Eesti keele ajalugu (murded) (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded?
Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded?
Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna?
Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad?
Milleks on vaja sünonüümisõnastiku?
Milleks on vaja oskussõnaraamatut?
Kes oli Heinrich Göseken ja Heinrich Stahl?
Kes aitas uuel kirjaviisil lõplikult võidule pääseda?
Missugustes Eesti kõrgkoolides tegeletakse eesti keele alase uurimisega?
Millega tegeleb Emakeele Selts?
Kes annab soovitusi eesti keele normimuutusteks?
Mis ajakirjas ilmuvad keeleteaduslikud artiklid?
Milles arutatakse keele probleeme?
Kus täiendavad oma teadmisi emakeele õpetajad?

Lõik failist

1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded ?
* Kirderannikumurre
* Põhjaeesti murded
* Lõunaeesti murded
2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded?
* Mulgimurre
* Tartu murre
* Võru murre
3)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Size Õppematerjali autor

19 küsimust nende kõikide peatükkide kohta (murded, sõnavara rikastamiser viisid, sõnaraamatud, eesti keele ajalugu).

3 esimest küsimust ja vastust:
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded?
* Kirderannikumurre
* Põhjaeesti murded
* Lõunaeesti murded
2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded?
* Mulgimurre
* Tartu murre
* Võru murre
3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor.
„Kõrts“ – Jakob Tamm

eesti keel murded sõnavara sõnaraamat

Sarnased õppematerjalid

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

. . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused 13 2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.4 Sõna ja mõtte seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.5 Tähenduse olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 3.6 Keele tekkimine ja muutumine . . . . . . . . . . . . . 21 3

Inimeseõpetus

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,

Kategoriseerimata

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või

Sotsiaalteadused

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui „teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Välja on toodud ka lühikene esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga religiooni kõrval. Ülitsivilisatsiooniteooria – valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste

Üldpsühholoogia