50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kertsukask
Õppematerjali autor
vähemalt ühes volga keeles) aastatuhande algus e.m.a) kümme, lehm, ott, pese, pett, selg, siga, töö soomelapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi varasest läänemeresoome 90177 huul, hõbe, ilves, ime, keeles) algkeelest (vähemalt 3000 a jätka, küll, ligi, nina, nurk, tagasi) otsi, sammal, selge läänemeresoome tüvevara (vasted hilisest läänemeresoome 601807 aed, aeg, eile, julge, kiri, vähemalt karjala ja vepsa keeles) algkeelest (I aastatuhat e.m
Häälikuseadusi järgides saab eri keelte sama päritoluga tüved viia tagasi (rekonstrueerida) ühele ja samale lähtekujule. Samas on vanade laenude kindlakstegemisel vaja arvestada sellega, et kontaktkeeled on ajapikku muutunud, milles on toimunud omad häälikuseadused. Seega ei leia võimalikku laenuallikat otseselt tänapäeva keeltest, vaid see tuleb tänapäeva keelte põhjal taastada. Omavahel saab võrrelda alles seda taastatud lähtekuju ja meie tüvede taastatud lähtekujusid. Arvestada tuleb ka muganemisreegleid, sest eri keelkondade keelte häälikuline struktuur on erinev. Võõrad häälikud (+ võõrad häälikuühendid) asendatakse/lihtsustatakse enamasti lähedaste oma keelte häälikutega. Nt germaani laenudes läänemeresoome keeltes on germaani f asendunud lms p-ga: hulk vs alggermaani *fulka. Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant.
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi :
- Lind, pääsuke, säga, hiir, koi (loom) - Kask, pohl, tüvi, pihlakas (taimed) - Isa, küla, nõid, poeg, koda (ühiskondlik) - Leem, mesi, pada, või (toit) - Üks(arvsõna) - Uus (omadussõna) - Andama, nägema, tegema, surema, sööma, purema, kuulma, põlema (tegusõnad) - End, enese (personaalpronoomen) Soome-permi tüvevara (komi või udmurdi keeltes vasted, 3000 eKR, 55-141) Somaatiline sõnavara: - Kõht, säär, meel (kehaosad) - Tuul, pähkel, kusla (loodus) - Kotkas, peni (loomad) - Amb, kaas, kätki, mõla, rehi, õng, tera (riistad) - Äi, tee, ilmakaar, lõuna (ühiskondlik) - Vana, külm (omadussõna) - Jagama, jaksama, keelduma, käskima, saama, sündima (tegusõnad) Soome-volga tüved (81-158, volga keeltes: mari ja mordva, 3000 eKr, osa tüvedest võivad olla
mitu kirjakeelt (handi või saami keeled); enamiku lingvistide poolt üheks keeleks peetud mari või komi murretest on siiski moodustatud eri kirjakeeled (vastavalt mäe- ja niidumari ning sürja- ja permikomi põhjal), mis on omavahelisi erinevusi kinnistanud. Samas ei tohi unustada etnilisi gruppe, kelle keel ei pruugi tugevasti erineda põhikeelest, kuid kes on selgelt kultuuri poolest eristatavad (bessermanid, izmakomid). Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest üksi ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90%. Ka ei ela kõik soomeugrilased enam oma põlistel asualadel. 20. sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja-Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungarlaste, soomlaste ja eestlaste kogukonnad. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp.
-- ei võetud enam vastu. Tuleb va vennas minu juurde, kurdab ja ütleb: mis nüüd? ,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma." Vend läkski vana Mauruse juurde ja ütles talle nelja silma all (mina nimelt õpetasin teda nõnda rääkima): ,,Võta maksu, mis võtad, aga tee minu poisist mees, mis oleks mees. Tee tast tudeng, nii et oleks värvimüts." -- ,,Küllap meie temast juba mehe teeme, nii et oleks värvimüts," öelnud vana Maurus vennale. ,,Hobusevargastki saab veel asja, kui aga õigest otsast pääle hakata," lisanud teine juurde. ,,Siis hakkagi õigest otsast pääle," öelnud vend suure rõõmuga. Ja mis te arvate, mis sündis? Nõmme Karlast sai tudeng. Maksis küll roppu raha, aga ikkagi sai. Tudeerib juba aastat kuus mis müriseb ja maksab veelgi ropemat raha kui vana Mauruse juures, aga ikkagi tudeerib, sest värvid on pääs... Ei, ei,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid