Jaapan (3)

Uurimustöö
Jaapani kultuur
Jaapan on erilise kultuuriga tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta . See „tõusva päikese maa” on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel.
Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne , normatiivne ning materiaalne komponent .
Kognitiivne komponent
Keel
Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana (igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need seega madalamajärgulisse sõnavarasse.
Haridus
Jaapanlased hindavad haridust väga kõrgelt. Nimelt peab Jaapanis iga laps käima kuus aastat algkoolis, millele järgneb kolm aastat alama astme keskkoolis ning sellele omakorda veel kolma aastat kõrgema astme keskkoolis.
Kokku kulub järelikult täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meil Eestis. Väikeste jaapanlaste koolitee algab juba mitu aastat enne algkooli, nad viiakse juba 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda. Kõrgema astme keskkooli lõpetab enamik õpilastest, kui nad on 18-aastased. Kolmveerand neist lõpetab üldharidusliku keskkooli, ülejäänud lähevad pärast 9- aastast üldhariduskooli mitmesugustesse keskharidust andvatesse ametikoolidesse. Kuna sisseastumiseksamid ülikoolidesse ja kolledžitesse on väga rasked, siis käivad paljud õpilased aastaid tavalise kooli kõrvalt veel ettevalmistuskoolides. Tihtipeale viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab jällegi lõpetama hea keskkooli.
Normatiivne komponent
Sotsiaalsed normid on Jaapani ühiskonnas eriti olulised. Kõikide vanemate inimeste ning ühiskonnas ja ametiredelil kõrgemal seisvate isikute austamine on endiselt tugev.
Naiste osa ühiskonnas on küllaltki tavapärane: majapidamine ja ülitähtis kohustus kontrollida ja korraldada oma laste õpinguid. Tavaliselt käivad naised 26. eluaastani tööl, seejärel paljud abielluvad ja töötavad edasi poole kohaga. Mõni jaapani naine on aga hakanud eelistama iseseisvust ning kestvamat karjääri. Üha enam naisi valib elukutseks meditsiini- ja õigusteaduskonna.
Teismeliste mässumeelsus pole Jaapanile omane. Tavaliselt järgivad noored vanemate eluviisi, kuid nii mõnigi on hakanud kahtlema kehtivates tõekspidamistes. Nad ei taha terve elu töötada ühes firmas ega ole meelsasti valmis ohverdama oma nädalalõppe firma huvides.
Enamik kombed seotud Jaapani kultuuriga pärinevad religioonist. Selge seos šintoismiga on näiteks sumomaadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt šintoistlikku päritolu.
Jaapanlased panevad rõhku õigetele tervitustele, mida võib jällegi vaadelda jätkuna šintoistlikule usule. Paljud jaapani kombed, nagu puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad šintoismist.
Materiaalne komponent
Kirjandus
Nagu kogu jaapani kultuur, nii ka jaapani kirjandus ammutab jõudu mitmest allikast - äratuntavad on muistse hiina kirjanduse mõjud, mitmesugused Läänest pärit elemendid ja muidugi Jaapani oma põlised traditsioonid.
Kojiki ja Manyoshu
Kogu jaapani kirjandusele on läbi aegade suurt mõju avaldanud kaks vanimat säilinud jaapani kirjandusteost - Kojiki ja Manyoshu. Proosateose Kojiki (Muistsete aegade kroonika) ilmumise ajaks peetakse aastat 712 pKr. See sisaldab ligi 4500 poeemi paljudelt mees- ja naisautoritelt, kes on pärit kõige erinevamatest ühiskonnakihtidest alates keiserliku perekonna liikmetega ja lõpetades lihtsõdurite ja talupoegadega. Samuti on palju tegu ka anonüümsete autoritega. Enamikku Manyoshu's sisalduvaid poeeme iseloomustab lihtsus ja otsekohesus ning ehedad tunded.
Kunst
Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur , arhitektuur jne, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus . Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst . Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine , kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad.
Töö
Erinevalt Lääne ühiskonnast iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö ning mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nii nooremaid kui vanemaid liikmeid. Sellest tingituna on majanduslikud streigid seal üsna haruldased , sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid .
Palju on väikeettevõtteid: perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega.
Vaba aeg
Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu diskod, ööklubid, restoranid, teatrid , kinod, keeglisaalid, golfiväljakud, kuid on ka üsna jaapanipäraseid võimalusi. Üle maailma on levinud jaapanlaste leiutis karaoke , kus spetsiaalsest karaoke seadmest tuleva saatemuusika saatel saab igaüks ise mikrofoni laulda. Karaoke-baare on kõikjal, ka enamikus ööklubides on see võimalus olemas. Levinud on komme, et ei tohi keelduda mikrofoni kätte võtmast, kui on palutud.
Populaarne on ka pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist. Pachinko-saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa, süües ja juues sealsamas . Traditisoonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida teetseremooniat, ikebanat ja origamit ehk paberivoltimist. Origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik ning eriti armastavad sellega tegeleda lapsed.
Sport
Jaapanlased nagu ka teised Aasia rahvad on väga kollektiivsed, tehes kõike meeskonnatööna ning üksikisiku initsiatiiv on taunitav .
Jaapani vanasõna ütleb, et nael , mille pea välja ulatub, saab haamriga. Mõneti üllatav on aga fakt, et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata köievedu. Tänapäeval harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall, kuid need on kõik Läänest imporditud spordialad.
Jaapanis on ülimalt populaarne judo ning sumomaadlus. Samuti ka karate ning vähemal määral ka mõõgevõitlus kendo.
Kõige populaarsemad on Jaapanis pesapall , K-1, golf ja sumo , samuti surfimine ja mäesuusatamine.
Kasutatud kirjandus:

• http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=1338&Itemid=2
  
• http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Jaapan
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Sintois m
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan