Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööohutuse kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on sobivaim eestikeelne koduleht töökeskkonnaalaste õigusaktide leidmiseks?
  • Mida mõistetakse tööohutusena?
  • Mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata 11 Millistel juhtudel loetakse õnnetusjuhtum tööõnnetuseks?
  • Millised on tööõnnetuse peamised tunnused?
  • Millise tähtaja jooksul tuleb läbi viia tööõnnetuse uurimine?
  • Mille alusel ning kuidas liigitatakse tööõnnetusi?
  • Millistest tööõnnetustest millal ja kellel tuleb teatada politseile?
  • Kes viib läbi tervisekontrolli?
  • Mis tingimustel tohib töötaja ettenähtud tööd teha 17 Kes määrab tööõnnetuse puhul tervisekahjustuse raskusastme?
  • Mis on ettevõttes terviseedenduse eesmärk?
  • Millise tähtaja jooksul on töötaja kohustatud teavitama tööandjat temaga juhtunud tööõnnetusest?
  • Kui kaua säilitatakse tööõnnetuse uurimismaterjale?
  • Kui pikk on lubatud maksimaalne tööaeg redelil kestva töö tegemisel?
  • Kui pikk on lubatud maksimaalne tööaeg redelil kogu tööpäeva vältel?
  • Kes on töökeskkonnaspetsialist ?
  • Kes peab korraldama tööandja ja töötajate vahelist koostööd hea töökeskkonna nimel?
  • Kes on töökeskkonnavolinik ?
  • Kui pikk on töökeskkonnavoliniku volituste kehtivuse aeg?
  • Kus on vähem kui 10 töötajat on kohustuslik määrata töökeskkonnavolinik?
  • Mitme aasta tagant peab töökeskkonnavolinik läbima täiendkoolituse?
  • Mitme tunnise mahuga peab olema töökeskkonnavoliniku väljaõpe?
  • Kui pikk on minimaalne tööaeg nädalas mida tööandja peab lubama töökeskkonnavolinikul kasutada oma tööülesannete täitmiseks?
  • Kes peab tasuma töökeskkonnavoliniku koolituse eest?
  • Mitmest töötajast alates on kohustuslik moodustada ettevõttes töökeskkonnanõukogu?
  • Mitme liikmeline peab olema töökeskkonnanõukogu?
  • Kui pikk on töökeskkonnanõukogu volituste kehtivuse aeg?
  • Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnavolinikuvolinike töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe?
  • Millised on arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid?
  • Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe?
  • Kes on vajadusel kohustatud töötajale väljastama isikukaitsevahendid?
  • Mida nõuab hea tava tööandjalt töövestluse ajal küsitlusuuringut kasutades?
  • Millised on töö tegemiseks vajalikud isikuomadused?
  • Mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele kõige rohkem aga südame - vereringesüsteemile 48 Millised on stressi peamised allikad?
  • Millised on stressi vältimise printsiibid?
  • Millised on sobivad meetodid psühholoogiliste ohutegurite hindamiseks?
  • Millal tuleb läbi viia töötaja sissejuhatav juhendamine?
  • Milliseid ohutegureid loetakse füsioloogilisteks?
  • Milliseid meetmeid kasutatakse töökoha füsioloogiliste riskide maandamiseks?
  • Mille järgi hinnatakse ergonoomilist tööasendit?
  • Millised on sagedamini esinevad riskifaktorid staatilise ülekoormusega töötamisel?
  • Milliste sümptomite üle inimesed kurdavad kui nad peavad istuma ebamugavas asendis?
  • Kes kehtestab töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra?
  • Mis on töökoha kohandus vastavalt töötajale?
  • Kes peab läbi viima töötaja esmajuhendamist?
  • Millised hea valgustuse parameetrid on standardis normeeritud?
  • Mida tähistatakse sümboliga Em?
  • Kui suur peab olema minimaalne valgustus et eraldada objekte?
  • Millistel juhtudel peaks töökoha valgustus olema suurem standardi lisas toodust?
  • Mida loetakse kohtvalgusti puhul oluliseks?
  • Milline on minimaalne lubatud valgustihedus pidevatel töökohtadel?
  • Millised ohutegurid kuuluvad füüsikaliste hulka?
