Jaapani keele lühitutvustus (0)

Jaapani keel
Jaapani keel (jaapani keeles 日本語 (nihongo [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest ja see kuulub maailma 11 enim kõneldud keele hulka kuigi seda räägitakse ainult ühes väikses saareriigis. 99% jaapani keelt kõnelevatest inimestest elab Jaapanis .
Ei ole suudetud tõestada selle sugulust ühegi teise keelega välja arvatud Nansei saartest lõuna pool kõneltavatega.
Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat süsteemi – hiina kirjal põhinevat kanji't, silpkirju hiraganat ja katakanat ning mõningatel juhtudel ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rōmaji. See on jaapani segakiri.
Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto ).
Jaapani keele puhul tuleb arvestada ka kirja iseärasustega – kasutusel on kolme tüüpi sümbolid: hiina hieroglüüfid vanade filosoofiliste mõistete tarvis ning kaks silpkirja, hiragana kõrgkultuuri tekstidele ning katakana igapäevaste tekstide tarvis. Selgus, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need n.ö madalamajärgulisse sõnavarasse.
Kui jaapanlased hakkasid 5. sajandil üle võtma hiina kirjutamissüsteemi, oli hiina süsteem juba standardiseeritud ning 20 sajandit vana. Vanimad tõendid näitavad, et jaapanlased võtsid hiina süsteemi üle pea ilma mingisuguste muutusteta, kuigi Jaapani ja hiina keel on täiesti erinevad ja neil on vähem sarnasust kui näiteks hiina ja eesti keel. Näiteks on hiina keel ühesilbiline ja muutumatu, jaapani keel on mitmesilbiline ja selles on hulganisti järelliiteid nii omadus- kui tegusõnadele. Samuti kasutavad hiinlased lause ülesehitust ”alus – öeldis – sihitis ” sellal kui jaapanlased kasutavad sõnajärjekorda “alus – sihitis – öeldis”. Jaapanlaste varased püüdlused üle võtta Hiina kirjutamissüsteem kohtas palju suuri raskusi ning algne lahendus ka Hiina süntaksi kasutamine.
Watashi – mina(normaalne naistele, formaalne meestele)
Boku- mina(normaalne meestele)
Kare- Tema (meesoost)
Kanojo- tema( naissoost )
Anata- sina(normaalne vorm)
Kore- see(objekt läheduses)
Koko - siin
Kono - see näide: Just see pliitats(lähedal)
Sore - see( objekt kaugel)
Soko- seal
Sono-see näide: Just see pliiats (kaugel)
Hito- Inimene
Inu- koer
Neko- kass
Ie- kodu
a: Kui palju maksab se hamburger ?Hanbaagaa-wa ikura - desu -ka
b: Se on kakssada jeeni. Ni-hyaku-en desu.
a: Ma võtan selle. Kui palju maksab se sooda ? Hitotsu kudasai. Sooda-wa ikura desu-ka .
b: Ükstuhat- viiskümmend jeeni. Hyaku-gojuu en desu.
a: Ma võtan sooda kaa. Sooda-mo ikudasai .
A- ka * B- tu * C- mi * D- te * E- ku * F- lu * G- ji * H- ri * I- ki * J- zu * K- me * L- ta * M- rin * N- to * O-mo * P- no * Q- ke * R- shi * S- ari * T-chi * U- do * V- ru * W-mei * X-na * Y- fu * Z- zi