Iidsetest
aegadest peale on
inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja
tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja.
Nii vee kui ka õhu
saastamise astet saab mõõta. Heli on lihtsalt
liikumine, võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav,
kuid nõrgema müra
uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia kui
keemia või füüsika valdkonda.
Müra kaks põhiomadust on
sagedus, mida
mõõdetakse hertsides (Hz),
ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB).
Mõnikord
näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest
erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt
linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi
hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni
või isegi psühhoosini.
Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid
kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja
jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge
kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest
seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning
tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. Tugevas müras
töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete,
sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi
kahjustuste all.
Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska
ettegi arvata.
Veresooned tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatuks,
lihased on
pingul ning
adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu
suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile
emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning
rahutuks.
Kuulmisele mõjub kahjulikult
juba 85 dB-ne müra, mis on veidi väiksem kui liiklusmüra
tipptundidel. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult
kurdistada.
On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk
mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist.
Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad
kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski.
Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse,
halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema
talitlus häirub.
Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna
puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele
vastuvõtlikumad kui teised.
Kindlasti võib osa
suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud
ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning
reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et
suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral
põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist.
Elutingimused suurlinnades,
kus müra on ainult üks tervist
kahjustavaid tegureid, on nii palju
halvenenud, et inimesed hakkavad neist põgenema. Roheluse, vaikuse
ja üksilduse otsinguil on näiteks New
Yorgist lahkunud juba üle
miljoni inimese. New
Yorgi elanikel on palju järgijaid. Eelistatakse
kohaneda ebamugava pendeldamisega linnalähiliinide sõidukeis,
kaotada tunde rongide ja bussidega edasi-tagasi sõites, et ainult ei
peaks elama suurlinnas. Aga ka niisugune põgenemine tõotab peagi
oma soodsa mõju kaotada. Metropolid paisuvad silmnähtavalt,
eeslinnad laienevad , neelates endasse kõigepealt külad ja seejärel
lähedal asuvad linnadki. On sündimas hiidlinnastud. Harva lahendab
küsimuse
kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra
kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite,
õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate
hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse
ruumidesse.
Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad
(auto- ja
raudteetransport ), tuleb tugevdada müraallika poolsete
välisseinte
heliisolatsiooni . Välisseinte ehituseks sobivad kõige
rohkem betoon ja
tellis . Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid
võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse
meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate
konstruktsioonide kaudu.
Suurema mürakindluse saavutamiseks on
otstarbekas kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid
(klaaspaketid ja eriliste tihenditega plastaknad). Mürataset
korteris vähendavad
tihedad mitmekordsete klaasidega aknad.
Kui
elamu asub intensiivse liiklusega tänava või raudtee ääres, tuleb
magamis - ja lastetoad paigutada müraallika vastasküljele.
Majasiseselt
leviva müra tõkestamisel tuleb arvestada mitmeid
asjaolusid, kaasa arvatud
perekonnaliikmete soovi kodusele vaikusele.
Magamis- ja lastetoad peavad olema kõige enam kaitstud olmemüra
eest.
Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel.
Asjad ja nähtused meie ümber
tekitavad väga erineva
tugevusega helisid. Näiteks:
Tuule
sahin puulehtedes – 10-20 dB
Kella
tiksumine - 20 dB
Sosin
- 20-30 dB
Tavaline
kõne - 60-65 dB
Keskmise
tihedusega
liiklus - 70 dB
Suurlinnaliiklus
tipptunnil - 90 dB
Mootorsaag
100-120 dB
Äike
120 dB
Rockkontsert
120-130 dB
Lennuk
mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB
Karjumine
lähedal 90 dB
Pidev olmemüra, mille
tugevus on keskmiselt kuni 70 dB,
kuulmist ei kahjusta. Kui müra
paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me
kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on
hoiatus , et helid on
kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset
saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa
isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole
võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega.
Kõnekeskustes ja muudes
töökohtades võivad töötajad kokku puutuda akustilise šokiga. on
see kõrvaklappidest kuuldava kõrgsagedusliku müra äkiline
suurenemine; selline müra
võib olla põhjustatud sekkumistest telefoniliinile.
Kokkupuude selliste mürašokkidega võib
põhjustada kõrvas valu, kõrva kahjustada ning olla teguriks
tööstressi tekkimisel.
Iga
kuulmislangus ei ole
püsiv. Lühike kokkupuude tugeva müraga, näiteks
muusika ööklubides, või selline impulsiline müra nagu plahvatused, võib
põhjustada ajutise kõrgete
helide mittekuulmise ning
tinnituse,
kusjuures normaalne kuulminetaastubpaaripäevapärast.
Seda nimetatakse ajutiseks kuulmislanguseks
Kasutatud kirjandus:
1. G.Repossi "Elu ja
surma küsimus" Tln., "Valgus" 1984
2. staff .ttu.ee/~vsiirak/puust2.doc
3. European Agency for Safety and Health at Work http://osh.sm.ee/good_practice/EN_infopakett.pdf
Kõik kommentaarid