  • Milline on lubatud müra normeeritud suurus mis nõuab tööandja tegevust võimaliku müra tervistkahjustava mõju vähendamise meetmete rakendamiseks?
  • Millise iseloomuga müra on inimorganismile kõige kahjulikum?
  • Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada kohtvibratsioon?
  • Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada üldvibratsioon?
  • Millist mõju avaldab häiriv müra inimesele ning mis on selle tagajärjed?
  • Millised töötajad puutuvad enim kokku üldvibratsiooniga?
  • Millised on üldvibratsiooni esmased mõjud töötajale?
  • Millised töötajad puutuvad enim kokku kohtvibratsiooniga?
  • Millised on kohtvibratsiooni esmased mõjud töötajale?
  • Millised tegurid mõjutavad organismi soojusvahetust?
  • Keskkonnas 84 Milline on inimese jaoks optimaalne suhteline õhuniiskus?
  • Mis on tööruumis hallituse tekke eelduseks ?
  • Mida peegeldab suur CO2 kontsentratsioon ruumi õhus?
  • Milline on komfortne temperatuur istuvates ametites sh kontoris?
  • Mida hõlmab õhu konditsioneerimise mõiste?
  • Mis iseloomustab eeskätt õhu puhtust büroohoones?
  • Mis iseloomustab ruumiõhu haige hoone sündroomi?
  • Kes määrab ettevõttes esmaabiandjad?
  • Millise ajavahemiku järel peab tööandja korraldama esmaabiandja täiendkoolitusi?
  • Keda loetakse elektriohutuse seisukohalt ohuteadlikeks isikuteks?
  • Keda on instrueerinud elektriala inimesed 95 Mis on elektriohutus?
  • Kui mingi seade on rikkis 96 Millised on elektrilöögi saanud inimese tunnused?
  • Milline peab olema välitingimustes kasutatav pikendusjuhe?
  • Kuidas liigitatakse esmaseid tulekustutusvahendeid ?
  • Mida tähistavad tulekustutitel olevad tähemärgistused?
  • Milliseid aineid nad sisaldavad ja on seeläbi mõeldud erinevate materjalide põlengu kustutamiseks 100 Mille alusel liigitatakse tulekustuteid?
  • Millal peab töötaja läbima sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise?
  • Mida peab sisaldama ettevõtte tegevuskava tulekahju korral?
  • Kuidas peab tööandja tähistama ohualad kus isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik?
  • Milline märgistus peab olema isikukaitsevahenditel?
  • Mille alusel liigitatakse isikukaitsevahendeid?
Kordamisküsimused
  • Milline on sobivaim eestikeelne koduleht töökeskkonnaalaste õigusaktide leidmiseks?
    http://www.ti.ee (Tööinspeksioon)
    http://www.tooelu.ee (Tööelu)
    http://www.riigiteataja.ee (Riigi Teataja )
  • Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis.
    Eesmärgiks on luua kahjutu ja ohutu töökeskkond kõigile töösuhetest osalevatele isikutele. Määrata vastavalt ühiskonna sotsiaalsele, majanduslikule ja tehnilisele arengule kindlaks töökaitse organisatsioonilised alused, töökaitsealaste õigusaktide järgimist kontrollivad organid, kontrolli vormid ja meetodid ning tööõnnetuste ja tööga seotud tervisekahjustuste uurimise ja arvestamise alused.
  • Töökaitse korraldus ettevõtetes.
    Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.
  • Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus.
    Eesmärk kindlustada spetsialistide toimetulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal.
  • Riski termin.
    Ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus.
    See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
  • Riskihindamine töökohal.
    Töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimine.
  • Riiklikud struktuurid tööohutuse tagamiseks.
    Organisatsioonides tööohutuse ja töötervishoiu juhtimissüsteemide loomise ja edendamise riikliku siduspoliitika formuleerimiseks, rakendamiseks ja perioodiliseks läbivaatamiseks tuleks asjakohasel viisil nimetada pädev institutsioon või institutsioonid. Seda tuleks teha kõige esinduslikemate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning vajadusel muude asutustega konsulteerides.
  • Tööliste roll ohutuse kindlustamisel.
    Täitma kehtestatud töökaitsenõudeid, keelduma töölepinguvälisest tööst, mille tegemiseks ta ei ole saanud väljaõpet, kasutama õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks kaitsevahendeid, jälgima, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda, täitma tööandja, tema esindaja ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi, teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult tööde juhatajale või tööandjale.
  • Tööandja roll ohutuse kindlustamisel.
    Tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele, nende puudumisel aga võtma tarvitusele meetmed ohutuse tagamiseks; tagama töökaitsealaste õigusaktide kättesaadavuse, selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid ; korraldama töökaitsealaste teadmiste kontrolli ja vajaduse korral täiendõpet, andma töötajale ettenähtud kaitserõivad, - jalatsid ja muud kaitsevahendid enne töötaja tööle asumist, mitte rakendama töötajat töödel, mille tegemiseks ta pole välja õpetatud, nõudma töötajalt töökaitsealaste õigusaktide täitmist, looma koos töötajatega ettevõttes töökaitsestruktuurid, täitma töökaitse järelevalve organi ettekirjutusi ja korraldusi, tagama töötaja tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vastu kindlustamise seadusega kehtestatud korras.
  • Mida mõistetakse tööohutusena?
    Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
  • Millistel juhtudel loetakse õnnetusjuhtum tööõnnetuseks?
    Kui töötaja on saanud tervisekahjustuse tööülesannete täitmisel või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
  • Millised on tööõnnetuse peamised tunnused?
    See juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju.
  • Millise tähtaja jooksul tuleb läbi viia tööõnnetuse uurimine ?
    Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul alates selle toimumisest.
  • Mille alusel ning kuidas liigitatakse tööõnnetusi?
    Tööõnnetus liigitakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Üldjuhul teeb tööõnnetuse järgsed tegevused tööandja.
  • Millistest tööõnnetustest , millal ja kellel tuleb teatada politseile ?
    Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus , tuleb teatada viivitamata telefoni teel Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile.
  • Kes viib läbi tervisekontrolli?
    Tervisekontrolli viib läbi tervishoiuarst, kes väljastab tööandjale tervisekontrolli otsuse infoga , kas ja mis tingimustel tohib töötaja ettenähtud tööd teha.
  • Kes määrab tööõnnetuse puhul tervisekahjustuse raskusastme?
    Töötervishoiuarst.
  • Mis on ettevõttes terviseedenduse eesmärk?
    Väärtustada ja tugevdada töötaja tervist.
  • Millise tähtaja jooksul on töötaja kohustatud teavitama tööandjat temaga juhtunud tööõnnetusest?
    Koheselt.
  • Kui kaua säilitatakse tööõnnetuse uurimismaterjale?´
    Säilitatakse 10 aastat peale töösuhte lõpetamist.
  • Kes kontrollib töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist?
    Tööinspektsioon.
  • Nimetage kolm peamist tööõnnetuse põhjust.
    Hooldamata töövahend ja vahendi vale kasutamine, sobimatud töötingimused, töötajate puudulik juhendamine ja väljaõpe.
  • Kui pikk on lubatud maksimaalne tööaeg redelil kestva töö tegemisel?
    30 minutit.
  • Kui pikk on lubatud maksimaalne tööaeg redelil kogu tööpäeva vältel?
    1/3 päevasest tööajast.
  • Kes on töökeskkonnaspetsialist?
    Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus vastavalt õigusaktide nõuetele – näiteks riskianalüüsi läbiviimine või töökeskkonnavolinike valimine.
  • Millistel juhtudel on töökeskkonnaspetsialist kohustatud peatama töö?
    Kui ilmneb oht töötaja tervisele või ohutusele.
  • Kas töökeskkonnaalane teave peab liikuma „ülevalt alla“ või „alt üles“?
    Töökeskkonnaalane teave peaks liikuma mõlemas suunas (nii ülevalt alla kui ka alt üles).
  • Kes peab korraldama tööandja ja töötajate vahelist koostööd hea töökeskkonna nimel?
    Usaldusisik.
  • Millise aja jooksul peale määramist peab tööandja teavitama Tööinspektsiooni
    määratud töökeskkonnaspetsialistist?
    10 päeva jooksul.
  • Kes on töökeskkonnavolinik?
    Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes. Volinik jälgib töökeskkonna olukorda töötajate seisukohast lähtuvalt ning on tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel, näiteks koondades töötajate ettepanekuid ning rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel.
  • Kui pikk on töökeskkonnavoliniku volituste kehtivuse aeg?
    Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni 4 aastat – õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ning endale uus esindaja valida on töötajate üldkoosolekul.
  • Kas ettevõttes, kus on vähem kui 10 töötajat, on kohustuslik määrata töökeskkonnavolinik?
    Ei ole kohustuslik.
  • Mitme aasta tagant peab töökeskkonnavolinik läbima täiendkoolituse?
    Iga viie aasta tagant.
  • Mitme tunnise mahuga peab olema töökeskkonnavoliniku väljaõpe?
    24 tunnise.
  • Kui pikk on minimaalne tööaeg nädalas, mida tööandja peab lubama töökeskkonnavolinikul kasutada oma tööülesannete täitmiseks?
    2 tundi.
  • Kes peab tasuma töökeskkonnavoliniku koolituse eest?
    Tööandja.
  • Millise aja jooksul peale määramist peab tööandja teavitama Tööinspektsiooni määratud töökeskkonnavolinikust?
    10 päeva jooksul.
  • Mitmest töötajast alates on kohustuslik moodustada ettevõttes töökeskkonnanõukogu?
    Töökeskkonnanõukogu moodustatakse vähemalt 50 töötajaga ettevõttes.
  • Mitme liikmeline peab olema töökeskkonnanõukogu?
    Vähemalt 4 liikmeline.
  • Kui pikk on töökeskkonnanõukogu volituste kehtivuse aeg?
    Kuni 4 aastat.
  • Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnavoliniku(volinike) töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe?
    Hiljemalt 2 kuud pärast määramist.
  • Millised on arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid?
    Staatiline sundasend , mis väsitab lihaseid. Arvutiekraanil on halb mõju silmanägemisele (nt progresseeruv lühinägelikkus).
  • Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe?
    Hiljemalt 2 kuud pärast määramist.
  • Kes on vajadusel kohustatud töötajale väljastama isikukaitsevahendid ?
    Tööandja.
  • Mida nõuab hea tava tööandjalt töövestluse ajal küsitlusuuringut kasutades?
    Ei tohiks küsida isiklikke küsimusi (nt vanus, rahvus, usk ,laste arv, perekonnaseis jms).
  • Millised on töö tegemiseks vajalikud isikuomadused ?
    Täpsus tööülesannete täitmisel, juhistest arusaamise kiirus, õigete otsuste tegemise oskus ning juhiste järgimise võimekus on tähtsad isikuomadused. Nende vajalik määr peab olema samuti läbi mõeldud, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja möödarääkimisi nii ühe kui ka teise töösuhte poole jaoks. Probleem võib ilmneda ka stressitaluvuses: ei ole vaja lasta tekkida olukorral, kus töötajas süveneb tunne, et ta ei saa oma tööülesannetega hakkama. ( Töökus , valmisolek, soovid ja töötahe jne).
  • Mis on stress ?
    Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid , mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile.
  • Millised on stressi peamised allikad?
    Halb töökorraldus, üle töötaja võimete käiv töökoormus . Probleemid suure töökoormusega võivad tekkida siis, kui töökoormus on väga suur pikemat aega ja kui peab pidevalt kiirustama või tööle esitatakse ebaselgeid ja vastuolulisi nõudmisi.
  • Millised on stressi vältimise printsiibid ?
    Vältida ülekoormust tööl, kiirustamist tööle, ebaselgete ja vastuoluliste nõuete esitamist. Tööl võiks ülesanded optimaalselt ära jagada.
  • Millised on sobivad meetodid psühholoogiliste ohutegurite hindamiseks?
    Psühholoogi visiit, vaatlus , vestlus, personaliandmestik.
  • Millal tuleb läbi viia töötaja sissejuhatav juhendamine?
    Esimesel päeval.
  • Milliseid ohutegureid loetakse füsioloogilisteks?
    Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul kaasa tuua tervisekahjustuse.
  • Milliseid meetmeid kasutatakse töökoha füsioloogiliste riskide maandamiseks?
    Isikukaitsevahendid, automaatika , ergonoomilised töövõtted, puhkepausid, töökorralduse järgimine .
  • Mille järgi hinnatakse ergonoomilist tööasendit?
    Inimeste füüsiliste ja vaimsete omaduste järgi.
  • Millised on sagedamini esinevad riskifaktorid staatilise ülekoormusega töötamisel?
    (Kui mingit objekti tuleb üles tõsta ja üleval hoida, on lihastel staatiline koormus.) Staatilise koormuse tagajärjel lihased väsivad ning mõne aja möödudes võivad hakata valutama, kuna on pidevalt pingutatud olekus. Lihaste staatiline koormus pikema aja jooksul koormab ka südant. Pulss sageneb, kuna veri püsib lihastes.
  • Loetlege tingimusi, mis on vajalikud mugava istumisasendi saavutamiseks.
    Istekoht peab olema kujundatud nii, et saaks küünitada igasse vajalikku töökoha punkti, ilma et tuleks end üleliia sirutada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt ja tööobjektile lähedal. Töölaud ning tool peaksid olema paigutatud selliselt, et tööpind asuks küünarvartega ühel kõrgusel, selg oleks sirge ja õlad lõdvestatud asendis. Täppistöö puhul tuleks luua mingi toetuspunkt küünarvartele, randmetele ja kätele. See tugi peab olema reguleeritav.
  • Milliste sümptomite üle inimesed kurdavad, kui nad peavad istuma ebamugavas asendis?
    Seljavalu , jalad- kael -õlad pinges /väsinud, tuhar on pinges.
  • Loetlege kasulikke nõuandeid, mis on vajalikud seisva tööasendiga töötamisel.
    Vastavalt tööle reguleeritud laua kõrgus, kohtvalgustus, tuleb vältida ettekallutatud asendis töötamist , töö tuleb korraldada nii, et istuv ja seisev tööasend vahelduksid, töö käigus peavad õlad olema lõdvestunud ja selg sirge, töölaua kõrgus võib olla kõrgem täppistöö ja madalam füüsiliselt raske töö korral, töid tuleb teha loomuliku käte asendiga ja võimalikult keha lähedal, tööks vajalikud tööriistad olgu käeulatuses, jalgadel peab olema piisav liikumisruum, lülitid ja muud nupud peavad paiknema allpool õlakõrgust.
  • Loetlege kasulikke nõuandeid, mis on vajalikud istuva tööasendiga töötamisel.
    Mugav tool, reguleeritav laud, kohtvalgustus, õiged töövahendid (monitor, klaviatuur ), istuv tööasend, tööülesandeid tuleks vaheldada, et vältida ühetaolisi liigutusi, töölaua õige kõrgus on küünarvarte kõrgusel, tooli kõrgus peab olema selline, et jalad ei oleks pinges ja ulatuksid vabalt põrandale toetuma, alaselg peab olema toetatud, vältida tuleb käte monotoonseid liigutusi.
  • Kes kehtestab töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra?
    Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
  • Mis on töökoha kohandus vastavalt töötajale?
    Füüsilistele ja vaimsetele võimetele, inimese käe eelistuse järgi (vasak või parem), tooli reguleerimisvajadus.
  • Kes peab läbi viima töötaja esmajuhendamist?
    Tööandjal tuleb määrata pädev isik (tööandja määratud spetsialist või kogenud töötaja), kes peab esmajuhendamise läbi viima just uue töötaja tulevasel töötamiskohal.
  • Milliseid meetmeid kasutatakse töökoha füsioloogiliste riskide maandamiseks?
    Isikukaitsevahendid, automaatika, ergonoomilised töövõtted, puhkepausid, töökorralduse järgimine.
  • Mille järgi hinnatakse ergonoomilist tööasendit?
    Inimeste füüsiliste ja vaimsete omaduste järgi.
  • Millised on sagedamini esinevad riskifaktorid staatilise ülekoormusega töötamisel?
    (Kui mingit objekti tuleb üles tõsta ja üleval hoida, on lihastel staatiline koormus.) Staatilise koormuse tagajärjel lihased väsivad ning mõne aja möödudes võivad hakata valutama, kuna on pidevalt pingutatud olekus. Lihaste staatiline koormus pikema aja jooksul koormab ka südant. Pulss sageneb, kuna veri püsib lihastes.
  • Loetlege tingimusi, mis on vajalikud mugava istumisasendi saavutamiseks.
    Tool peab sobima töö iseloomu ja laua kõrgusega, reguleeritav kõrgus, jalgade jaoks piisav ruum ja tugi.
  • Millised „hea” valgustuse parameetrid on standardis normeeritud?
    200-800 lux.
  • Mida tähistatakse sümboliga Em?
    Elektromagentväli.
  • Kui suur peab olema minimaalne valgustus , et eraldada objekte?
    Minimaalne valgustus, et eraldada objekte on 10 lx (luksi).
  • Millistel juhtudel peaks töökoha valgustus olema suurem standardi lisas toodust?
    Eriotstarbeks.
  • Mida loetakse kohtvalgusti puhul oluliseks?
    Et ta oleks vastavalt töötajale kohandatud, asub töötaja juures ja valgustab tööobjekti, täppistöö.
  • Milline on minimaalne lubatud valgustihedus pidevatel töökohtadel?
    200 luxi.
  • Millised ohutegurid kuuluvad füüsikaliste hulka?
    Füüsikaliste ohutegurite hulka kuuluvad müra , kohtvibratsioon .
  • Milline on lubatud müra normeeritud suurus, mis nõuab tööandja tegevust võimaliku müra tervistkahjustava mõju vähendamise meetmete rakendamiseks?
    85 db.
  • Millise iseloomuga müra on inimorganismile kõige kahjulikum?
    Püsiv, mis on kogu aeg, et ta lihtsalt ei esine mingitel aegadel. Samuti ka muutuva tasemega ülenormatiivne müra. Lühiajaline eriti tugev müraimpulss (nt. reaktiivlennuk).
  • Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada kohtvibratsioon?
    Käsivarte ja käelabade kudede kahjustused, käte tuimus , nn sipelgad.
  • Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada üldvibratsioon?
    Kahjustab raskust kandvaid kehaosi , tugi- ja lihaselundkondadele, vibratsioonitõbi, peavalu, koordinatsiooni häired.
  • Millist mõju avaldab häiriv müra inimesele ning mis on selle tagajärjed?
    Kuulmislangus , algul kõrvades kahin ja vilin , tasakaaluhäired, psüühilised tagajärjed, stress, ärritatavus, peavalud , lõpuks kahjustab tervet organismi.
  • Millised töötajad puutuvad enim kokku üldvibratsiooniga?
    Erinevate masinatega töötavad inimesed (traktorid, autod jne).
  • Millised on üldvibratsiooni esmased mõjud töötajale?
    Pearinglus ja - valud , kuulmise ja nägemise nõrgenemine, koordinatsiooni häired, käte värisemine.
  • Millised töötajad puutuvad enim kokku kohtvibratsiooniga?
    Trellide, puuride, saagide jne töötavad inimesed.
  • Millised on kohtvibratsiooni esmased mõjud töötajale?
    Käed muutuvad valgeks, jahtuvad kiiresti, veresoonte spasmid, verevarustuse häired kätes.
  • Millised tegurid mõjutavad organismi soojusvahetust?
    Õhutemperatuur , töötamine niiskes ja jahedas keskkonnas.
  • Milline on inimese jaoks optimaalne suhteline õhuniiskus ?
    40-60%.
  • Mis on tööruumis hallituse tekke eelduseks?
    Vesi pääseb väljastpoolt konstruktsioonidesse, soojade ruumide välispiirded on vähese soojapidavusega ruumides, kehv ventilatsioonisüsteem, liigne niiskus. Selleks, et hallitust ära hoida tuleb jälgida, et ruumid oleks varustatud nõuetekohase õhuvahetusega ja viimaste korruste lagedes ega seintes ei oleks külmasildasid.
  • Mida peegeldab suur CO2 kontsentratsioon ruumi õhus?
    Kõrge CO2 kontsentratsioon ruumi õhus on õhu puhtuse hügieeninäitaja.
  • Milline on komfortne temperatuur istuvates ametites, sh kontoris?
    Normaalne temperatuur, 20-24 kraadi (väga individuaalne); seda loetakse normaalseks temperatuuriks.
  • Mida hõlmab õhu konditsioneerimise mõiste?
    Õhu temperatuuri, niiskuse ja puhtuse hoidmist etteantud tasemel.
  • Mis iseloomustab eeskätt õhu puhtust büroohoones?
    Lisaainete puudumine õhus, õhu konditsioneeritus, ventilatsioonisüsteemi toimimine , inimeste rahulolu, hallituse puudumine.
  • Mis iseloomustab ruumiõhu (haige hoone) sündroomi?
    Peavalu, väsimus , silmade ärritus , pearinglus.
  • Kes määrab ettevõttes esmaabiandjad?
    Kui ettevõttes ei ole meditsiinitöötajaid siis määrab tegevjuht selle isiku.
  • Kui tihti peab esmaabivahendite eest vastutav isik kontrollima esmaabivahendite olemasolu ja komplekteeritust?
    Kord kuus.
  • Millise ajavahemiku järel peab tööandja korraldama esmaabiandja täiendkoolitusi?
    Iga 3 aasta tagant.
  • Keda loetakse elektriohutuse seisukohalt ohuteadlikeks isikuteks?
    Elektriala inimesed (nende haridus ), ohuteadlikud inimesed, keda on instrueerinud elektriala inimesed.
  • Mis on elektriohutus ?
    Elektripaigaldiste ning nendega ühendatud seadmete ohutu kasutamine. Teadmine kuidas käituda juhul kui mingi seade on rikkis.
  • Millised on elektrilöögi saanud inimese tunnused?
    Lihase valu, kramp , põletus, teadvusekadu, südame seiskus, hingamise lakkamine .
  • Milline peab olema välitingimustes kasutatav pikendusjuhe?
    Välitingimustele vastav (tihendatud, pritsmekindel, kummikestaga, kaitsekaanega).
  • Kuidas liigitatakse esmaseid tulekustutusvahendeid?
    Tulekustutid ja tuletekid.
  • Mida tähistavad tulekustutitel olevad tähemärgistused?
    Milliseid aineid nad sisaldavad ja on seeläbi mõeldud erinevate materjalide põlengu kustutamiseks.
  • Mille alusel liigitatakse tulekustuteid?
    Klasside ja neis olevate ainete järgi (A, B, C, D, E), Pulber, vaht , vesi, süsihappegaas .
  • Millal peab töötaja läbima sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise?
    Tööle asumisel.
  • Mida peab sisaldama ettevõtte tegevuskava tulekahju korral?
    Evakuatsiooni ja tulekahju korral mõjutavate andmete kirjeldust, tuleohtlikkuse kirjeldust, tulekahjust teavitamise juhist, evakuatsiooni juhist, tulekahju korral tegutsemist , juhist koostööks päästetöötajatega.
  • Kuidas peab tööandja tähistama ohualad, kus isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik?
    Ohutusmärkidega.
  • Kelle kulul tuleb parandada või asendada enne kasutusaja lõppu kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendid?
    Tööandja.
  • Milline märgistus peab olema isikukaitsevahenditel?
    CE märgistus.
  • Mille alusel liigitatakse isikukaitsevahendeid?
    I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid (kindad, prillid , jalatsid), II grupp – kõik, mis ei ole I ja III grupis , III grupp – surmava või tervist raskelt ohustava ohuteguri eest kaitsvad (maskid, alla kukkumist vältivad, elektrilöögi eest kaitsvad, kemikaalide eest jne).
  • Vasakule Paremale
    Tööohutuse kordamisküsimused #1 Tööohutuse kordamisküsimused #2 Tööohutuse kordamisküsimused #3 Tööohutuse kordamisküsimused #4 Tööohutuse kordamisküsimused #5 Tööohutuse kordamisküsimused #6 Tööohutuse kordamisküsimused #7 Tööohutuse kordamisküsimused #8 Tööohutuse kordamisküsimused #9
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KristaM Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Töö ja Keskkonnajuhtimine
    18
    docx

    Töö ja Keskkonnajuhtimine

     tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika  osalusergonoomika  makroergonoomika  mikroergonoomika  koduse töö ergonoomika 1. Tööandja kohustused ja õigused • Tööandja kohustused  viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;  vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;  viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele; Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat

    Kategoriseerimata
    Töö ja Keskkonnajuhtimine
    18
    docx

    Töö ja Keskkonnajuhtimine

     tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika  osalusergonoomika  makroergonoomika  mikroergonoomika  koduse töö ergonoomika 1. Tööandja kohustused ja õigused • Tööandja kohustused  viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes;  vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;  viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele; Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat

    Kategoriseerimata
    TÖÖOHUTUS
    74
    docx

    TÖÖOHUTUS

     vibroteraapia kui profülaktika  vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator  vibratsioon 70 Hz 30’tõstab valgusünteesi luuüdis  vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao koliinesteraasi aktiivsust  ibratsioon 100 Hz 30’ tõstab 3x lihaskoe fermentatiivset aktiivsust  lokaalne vibratsioon soodustab haavade paranemist   TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED  Üldsätted  Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.  Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.  Kui töökohal töötavad samal ajal vähemaltkahe tööandja töötajad ja üks tööandjakorraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.

    Ergonoomika
    Tööohutus
    22
    doc

    Tööohutus

    Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi.

    Tööohutus
    Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus
    14
    pdf

    Tööõigus-tööohutus ja töötervishoiuõigus

    (vii) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; (viii) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus 1. viima läbi süstemaatilist TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt TTOS seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2. vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3

    Tööohutus ja töötervishoid
    Tööseadusandlus
    12
    doc

    Tööseadusandlus

    Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2

    Tööseadusandlus
    Tööõiguse kordamisküsimused-vastused
    41
    doc

    Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

    (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;

    Tööõigus
    1 kursus tööohutus ja töökeskond
    53
    docx

    1 kursus tööohutus ja töökeskond

    19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 29. 01. 2003 (RT I 2003, 20, 120) 1. 07. 2003 1. peatükk ÜLDSÄTTED [Paragrahvi 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töökeskkonna suhtes esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja asutuse ning riigi tasandil, asjaomaste vaidluste lahendamise korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise eest. (2) Käesolev seadus kehtib kõigil tegevusaladel, välja arvatud juhud, kui töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kaitseväe, Kaitseliidu, politsei ja piirivalve, samuti päästeasutuste tegevuse kohta on eriseadustega sätestatud teisiti. [Paragrahvi 1 sõnastus alates 1. 07. 2003] § 1

    Tööohutus ja tervishoid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun