Tavakooli õppima asunud kuulmislangusega last ootab lisaks õppimisele ka õpetajate ja kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks
..................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on määratlenud, et kerge kuulmislangus on kui paremini kuulev kõrv ei kuule helisid vahemikus 26-40 dB. Sellisel juhul võib inimesele soovitada kuuldeaparaate. Keskmine kuulmislangus on vahemikus 41-60 dB, kuuldeaparaadid on vajalikud. Raske kuulmislangus on vahemikus 61-80 dB, ka siin on kuuldeaparaadid vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL)
Keskkõrvapõletikule on iseloomulik kõrvavalu, survetunne kõrvas ja kuulmise langus haiges kõrvas, kuna keskkõrvaõõs on täidetud mädaga. Kõrvavalu algab tavaliselt öösel, kui neelamisega seotud keskkõrvaruumi õhutamine kuulmetõrve kaudu on viidud veelgi vähemaks. Mädane eritis kõrvast tekib siis, kui mäda murrab end läbi kuulmekile välja, tavaliselt siis kõrvavalu kaob. Haigus kestab keskmiselt 5-10 päeva. Ägeda keskkõrvapõletiku tüsistused. Tüsistused: kuulmislangus, kuulmekile perforatsioon, meningiit, ajuabtsess, äge mastoidiit (põletik edasi luusse läinud, suur punn kõrva taga), krooniline otiit, kolesteatoom jt Korduva ägeda keskkõrvapõletiku ja limakõrva profülaktika ja ravi. Paks vedelik trummikile taga blokeerib kõrva ja laps ei kuule enam korralikult. Mõnikord ravitakse limakõrva sundi kõrva paigutamisega. 3 kuud vaadata-oodata, närida nätsu. Humeriga loputada, Zyrtec. Nohu ravimine, turse vähendamine. • Valuvaigistid
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
20 6. Kuulmisabivahendid. 6.1 Kuuldeaparaat. Kuuldeaparaat on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevasega alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks mõistlik kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati ei ole selleks võimalusi. Siis võib ainult ühte kõrva paigaldatud abivahend olla inimese jaoks heli lokaliseerimisel ja kõne mõistmisel mürarikkas suhtlussituatsioonis häiriv, mistõttu ta väsib tavapärasest palju kiiremini. 6.2 Sisekõrvaimplantaat. Sisekõrvaimplantaat on retseptoorse talitluse häireid kompenseeriv kirurgiliselt paigaldatav protees
On olemas ka abivahend, mis reageerib peebi nutule tulede vilgutamisega. Kas kurtidel on ka mingeid orjenteerumisega seotud probleeme? (linnas ringi liikumine) Väike probleem on see, et autosid ei ole kuulda. Sellisel juhul tuleb ise liikudes vaadata enda ümber. Kuidas on ülikoolis õpe kohandatud kurtidele? Viipekeele tõlk tõlgib kurdile lektori juttu. Milliseid vaegkuulmise erinevaid vorme on? Sügav, keskmine, raske puue. Kuulmispuuet mõõdetakse detsibellide järgi. Kuulmislangus. Mis on peamine põhjus kurdiks jäämisel? Põhjuseid on väga palju erinevaid: geneetilised, ajupõletikud, narkootikumide kasutamine, sõjaväes, mürarikka töö puhul, autoõnnetus... Kas kurdid saavad mingil moel helilisest meediast osa? (raadio uudised, poe keskuse teadaanded jms.) Kurdid ei saa, vaegkuuljad kasutavad kuuldeaparaate. Arusaamine on veidi raskendatud. Kuidas kurt tõmbab teiste tähelepanu endale? õlale koputades. Kuidas või kas kurt saab olla viipekeele tõlk? Saab
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja
Ära räägi saatjaga, räägi inimese endaga. Ära jäta sõber hätta. Anna oma tegevustest teada (kui lähed ära) Alguses ütle tere, ja alles siis kätle. Räägi asjadest nii, et ka pime aru saab, millest räägid. Väldi asesõnu. Tuntud pimedad: Homeros Helen Keller Nikolai Ostrovski Stephen Kuusisto Ray Charles Stevie Wonder Andrea Bocelli KUULMISPUUE Kuulmispuue Kuulmislangus Vaegkuulja Kurt Meditsiiniline lähenemine Aeg Koht Sügavus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine Kuulmislanguse liigid Konduktiivne kuulmislangus Sensorineuraalne kuulmislangus Segatüüpi kuulmislangus Kuulmislanguse astmed Kerge kuulmislangus Mõõdukas kuulmislangus Raske kuulmislangus Sügav kuulmislangus Ühepoolne Kahepoolne Põhjused Geneetilised põhjused
Kõik kommentaarid