Foobiad (2)

Referaat
FOOBIAD
Nimi
Õpetaja
Klass
Kool
Mis on foobia ?
Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega.
Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena - südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus , pearinglus , kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung urineerida jne. Tavaliselt märgatakse ainult osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni.
Enamusel inimestest esineb vähemalt üks foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just naistel.
Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes.
Levinuimad foobiad
Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade , aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud - väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid , bussid , rongid, jne.
Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees).
Kuidas tekivad foobiad?
On üldtunnustatud, et foobiad tekivad väliste sündmuste ja sisemise eelsoodumuste kombinatsioonil. Martin Seligman , kuulus Ameerika psühholoog, avastas oma katsetes, et osadel asjadel nagu näiteks ussidel on geneetiline eelsoodumus olla seostatud hirmuga. Paljud konkreetsed foobiad saavad alguse juba varajasest east , tavaliselt mõnest traumaatilisest kogemusest. Näiteks võib inimene, keda väiksena hammustas koer, karta seepärast alateadvuslikult terve elu koeri. Sotsiaalsetel foobiatel ja agrofoobial on keerulisemad põhjused, mis pole meile siiamaani täielikult teada.Ollakse seisukohal, et pärilikkus, geneetika ja ajukeemia kombineerituna elukogemustega mängivad suurt rolli ärevushäirete, foobiate ja paanikahoogude tekkel.
Foobiate jaotamine
Enamik psühholooge ja psühhiaatreid liigitavad foobiad kolme kategooriasse:
1)Sotsiaalne foobia, mida tuntakse ka sotsiaalse ärevushäirena – hirmud , mis sisaldavad teisi inimesi või sotsiaalseid olukordi nagu esinemishirm või avalikus kohase söömine. Sotsiaalne foobia jaguneb omakorda üldisteks sotsiaalseks foobiaks ja spetsiifilisteks sotsiaalseteks foobiateks, mis vallandavad ärevust ja hirmu vaid teatud olukordades . Sümptomid võivad ulatuda psühhosomaatiliste füüsiliste probleemideni. Näiteks on mõnedel inimestel privaatsuse puudumise tõttu võimatu urineerida avalikes tualettruumides.
2)Konkreetsed foobiad - hirm ühe konkreetse asja, nähtuse või elusolendi ees, näiteks ämblikud, maod , koerad , liftid , vesi, lained, lendamine, õhupallid, konkreetsesse haigusesse haigestumine jne.
Agorafoobia - üldine hirm kodust lahkumise või tuttava "turvalise" valdkonna puudumise ees, millele võivad järgneda paanikahood.
Foobiad esinevad erinevatel inimestel erineva raskusastmega. Mõned inimesed võivad vältida neid hirmutavaid asju ja kannatavad suhteliselt kerget ärevust. Teised kannatavad täieulatuslike paanikahoogude käes koos kõigi kaasnevate blokeerimissümptomitega.
Inimestel on tarvis mõista, et foobilistel inimestel on raske suruda alla oma hirme .
3) Agrofoobia – Üldine hirm kodust või „turvalisest alast“ lahkumise ees, millele võib järgneda paanikahoog.
Ravivõimalused
Mõned terapeudid kasutavad virtuaalse reaalsuse või kujundlikku tegevust, et muuta patsiente kardetava üksinduse suhtes tundetuks. Need on süstemaatilise tundetuks muutmise ravi osad.
Kognitiivne käitumise ravi (CBT) võib olla kasulik. Kognitiivne käitumise ravi võimaldab patsiendil saada aru negatiivse mõtlemise mustritest ja viisidest , kuidas muuta neid mustreid. CBT võib sooritada grupitööna. Järkjärguline tundetuks muutmise ravi ja CBT on sageli edukad , kui patsient on valmis taluma mõningaid ebamugavusi ning tegema pidevaid jõupingutusi pika aja jooksul.
Hüpnoteraapiat koos neuroloogilise keelelis-programmeerimisega võib samuti kasutada, et aidata kõrvaldada ajus olevaid ühendusi, mis toovad esile foobilisi reaktsioone.
Samuti võivad osutuda tõhusateks anti- depressandid lühiajalisel kasutamisel .
Üheks populaarseks viisiks on ka psühhoterapeutilise alternatiivse meditsiini viis - nn. „Emotsionaalse vabaduse tehnika“.
Need ravid ei välista üksteist – tihtipeale soovitab arst mitmeid erinevaid ravimeetodeid.