Kuulmine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

rtf

Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?

selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida? Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb, mälu halveneb ja kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused. Alaealised on kasvamiseas ning alkohol kahjustab suuresti organismi. Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem autonoomsest? Autonoomne e vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite

Bioloogia

14

docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust)

Inimeseõpetus

20

doc

Inimene

6­ 7­ 8­ 9­ www.wikipeedia.org/Ear-anatomy.png 10 ­ 11 ­ 12 ­ Kuulmine. Inimesed suhtlevad kõneldes, siis on tähtis hea kuulmine. Võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid, on kuulmine. Kahekõrvaga kuulmine võimaldab kindlaks teha heli asukoha. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselundile. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluuksed ja teos olev vedelik. Inimene eristab helisid vahemikus 20 kuni 20 000 võnget sekundis ehk hertsi. Meie kõrv on tundlikum 1000 kuni 3000 hertsise sageduse suhtes, see on inimkõne sagedus

Bioloogia

52

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

suhestuda ümbritseva keskkonnaga. Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid ­ vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid ­ loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused ­ määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb

Eripedagoogika

37

doc

Närvisüsteem

sooja, külma. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediaallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma. Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores 1. somatosensoorne piirkond S1 paikneb posttsentraalkäärus, 2. somatosensoorne piirkond S2 asub taga ja allpool 1.-se ala külgmisest osast ja seotud mitmete sensoorsete väljadega ajus, nt nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest- neuronisammastest. Naha ja propriosensoreilt saadud info alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired. Kui seljaaju on kahjustunud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral esineb kahjustuse poolel lihast

Psühholoogia

98

docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk

Bioloogia

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003  Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused

42

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Servad ja tekstuurierinevused Suuna või kiiruse muutmine Värvi ja orientatsiooni sidumine (samas Tähelepanust sõltuv liikumine asukohas) Globaalse vormi taju orientatsiooni alusel Sõnade taju Meeltesüsteem Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? - Keemilised – haistmine ja maitsmine (õhus ja vees levivate molekulide kuju) - Mehhaanilised – kuulmine (õhu molekulide võnkumine) ja somatosensoorsed meeled (kudede ajendi muutus) - Elektromagnetilised – temperatuuritundlikkus (soojusliikumine) ja nägemine (elektromagnetlainete sagedusvahemik) Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? - Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu) - Proksimaalne stiimul – väliskeskkonna mõju retseptorrakule (hetk, kui puu kujutise

Kognitiivne psühholoogia

Kommentaarid (0)