Referaat Müra (0)

Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Nii vee kui ka õhu saastamise astet saab mõõta. Heli on lihtsalt liikumine, võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav, kuid nõrgema müra uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia kui keemia või füüsika valdkonda.
Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida
mõõdetakse hertsides (Hz), ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB).
Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini.
Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all.
Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata. Veresooned tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks.
Kuulmisele mõjub kahjulikult juba 85 dB-ne müra, mis on veidi väiksem kui liiklusmüra tipptundidel. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada.
On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub.
Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised.
Kindlasti võib osa suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist.
Elutingimused suurlinnades, kus müra on ainult üks tervist kahjustavaid tegureid, on nii palju halvenenud, et inimesed hakkavad neist põgenema. Roheluse, vaikuse ja üksilduse otsinguil on näiteks New Yorgist lahkunud juba üle miljoni inimese. New Yorgi elanikel on palju järgijaid. Eelistatakse kohaneda ebamugava pendeldamisega linnalähiliinide sõidukeis, kaotada tunde rongide ja bussidega edasi-tagasi sõites, et ainult ei peaks elama suurlinnas. Aga ka niisugune põgenemine tõotab peagi oma soodsa mõju kaotada. Metropolid paisuvad silmnähtavalt, eeslinnad laienevad , neelates endasse kõigepealt külad ja seejärel lähedal asuvad linnadki. On sündimas hiidlinnastud. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse.
Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport ), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni . Välisseinte ehituseks sobivad kõige rohkem betoon ja tellis . Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate konstruktsioonide kaudu.
Suurema mürakindluse saavutamiseks on otstarbekas kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid (klaaspaketid ja eriliste tihenditega plastaknad). Mürataset korteris vähendavad tihedad mitmekordsete klaasidega aknad.
Kui elamu asub intensiivse liiklusega tänava või raudtee ääres, tuleb magamis - ja lastetoad paigutada müraallika vastasküljele.
Majasiseselt leviva müra tõkestamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid, kaasa arvatud perekonnaliikmete soovi kodusele vaikusele. Magamis- ja lastetoad peavad olema kõige enam kaitstud olmemüra eest. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel.
Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks:
 Tuule sahin puulehtedes – 10-20 dB
 Kella tiksumine - 20 dB
 Sosin - 20-30 dB
 Tavaline kõne - 60-65 dB
 Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB
 Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB
 Mootorsaag 100-120 dB
 Äike 120 dB
 Rockkontsert 120-130 dB
 Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB
 Karjumine lähedal 90 dB
Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus , et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega.
Kõnekeskustes ja muudes töökohtades võivad töötajad kokku puutuda akustilise šokiga. on see kõrvaklappidest kuuldava kõrgsagedusliku müra äkiline
suurenemine; selline müra võib olla põhjustatud sekkumistest telefoniliinile. Kokkupuude
selliste mürašokkidega võib põhjustada kõrvas valu, kõrva kahjustada ning olla teguriks
tööstressi tekkimisel.
Iga kuulmislangus ei ole püsiv. Lühike kokkupuude tugeva müraga, näiteks muusika ööklubides, või selline impulsiline müra nagu plahvatused, võib põhjustada ajutise kõrgete
helide mittekuulmise ning tinnituse, kusjuures normaalne kuulminetaastubpaaripäevapärast. Seda nimetatakse ajutiseks kuulmislanguseks
Kasutatud kirjandus:
1. G.Repossi "Elu ja surma küsimus" Tln., "Valgus" 1984
2. staff .ttu.ee/~vsiirak/puust2.doc
3. European Agency for Safety and Health at Work http://osh.sm.ee/good_practice/EN_infopakett.pdf