Eesti keel - kas väärt säilitamist? (0)

Eesti keele säilitamine
Viimastel aastatel on olnud eesti keel ja selle hetkeolukord ajakirjanduses väga tähtis teema, mille üle arutletakse ikka ja jälle, kuid kunagi ei osata võtta kindlat seisukohta. Mõnede inimeste jaoks on väga tähtis, et eesti keel säiliks sellisena nagu see oli kümneid tagasi ning nende jaoks on tõsiseks probleemiks eesti keele segunemine teiste keeltega, eriti inglise keelega. Teiste meelest ei ole aga võõrsõnade kasutamine mingi probleem. Kellel siis lõpuks on õigus?
Tänapäeva 10-20 aastaste käest ei saagi ju nõuda, et nad räägiksid samamoodi nagu nende vanemad või vanavanemad. Ajal kui nemad olid noored olid nende prioriteedid hoopis teised kui tänapäeva noortel. Neil ei olnud võimalust käia õhtuti, peale koolipäeva kinos ja kaubanduskestustes või lihtsalt tundide kaupa televiisori või arvuti ees istuda. Seetõttu ei ole ka nende keelekasutuses nii palju võõr- ja laensõnu, sest tänapäeva noorte sõnavara eest on paljuski vastutav meedia, eriti Internet . Interneti avarused on suured ning sealt leiab sõnu igale maitsele. Minnes praeguse aja populaarseimasse suhtlusportaali Facebook , leiab sealt eest päris mitmeid sõnu mida 50 aasta eest isegi ei teatud ning enamust neist on inglise keelest tulnud laensõnad. Internet on tänapäeval nii suur ja võimas asi, et keegi ei ole võimeline kontrollima seda mida sinna kirjutatakas ning mida noored sealt loevad .
Nagu inimeste suhtumine eesti keelde on muutunud, on muutunud ka koolide suhtumine eesti keelde. Mõnekümne aasta eest õpetati koolides palju rohkem eesti keelt ning vähem võõrkeeli (va vene keel, mis oli tol ajal ka mõistetav). Praegu toimuvad võõrkeelte tunnid rühmades, sest nii on õpilasel võimalus tunnis rohkem sõna saada ning seeläbi keelt praktiseerida. Kuid kuidas toimuvad eesti keele ja kirjanduse tunnid? Ikka terve klassiga koos. Nii ei olegi ju võimalik, et õpilased saaksid koolis eesti keelt sama hästi õppida kui inglise keelt.
Tgelikult on isegi loomulik, et eesti keelde tekib juurde järjest rohkem võõr- ja laensõnu. Maailma tuleb iga päevaga juurde asju, mille kohta eesti keeles lihtsalt oma sõna pole. Nende asjade kohta võetakse kasutusele laensõnad keeltest, kus nende kohta on juba sõna olemas. Minu meelest tingib seda aga eestlaste laiskus ja hoolimatus . Selle asemel, et kasutada sõna mingist muust keeles, tuleks hoopis välja mõelda oma sõna ning kui see juba tehtud, siis seda ka kasutama hakata. Alalõpmata kuuleb meedia vahendusel jälle mingitest keelevara täiendamise võistlustest, kuid väga vähesed seal võitnud sõnadest jõuavad ka eestlase igapäevasesse sõnavarasse.
Ühest küljest võib järjest suuremat võõrkeelte kasutust noorte seas pidada katastroofiks, mille tagajärjel eesti keel varsti lõplikult hävineb, kuid lähitulevikku vaadates võib see siiski päris kasulik olla. Nii on praegustel noortel tulevikus suurem võimalus õppida ning leida just endale kõige meeldivam töökoht. Arvan, et praeguses Eestis on väga raske meie keelt päästa järjest suureneva inglise keele mõju käest. Selles küsimuses ei tohi mõelda, et küll keegi teine teeb midagi ja vahet ei ole, et mina kaasa ei aita. Saab loota vaid iseendale . Selleks, et päästa meie ilusat emakeelt on vaja abi kõigilt, kes tunnevad ennast eestlastena.