Raske kuulmislanguse rehabilitatsiooni võimalused (0)

Euroopa Liidu kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni kohaselt on raske kuulmislangus 70–95 detsibelli . (Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu koduleht )
Kuulmislangust on mõnel määral võimalik kompenseerida kuulmisabivahenditega. Need muudavad tajutavaks helid, mida kuulmislangusega inimene niisama ei kuule . Kuulmisabivahendid aga ei taga kunagi helide tajumist ja kõnest arusaamist kuuljatega sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist . Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi . Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. ( http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html )
Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat . See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist , mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ei kuule helisid , mille tugevus on alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks hea kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati pole selleks võimalusi. ( http://kuulmislangus.weebly.com/kuuldeaparaat.html )
Veel on kuulmislangusega inimesele võimalik paigaldada sisekõrvaimplantaat. Tegu on kirurgiliselt paigaldatava proteesiga, mis kompenseerib teo retseptoorse talitluse häireid. Vajadus sisekõrva implantaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevusega 85 dB ning ka kuuldeaparaatidest pole kasu, sest heli ei jõua sisekõrva teo häirete tõttu kuulmisnärvini. Implantaadi süsteemi moodustavad kehasisene vastuvõtja ning mikrofon ja saatjarõngaga kehaväline kõneprotsessor, mis võib olla kehal kantav või kõrvatagune. ( http://kuulmislangus.weebly.com/sisekotildervaimplantaat.html )
Kolmandaks võimaluseks on traadita kuulmisabivahend ehk FM-süsteem, mis koosneb rääkija külge kinnitatavast mikrofoniga saatjast ning vastuvõtjast, mis on ühendatud sisekõrvaimplantaadi kõneprotsessoriga või spetsiaalse audiokinga abil kuuldeaparaadiga. FM-süsteem aitab kõnest arusaamisel leevendada probleeme nagu kaugus kõnelejast, kaja, halb akustika ja taustamüra. See tuleneb sellest, et mikrofoniga saatja kaudu jõuab kõneleja jutt häireteta kuulmislangusega isiku vastuvõtjasse. ( http://kuulmislangus.weebly.com/fm-suumlsteem.html )
Lisaks eelnevatele on leiutatud luu-kuulmisimplantaat (BAHA). Luu- kuulmisimplantaat annab kuulmisvõime inimestele, kellel on väliskõrva ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega parandada. Süsteemi meditsiinitehniline lahendus võimaldab heli viia läbi luu sisekõrva. (Ida-Tallinna Keskhaigla koduleht)
Kuulmisabivahendi toel tuleks teha auditiivset treeningut. Mõningaid näiteid treenimiseks (Ojaste 2014):

• Harjutada kuulamist eraldi ühe kõrvaga, teise kõrvaga, mõlema kõrvaga korraga (bilateraalselt implanteeritud).
  
• “Kuulmisjalutuskäigud” – märgata erinevaid helisid enda ümber. Kaasas on sõber, kes pöörab tähelepanu helidele, mida kuulmislangusega inimene ise ei märka.
  

• Kuulata tuttavaid laule ja muusikat.
  
• Lugeda häälega või kuulata teisi lugemas, ise samal ajal teksti jälgides.
  
• Treenida verbaalset mälu (sõnaread, lausete pikendamine vm).
  
• Treenida kuulamist vesteldes erinevate inimestega.
  
• Harjutada kõne kuulamist ja mõistmist olukordades , kus oled ise parasjagu hõivatud muu tegevusega .
  
• Harjutada raadio ja TV kuulamist, telefoniga suhtlemist.
  
• Harjutada kuulmist mürafoonil.
  

Kasutatud allikad:
Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit. http://www.eklvl.ee/kuulmispuudest/ .
Ida-Tallinna Keskhaigla. http://www.itk.ee/kliinikud/kirurgiakliinik/kirurgiakliinikust/korva-nina-ja-kurguhaigustekeskus/luu-kuulmisimplantaadi-paigaldamine .
Kuulmislangus. http://kuulmislangus.weebly.com/ .
Ojaste, Anneli. 2014. „Kuulmislangusega laste ja täiskasvanute rehabilitatsioon “.