Liikumispuue kui hariduslik erivajadus (0)

Sisukord

Sissejuhatus 2
Mis on liikumispuue? 2
Liikumispuudega lapsed 2
Liikumispuude põhjused 3
Liikumispuudega lapse haridus 4
Kuidas liikumisprobleemidega last koolis aidata? 4
Kasutatud allikad 6

Sissejuhatus

Referaat annab ülevaate liikumispuude olemusest, liikumispuude põhjustest ning kuidas liikumispuudega lapsele hariduse omandamisel abi pakkuda.
Töö põhineb Eha Leppiku ja Aive Sarjase koostatud teatmikul „Märka ja toeta last“ ning internetiallikatel.

Mis on liikumispuue?

Liikumispuue on üldine mõiste, mis väljendab mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puudeid , nagu halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs ja teised. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengu kõrvalekalded võivad tekkida juba looteeas või varases lapsepõlves. (Jakuseva, s.a.)
Liikumisvaegusega inimestel võib olla raskusi erinevatest olukordadest osa võtmisel, kui nad seisavad silmitsi sotsiaalsete ja füüsiliste takistustega. Üsna sageli on nad julged ja iseseisvad inimesed, kellel on soov panustada nii palju, kui nende võimed lubavad. Osa liikumispuudega inimesi on täiesti sõltumatud, teised vajavad aga osalist või täielikku abi. ( Physical Disabilities , s.a.)

Liikumispuudega lapsed

Liikumispuudega lapsi on Eestis üle viie tuhande. Kahjuks see arv ei vähene, pigem vastupidi.
Puudega laste arvu suurendavateks teguriteks on meditsiini areng, mille abil suudetakse väga raskes seisundis lapsed sünnituse, haiguse või trauma järel elule päästa, keskkonna mõjurid, milleks on inimorganismile kahjulikud ained, müra ja muu selline ning ka sotsiaalsed probleemid. Muidugi ei oota ükski pere puudega lapse sündimist — soovitakse tervet ja toredat silmarõõmu. Siiski on statistika karm, näidates, et puudega lapsi sünnib kogu maailmas ja ka meil Eestis. Lisaks traumad ja haigused, millest alati täiesti ei paraneta. ( Leppik & Sarjas , 2010)

Liikumispuude põhjused

Kõige suurem osa (keskmiselt kaks last 1 000 elusalt sündinud lapse kohta) liikumispuudega lastest on kesknärvisüsteemi kahjustusega. Rahvusvaheliselt kasutatakse selliste seisundite tähistamiseks ingliskeelset lühendit CP (inglise keeles Cerebral Palsy), meil enamasti ladinakeelset lühendit PCI ( Paralysis Cerebralis Infantilis). Rahvakeeli tähendab see halvatust. Kahjustus ajus on tekkinud erinevatel põhjustel kas sünnieelselt, sünniaegselt või selle järgselt. Suureks riskirühmaks on enneaegsed lapsed. PCI–lastel on rohkem või vähem häiritud liikumine. Probleemid võivad esineda tasakaalu, koordinatsiooni ja peenmotoorikaga, samuti võib esineda kõneprobleeme. Neljandikul kesknärvisüsteemi kahjustusega lastest lisanduvad nägemisprobleemid, osal lastest on aga kuulmislangus . See tähendab, et 80% juhtudest lisandub lapse liikumispuudele ka muid kergemaid või raskemaid probleeme. Argielus suhteliselt levinud arvamus, et kehva liikumise ja koordinatsiooniga kaasneb ka vaimupuue, ei pea paika. Tegelikult esineb vaimupuue vaid neljandikul kesknärvisüsteemi kahjustusega lastel. (Leppik & Sarjas, 2010)
Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaajusongaga lapsed. Sellisel juhul on lapse motoorika areng aeglustunud või takistunud. Puuderaskus sõltub kahjustuse kõrgusest seljaajus. Puuet ei ole võimalik välja ravida ega olematuks muuta, kuid rehabilitatsiooni, õigeaegse ravi ja abivahenditega saab toetada lapse aktiivset osalemist elus.
Liikumispuue võib tekkida veel traumade, liiklusõnnetuste, raskete haiguste tagajärjel. Sellistel puhkudel oleneb puude raskus ja komplitseeritus kahjustuste ulatusest ja närvisüsteemi kaasatusest. Kaasasündinud lihashaigusi põdevate laste liikumispuue ajaga ei parane, vaid pigem süveneb. Vähesel määral esineb ka lapsi, kes on sündinud jäsemete väärarenguga või puudumisega. On levinud arvamus, et liikumisprobleemidega lastele on vajalik muretseda korralikud liikumisabivahendid , teha kaldteed , inva–WC–d ja liftid ning rohkem muresid justkui polekski. Tegelikkuses on selliseid „kergeid“ liikumispuudega lapsi siiski vähe. Liikumispuue ja sellega kaasnev sõltub eelkõige liikumispuude tekkimise põhjustest. Seega — tulenevalt liikumispuuet põhjustavast diagnoosist on erinevad nii liikumispuudega laste vajadused, iseseisev toimetulek kui ka hariduslikud erivajadused. (Leppik & Sarjas, 2010)

Liikumispuudega lapse haridus

Oluline on teadvustada, et puue ei ole haigus, vaid seisund. Lapsele tuleb õpetada puudega kohanemist, sest puudest vabanemine õnnestub haruharva. Kõige tähtsam ongi õppida elama koos puudega. Et laps tuleks edaspidises elus toime, on vaja teha ennetustööd ja varajase sekkumisega ära hoida raskemaid probleeme. Ennetustöösse tuleb kindlasti kaasata lapse perekond, et tagada erivajadusega lapse võimetekohane areng.
Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada järgmist: sobiva arendustegevuse alustamine kohe, kui erivajadust märgatakse; individuaalne lähenemine lapse erivajaduse ja keskkonna võimaluste kohaselt; lapsevanemate nõustamine ja juhendamine; spetsialistide kaasamine arendustegevusse; ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine . (Jakuseva, s.a.)
Liikumispuudega lastele kohandatud koole on Eestis vaid mõned üksikud, seetõttu sõltub liikumispuudega lapse kooli saamine eelkõige kooli heatahtlikkusest ja õpetajate mõistvast suhtumisest. Siiski on kergem soovitada õpilasel jääda koduõppele või minna erikooli. Nagu iga teisegi lapse, on ka liikumispuudega lapse jaoks kooli roll väga oluline. See aitab lapsel sotsiaalselt areneda ja kujundada suhtlemisoskust eakaaslaste ja täiskasvanutega. Üldjuhul tuleb kasuks ka see, kui lapsel on võimalik olla võimalikult tavapärases keskkonnas „tavaliste“ laste hulgas, sest taolises keskkonnas kulgeb üldiselt ka täiskasvanud puudega inimese elu. (Leppik & Sarjas, 2010)

Kuidas liikumisprobleemidega last koolis aidata?

Nagu juba mainitud, on PCI–laste üks sagedamini esinevaid probleeme seotud lihaste spastilisuse, peenmotoorika häirete ja koordinatsiooni puudulikkusega , millest tulenevalt on lastel kas ületamatuid või suuri raskusi kirjutamisega. Tänapäeva arvutivõimalused on neile lastele asendamatuks abiks. Arvutile on võimalik soetada lisaseadmeid (näiteks suuremad hiired), mis abivahendina kirjutamisprobleemide lahendamisele kaasa võivad aidata. Vanemates klassides on võimalik kasutada jutustavate ainete tundides diktofoni, mis säästab õpilast konspekteerimisele kuluva energia kulutamisest. Samuti tuleb neile lastele käsitöötundides leida sobivamad ja jõukohasemad tööd, sest kindlasti ei tohi puudega lapsi neis tundides tegevuseta jätta. Osa PCI–lastest vajavad õpetaja rahulikku meelt ja aega ülesannete lahendamisel ning vastamisel, et rahulikult mõtteid koondada ja siis mõeldu välja öelda. Tagantkiirustamine ajab lapse segadusse ja võib mõtlemisprotsessi koguni blokeerida. Samuti tuleb puudega lapsele, kes seda vajab, anda ülesannete, kirjatükkide kirjutamiseks pisut rohkem aega. Senises koolipraktikas on üsna tavaline, et kehalise kasvatuse hinde saamiseks kirjutavad liikumispuudega lapsed referaate spordialadest ja teiste suurtest sporditegemistest. Tegelikkuses on liikumispuudega lapsele, arvestades niigi teistest enamat istumist, füüsiline koormus ja harjutused vägagi vajalikud. Paraku pole ühel õpetajal võimalik tegeleda eraldi puudega lapsega ja samal ajal ka ülejäänud klassiga. Samas tuleks kergema liikumispuudega lapse jaoks siiski leida kergemaid harjutusi ja kehtestada väiksemaid norme.
(Leppik & Sarjas, 2010)
Mõned kohalikud omavalitsused rahastavad liikumispuudega lastele koolis isikliku abistaja teenust. Nad aitavad last nii liikumisel ühest ruumist teise kui ka mujal, kus laps abi vajab. Leidub koole, kus abistamise on enda peale võtnud vanemad klassi– või koolikaaslased. Nende jaoks võib see roll olla maailmapilti laiendav — nähakse lähemalt neid, kes vajavad abi ja on erinevad. (Leppik & Sarjas, 2010)

Kasutatud allikad

Koost Leppik, E., Sarjas, A. (2010). Märka ja toeta last. Tallinn: Major Trükiagentuur
Jakuseva, J. (s.a.). Liikumispuue. Külastatud aadressil https://jekaterinajakuseva.wordpress.com/erivajadustega-laste-rehabilitatsioonivoimalused/liikumispuue/ .
Physical Disabilities. (s.a.). Külastatud aadressil https://www.lds.org/topics/disability/list/physical-disability?lang=eng#teaching .