50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hahah
Õppematerjali autor
siis , kui see on piisavalt mõtestatud 6 . Tundides peavad lapsed kõnelema ükshaaval , mitte läbisegi – sel juhul saab ka kuulmispuudega laps teiste kõnest info kätte 7 . Võimalusel vajavad kuulmispuudega lapsed individuaalset ette- või järelõpet , tunnis abiõpetajat . http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20090605.1.16 j. Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne. Kaasav haridus astub Eestis esimesi samme ja on selge, et tahtes kasvada tervemaks, tugevamaks ja taiplikumaks ühiskonnaks, ei ole meil teist teed, kui sellega sügavamalt edasi tegeleda, kirjutab Randvere kooli direktor Leelo Tiisvelt. Haridusliku erivajadusega on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired vm toovad kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses jne
Vanemate valu lapse puude ja mure tuleviku pärast mõjutab loomulikult ka last. Et puuet alguses tajutakse kui ohtu vanemate eneteadvusele ning kuna see sageli takistab neid elamast sellist elu, nagu nad sooviksid, võib see kaasa tuua vastuolulisi tundeid oma lapse suhtes. Tugev vastastikune armastus, mis aja jooksul siiski vanemate ja lapse vahel tekib, on suurim rikkus puuetega lapse elus – see aitab tal taluda paljusid ettetulevaid raskusi. Isolatsioon. Kui lapse puue ei ole väga raske, on ta väikelapseeas tihti teistega koos. Mida vanemaks ta saab, sda raskem on teiste laste mängudest osa võtta ning ta jääb mängust välja. Lahusolekud. Puuetega lastele saab tavaliseks osaks teistest lastest rohkem lahusolekuid. Raskete puuetega last peab mõnikord haiglas hooldama, paljud viibivad aeg- ajalt lühiajakodus või elavad tugiperekonnas. Minna ära vanemate juurest ja hästituntud
võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei lähe. (just 5, 6, 7, 8 klass võivad lapsed (eriti posisid) koolist välja jääda). Kõigi laste erivajadused ei ole koolis arvestatud (kõigi võimeid ja vajadusi ja iseärasusi). Seaduses kirjas, et kõigil on lubatud (just isikupärasusi arvestades) haridus. Aga ei öelda, mida selleks teha tuleks. SAMAS õppekavad ütlevad siis seda. Need on riiklkult ette antud. Pg 24 et lapse tase tuleb kindlaks teha, siis saab otsustada mida ja kuidas teha, et see haakuks lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on.
uurimiseks. Oma rangelt paika pandud reeglite tõttu ei pruugi selline test olla piisavalt paindlik, et sobituda lapse suhtlemis- või käitumisiseärasustega ning ei võimalda seetõttu tuvastada lapse tegelikke oskusi-teadmisi. Kuigi lapse eripäraga tuleb arvestada, ära pööra sellele liigset tähelepanu. Kohtle alati last kui kedagi, kellel on juhtumisi mingi puue, mitte kui puuet, kellel juhtub ka laps kaasas olema. Empaatia on küll oluline, kuid ära unusta, et laps ei taju oma puuet ilmselt nii, nagu Sina seda kõrvaltvaatajana tajud. Arvesta, et puue ei ole alati kõige olulisem faktor, mis lapse elu mõjutab. Mõnikord võib suure osa probleemist moodustada just see, kuidas täiskasvanud lapse puudesse suhtuvad. AUTISMIGA LAPSED
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 12 o Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetaks maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist. Geene me veel ei suuda muuta. Õpetamine ja sekkumisstrateegiad. o Sekundaarsete puuete tekkimise oht kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võime tekitada juurde lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue o Esmased e primaarsed puuded on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. o Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad siis kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid Bioloogiline (sisse programmeeritud) ja kultuuriline (teostub läbi teiste inimeste meie ümber) arenguliin. Bioloogiline arenguliin annab ette punktid, kus laps on valmis omandama uusi oskusi
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid