · valeotsusega seotud riski suurus. Sortimendi juhtimine on vajalik nii suurtele kaubanduskettidele kui väikestele ja keskmistele kaubandusettevõtetele, nii jae- kui hulgikaubandusettevõtetele, kuid sellel on oma spetsiifika alates sortimendi mõistest, juhtimise eesmärgist, sisust ja metoodikast. Sortimendi mõiste on kasutusel eelkõige kaubanduses ja tähendab seda kaupade ja teenuste komplekti, mida üks kaubandusettevõte turul pakub
3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
Üldsusel peab olema võimalik jälgida ja mõjutada elukvaliteeti mõjutavate oluliste otsuste tegemist see on demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/ 2 Keskkonnamõjude hindamise eesmärk Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on keskkonnamõju hindamise eesmärk: o teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek selle tegevuse elluviimiseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut; o anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimis või minimeerimisvõimaluste kohta; o tegevusloa andmisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi. /1:§2(1)/
Läbiviidud uuringud on näidanud, et suurimaks rahulolematuse tekitajaks on väga halb ettevõttesisene info liikumine. Tagasisidet oma tööle ja eesmärkide täitmisele ei saa piisavalt ka juhtkond, nurisetakse vähese konkreetsuse ja pealiskaudsuse üle. Juhid kasutavad otsustamisel nii organisatsiooni sees kehtestatud reegleid kui ka väljaspoolt kehtestatuid, mis väljenduvad seadustes. Reeglite ja seaduste täitmine ei ühti alati otsustaja eelistustega võimaliku lahendusvariandi suhtes, kuna mõnes olukorras tekitavad need vaid raha ja aja kulu, õiglusetust ning liigset bürokraatiat. Otsustamisel mängivad suurt rolli ka emotsioonid ja inimestevaheline usaldus. Igal juhul hinnatakse otsustamisel kõiki võimalikke riske. Üldiselt püütakse enne otsustamist siiski võimalikult palju infot koguda, seda analüüsida ja endale arusaadavaks teha. Juhid peavad oluliseks seda, et kõik kaastöötajad saaksid aru tehtud otsustest ja otsuste eesmärkidest
biootilised jm. tegurid) kogum. Keskkonnaaudit tegutseva ettevõtluse keskkonnaalase juhtimise ja tegevuse vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, heale keskkonnapraktikale ja säästva arengu põhiseisukohtadele. Keskkonnaaudit on kohustuslik ainult seadusega sätestatud juhtudel. Keskkonnaekspertiis kavandatava tegev, nagu projekti, programmi, planeeringu keskkonnakaitse nõuetele ja säästva arengu põhiseisukohtadele vastavuse kohustuslik hindamine optimaalse lahendusvariandi leidmise huvides. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Keskkonnanormatiiv keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
Ettepanekud: 1) et e/v võtaks omaalgatuslikult veel lisameetmeid kasutusele 2) et enam ei ostaks teenust arendaja, vaid kkteenistus 3) et e/v oleksid huvitatud täielikust KMHst, mitte ei maksaks seda kinni, sest kes teab mis sealt välja koorub.. Eesti KMH ja kkjuhtimissüsteemi seadus: KMH eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida kkseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. + 4) avalikkuse informeerimine!!
• eeldatava keskkonna mõju hindamise õiguslikud alused ja korra • keskkonnajuhtimis-ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning • ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab • vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. Kavandatav tegevus Keskkonnamõju hindamise eesmärk • Teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; • Anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; • Võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk
lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad valima esimese usaldusväärsena näiva lahendusvariandi, reflektiivsed aga kalduvad põhjalikult juurdlema lahendusvariantide sobivuse üle. Õpilaste ülemäärane impulsiivsus takistab normaalset õppimist. Liigse impulsiivsuse põhjuseks on kas liigne ärevus või kaitseseisund, mitte tingimata haiglaslik hüperaktiivsus. Samuti võib ka ülemäärane reflektiivsus takistada normaalset õppimist ja edasist toimetulekut elus ning ka sellistel juhtudel tuleb astuda samme sobimatute käitumisharjumuste kõrvaldamiseks
3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 20042006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; 2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
11. Selgitage laia ja kitsa käsitlusviisi olemust ning puudusi otsustamise rollis majanduse juhtimisel. - Erialakirjanduses võib kohata nii laia kui kitsast käsitlust otsustamise kohast ja rollist majanduse juhtimisel. Laia käsitluse kohaselt samastatakse otsustamine majanduse juhtimisega tervikuna. Kitsa käsitluse korral, mis on omane just formaalsele matemaatilisele suunale, mõistetakse otsustamisena parima lahendusvariandi valikut alternatiivsete tegutsemisvariantide kogumist. Otstarbekaks ei saa hinnata ei ülemäära laia ega liiga kitsast otsustamise käsitlust. Laia käsitluse kohaselt hõlmaks otsustusprotsess ka motivatsiooni-, täite-, ja kontollimehhanismide rakendamist. Selline tõlgendus läheb vastuollu loogilise ettekujutusega otsustusprotessist, mille tulemuseks on otsustus. Samas ei kujune
saavutamise vahend. Võib eristada kolme tüüpi reegleid organisatsioonis: · Organisatsioon eesmärkide saavutamiseks kehtestatud formaalsed reeglid; · Dispositsioon elementaarosade korraldamine, koordineerimine. Puudub struktureeriv toime; · Improvisatsioon ettevalmistamatult millegi tegemine või korraldamine. Improviseerimise sagedasemad põhjused: a) Jooksvad muutused, b) Täielik muutmise vajadus, c) Põhitingimuste eeldatavad muutused, d) Lahendusvariandi läbitöötamatus. Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse Protsessikeskne mõtlemine, mis omakorda jaguneb kaheks kitsamaks ja laiemaks tähenduseks. Organiseerimine kitsamas mõttes organisatsiooni struktuuri kujundamine. Üksvärav: organiseerimine tähendab inimeste organisatsiooniks koondamist, organisatsiooni loomist. Alas: Organiseerimine on kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine. Organiseerimine laiemas mõttes:
Keskkonnaekspertiis uurib nimetatud kahesuunalise mõju tegureid, olulisust ja ulatust, lähtudes inimese tervisest, puhtama elukeskkonna saavutamisest ning liigirikkuse ja ökosüsteemi enesetaastootmise võime säilitamisest. Keskkonnaekspertiis on kavandatava tegevuse, nagu projekti, programmi, planeeringu keskkonnakaitse nõuetele ja säästva arengu põhiseisukohtadele vastavuse kohustuslik hindamine optimaalse lahendusvariandi leidmise huvides. Keskkonnaekspertiis on protsess, mille kaudu selgitatakse inimtegevusega kaasnevaid keskkonnamõjutusi, mis tõenäoliselt (senistele teadmistele tuginedes) mõjutavad keskkonda, sealjuures inimest, oluliselt. Keskkonnaekspertiis selgitab välja, kirjeldab ja hindab kavandatava või käimasoleva tegevuse otseseid või kaudseid mõjusid järgmistele objektidele: 1) inimesele, faunale või floorale 2) mullale, veele, õhule, kliimale ja maastikule
ülesanne on sõnastatud puudulikult või ebatäpselt. Seejuures võib ülesande tähendus olla väga erinev mõnel juhul tuleb lugeda ülesandeks inimese soovi mingi seni lahendamata küsimustering enda jaoks ära lahendada või "selgeks mõelda". Otsuste vastuvõtul (decision making) on ülesande sisuks mitte uue informatsiooni saamine, vaid toimimisviiside valik mitmete erinevate võimaluste seast. Otsustamine on tüüpiliselt olukord, kus tuleb mitte ühe, vaid mitme võimaliku lahendusvariandi (tegutsemisviisi) seast valida välja üks, kõige otstarbekam (ehk optimaalsem) ja see täide saata. Ent need erinevad tegutsemisvõimalused tuleb reeglina veel eelnevalt välja mõelda. Probleemide lahendamine (problem solving) kujutab endast aga olukorda, kus reeglina on ülesandel ainult üks õige lahendus (nii lõpptulemuse kui lahenduskäigu seisukohast), mis tuleb üles leida või avastada. Probleemide lahendamist nimetatakse mõnikord ka suunatud mõtlemiseks.
annaabi.ee 
