TINA (0)

5 VÄGA HEA

Pelgulinna Gümnaasium
Anna-Stina Reinas
8.c
TINA
Tallinn 2012
SISUKORD
Tiitelleht lk 1
Sisukord lk 2
Tina leidumine looduses lk 3
Tina omadused lk 3
Ajalugu lk 4
Tina kasutusalad lk 4
Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5
Kasutatud allikad lk 6
Tina leidumine looduses
Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ( tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias . Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist.
Tina omadused
FÜÜSIKALISED OMADUSED

Hõbevalge
Raskmetall (7,3 g/cm3)
Madal sulamistemperatuur (232 C)
Pehme, taotav, venitatav
Painutamisel krigiseb

KEEMILISED OMADUSED

Reageerib nii alustega kui ka hapetega
On inertne neutraalsete ainete suhtes
Võib aeglaselt hapniku mõjul happelises keskkonnas oksüdeeruda ehk hävineda

Ajalugu
Tina on üks vanimaid metalle mida inimkond teab. Ei ole teada kes avastas tina.
Tina kaevandamine ja kasutamine võeti kasutusele pronksiajal umbes 3000 eKr.
Tinat kasutati enamasti pronksist tööriistade valmistamiseks, sest see mõjutas vase kõvenemist.
Tina kasutusalad
Tina ehk rahvakeeli tinatatud plekki kasutatakse õhukese kihina terase kaitsmisel korrosiooni eest, näiteks purgid, ämbrid. Tina kasutatakse ka keraamika tööstuses pigmendina. Tinatatud nõudes ei tohi hoida kõrgel temperatuuril happelisi toite (näiteks puuviljad , juurviljad ). Tina oksüdatsiooni saab vältida eseme lakiga katmisega
Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikkus
Tina peetakse mikroelemendiks. Seda leidub väikeses koguses meie kehas ja usutakse, et see mängib rolli üldises tervises ja kehalistes protsessides. Tina on leitud imikutelt ja kõige rohkem neerupealistes, maksas , ajus, põrnas ja kilpnäärmes.
Ei ole palju tina rollis inimese kehas. Loomkatsed on näidanud, et tina puudusega kaasneb kehv kasv ja kuulmislangus . Tina omadused võivad olla vähki ennetavad. Pärast kahte aastat uurimist , näitas tina positiivset kasu depressioonis, väsimuses, valus, nahaprobleemides ja seedimises.
KASUTATUD ALLIKAD:

http://www.chemistryexplained.com/elements/T-Z/Tin.html#b

http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Tina.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Tin

http://www.nutriherb.net/tin.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Tina

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk · .odt · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

StinaOlen Õppematerjali autor

Tina leidumine loodusesTina omadusedAjaluguTina kasutusaladTina leidmine inimorganisimis ja selle kasulikkus

tina keemia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia