a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad
Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
Erinevad suhtlemistakistused Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistakistused. · < Müra sidekanalis kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti.
Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1997, Rotary Fondi stipendium 1996, Viljandi Linnavalitsuse Jaan Lattiku nimeline stipendium 1995, TÜ Sihtasutuse Paul Saagpaku nimeline stipendium "Vedamine" (1999; novellid) "Pilved asfaldile" (2000; novellid) Samuti on Vaher "Kaval kuuldavus" (2001; novellid, luule) avaldanud perioodikas "Lugulaul" (2002; romaan) palju kirjandus- ja "Sekeldaja päevad" (2004; novellid) muusikakriitikat. "Müümata naer" (koos Tõnis Mägiga; 2006) Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Berk_Vaher www.google.com/pictures/berk_vaher https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/bbd 5116e-e4bf-4858-baf4-cd5173adf6ba TÄNA N TÄHEEPANU EEST !
Kommunikaatorit ja Retsipient ehk retsipienti! andmete vastuvõtja. TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Kas on võimalik, et kommunikaatorist saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? On! Seda näitab meil kõrval olev joonis! TALLINN 2007 Suhtlemistõkked! Suhtlemistõkkeid on erinevaid. Millised on näiteks keskonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked? Kas nendeks võib olla kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri, kellaaeg, koht või ruum! TALLINN 2007 Neid on veelgi! Näiteks: Ollakse liigselt monoloogne, seatakse eelarvamusi kuulajate suhtes. TALLINN 2007 Kuidas saaksin muutuda paremaks suhtlejaks? Kui ma mäluksin nätsu ning puhuksin sellest mulle ja samal ajal värvin WC's peegli ees ripsmeid, kas oleksin parem suhtleja? Aga kui ma vaataksin kommunikaatorile silma, kuulaksin teda ning paluksin segajal
Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
-20 319m/s Päikeselisel päeval on maapinna lähedal õhk soojem kui kõrgemal. Soojas õhus levivad helilained kiiremini kui külmas õhus .Helilaine alumine osa levib kiiremini kui ülemine osa ja laine kaldub ülespoole. Öösel on kõrgemal soojem kui maapinna lähedal . helilaine ülemine osa levib kiiremini kui alumine osa ja laine kaldub allapoole. See on üks põhjustest, miks öösel on kuuldavus parem. 3 Heli ja inimene Pane käsi oma kõrile ja tee mingit häält. Sa tunned sõrmede all värinat .Võnguvad häälekurrud. Kõnekeeles nimetatakse häälekurdusid häälepaelteks. Häälekurrud paiknevad kõris. Häälekurdude vahelt läbivoolav õhk paneb kurrud võnkuma ja tekibki hääl. Häälekurde saab pingutada ja lõdvaks lasta. Mida enam on häälekurrud pinges, seda kõrgem hääl
Referaat Tartu 2009 Türi Raadiojaam "Hallo! Hallo! Siin Tallinn, Tartu, Türi!" -on legendaarne tervitusfraas, mida võis alates 1938. aastast raadioeetritest kuulda. Tervelt miljon EEKi maksmaläinud Türi raadiojaama eluiga jäi aga üpris lühikeseks [1]. 15.detsember 1937 sai Türist raadiolinn. Põhjuseks oli tema sobilik geograafiline asetus Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3]. Ettepaneku raadiotehnika müügiks ja ülespanekuks tegid venelased, ent Eesti Vabariigil oli parajasti poolele kaubalepingu sõlminine Suurbritanniaga ja viimane heitis ette, miks nende pakkumise vastu huvi ei tunta? Firma Marcon püstitas 1937. aasta juuliks Baltikumi
Me võime rakendada suhtlemist takistavaid viise nii loomulikult, et ei pane seda isegi tähele. Pigem märkame, kui keegi kasutab suhtlemistõkkeid meiega suheldes. Sageli ei oska me sellele nähtusele nime anda ja mõtleme, miks äkki kadus soov teisega suhelda või miks me tunneme end solvatuna ja alaväärsena. 1.3 Keskkonnast tingitud suhtlustõkked Müra suhtluskanalis - siinkohal ei pruugi müraks olla ainult kehv kuuldavus vaid ka näiteks kehv nähtavus. Samuti on müraks kehva kvaliteediga slaidid või halb käekiri tahvlil. Keelebarjäär - tuleb vältida võõrsõnu ja erialakeelt nii palju kui võimalik. Ei tohi kasutada slängi, sest sellest ei pruugita aru saada. Ja kui peab esinema võõramaalastele inglise keeles, siis tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas ja mida öelda selleks, et kindlasti aru võiks saada. Staatuse vahe - näide: Ma tean, et minul on väga raske suure staaziga õpetajatele esineda
rahuldatakse oma vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides. Suhtlemistõkked Suhtlus võib oma lihtsusele vaatamata osutuda raskeks ülesandeks, kuna vastuvõtja ei häälestu teate vastuvõtule. Suhtlustõkked on liigitatud kolme rühma: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebärjaar: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann
Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega. · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek (Kellaaeg on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud
koolituse käimist või saadab töötajad ise tööohutuskoolitusele. Tööandja on kohustatud kandma ettenähtud tööriideid ja jälgima tööohutusnõudeid! 2. Nimetada töökeskkonna ohutegurid ja milliste ohutegurite mõju peate kõige olulisemaks oma tulevases kutsetöös. Ohutegurid: Kõrgus, materjali vale käsitlemine, tundmatute tööriistade käsitlemine, tööriistade valesti käsitlemine, tule oht, tähelepanelikkus, kuuldavus. Enda kutsetöös pean oluliseks ohuteguriks kõrgust ja tähelepanelikkust( et kõik ikka kuuleks ja näeks kõike!) 3. Mida nimetatakse tööõnnetuseks ja milliseid seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega peaks töötaja teadma? Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval
Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
40 mehele; üks eraldatud tualettruum kuni viiele naisele ja kaks tualettruumi kuuele kuni 30 naisele. Üks pesemisvõimalus igale 15 töötajale, riietusruumise, lukustavate kappide ja dusside olemas olu. · Ruum kus töötajad saavad süüa peab olema mugav ja lõdvestava õhkkonnaga (eemal töökohtadest). · Valige ruum, kus on hea korraldada nõupidamisi või koolitust. See ruum peab olema vaba härivatest mõjudest ja mürast, niii et seal oleks hea kuuldavus. Müra ja vibratsioon Paljudes töökohtades on masinate ja seadmete tekitav müratase kahjulik kuulmisele ning võib kahjustada töötajate tervist. Kui kaks töötajat seisavad teineteisest käsivarre pikkuse kaugusel ega saa teineteisega normaalse tooniga rääkida, siis on müratase liiga kõrge (Müratase üle 85-90 dB(A) kahjustab kuulmist). Kõrge müratase võib põhjustada õnnetus ja mõjutada tootlikkust, kuna nii
12. Kuulmislanguse korral on kõne 13. Raske kuulmispuude korral võib kõne olla: - Liiga ilmekas 14. Raske kuulmislanguse korral: a. Koogamine on sarnane kuuljatega b. Hääldus võib olla nasaalne c. Lalinaperiood hilineb ja on vaene d. Esimesed sõnad ilmuvad lapse kõnesse mõningase hilinemisega 15. Milline väide ei ole tõene. - Kerge kuulmislanguse korral on kõigi häälikute kuuldavus ühtlaselt halvenenud. 16. Kuulmispuudega lapsele sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: - Sobitusrühm - Tasandusrühm 17. Kuulmislangus võib tingida lapse arengus: a. Kõne arengu mahajäämuse b. Kognitiivse arengu mahajäämuse c. Üldmotoorika arengu mahajäämuse d. Eneseteenindusoskuste kujunemise raskused 18. Kõnehingamise probleemide tekkepõhjuseks on enamasti:
· kuulmisteravust määratakse meetrites Kõrvahaiguste uurimismeetodid AKUMEETRIA · Helihargiga on võimalik kuulmisteravust määrata sel teel, et võrreldakse terve ja haige kõrva kuulmisvõimet · Helihargikatsud: - Weberi kats - Rinne kats - Schwabachi test - Bingi test Kõrvahaiguste uurimismeetodid TOONAUDIOMEETRIA · uuringul kasutatakse testsignaaliks kindla sagedusega tooni · määratakse antud helisageduse minimaalne kuuldavus detsibellides, mida uuritav kuuleb Kõrvahaiguste uurimismeetodid KÕNEAUDIOMEETRIA · Kõnest arusaamise uurimine · Kõnetestid, mis esitatakse erinevate vahenditega · Kõneteste antakse uuritavale audiomeetri õhu- ja luukuulari kaudu · Kõnetestidena kasutatkse rahvuskeele foneetilisi iseärasusi arvestavaid ühe-, kahe- ja mitmesilbilisi sõnu või lauseid · Püütakse välja selgitada järgmisi näitajaid: - Kõnetaju lävi - Kõnest arusaadavuse lävi
sidepidamise kaugus on umbes 150 200 km. (Ibid., 166) Joonis 5. Side ruumilaine abil päeval ja öösel. Kuuldavuse vaibumise nähtus. See ilmneb peamiselt vastuvõtul ruumilainete mõjupiirkonnas, samuti aga neis rajoonides, kus ruumi- ja pinnalaine ühtuvad. Vaibumisnähted (Feeding) on eriti märgatavad päikese tõusu ja loojangu tundidel. Kuuldavuse vaibumine kestab tavaliselt mõned sekundid; kuuldavus lakkab täielikult või ainult väheneb. Seejärel taastub kuuldavus jälle mõneks ajaks. Vaibumine kordub reeglipäratult. Ta on vastuvõtvale korrespondendile selleks tunnuseks, et too asub väljaspool pinnalaine levimispiirkonda. Tugeva kuuldavuse vaheldumine vaibumisega on seletatav seega, et õhu ionisatsiooni seisukord muutub vahetpidamatult (eriti päikese tõusu ja loojangu aegadel) ja järelikult muutuvad ka levivate lainete teepikkused. See põhjustabki pidevat nihkumist faaside vahel. (Ibid., 166-167) Raadiokaja
Ele-Riin Kirik Ergonoomia naisele. Üks pesemisvõimalus igale 15 töötajale, riietusruumise, lukustavate kappide ja dusside olemas olu. · Ruum kus töötajad saavad süüa peab olema mugav ja lõdvestava õhkkonnaga (eemal töökohtadest). · Valige ruum, kus on hea korraldada nõupidamisi või koolitust. See ruum peab olema vaba härivatest mõjudest ja mürast, niii et seal oleks hea kuuldavus. Heaoluvõimalusi saab kasutada iga päev mitmel viisil. Nende kasutamine võib olla kas raske või kerge, ebameeldiv või mugav tervist kahjustav või tervist parandav. Ühised jõupingitused, mis on heaoluvõimaluste parandamiseks tehtud, kaaluvad pikemas perspektiivis üles sellesse investeeritud aja ja raha. Siiski jäetakse sageli heaoluvõimaluste parandamine hooletusse vaatamata selle tähtsusele. Ühine planeerimine peab alati sisaldama ka parandamist ja korrashoidu.
TEGURID Klassikaline kommunikatsiooniprotsess koosneb teate edastajast, kes kodeerib sõnumi mingitesse märkidesse ja saadab edasi, sõnumist, teabe vastuvõtjast, kes antud teabe dekodeerib ja tagasisidest (Valk 2003:202). 2.1 Kommunikatsiooni füüsilised takistused Kõige sagedamini puututakse töökeskkonnas kokku füüsiliste takistustega. Füüsiliselt võivad kommunikatsiooni takistada infoga ülekoormatus, aja nappus, väljastpoolt tulev tülitamine vestluse ajal, halb kuuldavus, tegelemine mitme asjaga korraga jms. Juht peaks arvestama sellega, et füüsiliste takistuste tõttu läheb suurem või väiksem hulk infot kaduma, sest inimese tähelepanu on valiv. Liigne ametlikkus ja eemaldumine sihtgruppidest loob otseseid füüsilisi takistusi suhtlemisel (Valk 2003:203). 2.2 Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked Selektiivne taju seletub asjaoluga, et töötajad valivad välja need aspektid situatsiooni või
et raadiol on ühiskonnas palju tähtsaid funktsioone. 1.11. 1924 registreeriti eraettevõttena osaühing Eesti Ringhääling, asutajateks Aleksander Tamm, Harald Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad. Raadiosaadete algamise puhul avaldas Päevaleht selle kohta esilehel pisiuudise. Mainitakse, et kohal viibisid haridusminister ja teiste ministeeriumide esindajad, samuti seda, et eetrisse antud kontsert ebaõnnestus tehnilistel põhjustel.
pos.-, neg. kinnituse ja karistuse mõisted Biheiviorismi mõjutusvahendid on käitumise muutmiseks mõeldud stiimulid, mida kasutatakse peale reaktsiooni (st piits ja präänik peale õiget või vale käitumist) Positiivne kinnitus stiimul, mille lisamine tugevdab soovitud käitumist kiitus, raha, maiustused Negatiivne kinnitus kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele tunnustust. Biheivioristlikke põhimõtteid järgiv õpetamine ei soodusta õpilaste arutleva mõtlemise ja loovuse ega ka enesetunnetamise ja analüüsi arenemist. 12. Konstruktivismi põhitunnused Konstruktivism e
Haridus, tervishoid, perepoliitika. Ühishüved. Ressursside ülekandmine. JÄTKUSUUTLIKKUS rahuldab praeguse plvk vajadused ja püüdlsued, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rahvastikutaaste probleemid (vananeb ja väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia MAJANDAMINE MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid: maa (kliima, maavarad), inimkapital, kapital (reaalkapital, finantskapital) MAJ ARENGU PLANEERIMINE- Eesmärgid: täistööhõive, hindade stabiilsus, õiglane tulude ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv RAHAPOLIITIKA raha stabiilsuse tagamine. Keskpanga ül madala inflatsiooni hoidmine.
Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra: Füüsilised takistused halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel?
Selles stiilis suheldes ollakse valmis teistega suhtlema ja teistelt tulevat tagasisidet vastu võtma. 6. Suhtlemistõkked. Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra. Müra takistab suhtlemist ja seetõttu võib nimetada seda suhtlemistõkkeks. Müra segab teate edasiandmist ja vastuvõtmist ning võib takistada kogu suhtlemisprtsessi. Müra allikaks on: Füüsilised takistused suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. Teate tähendus (semantika) see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete
tehnilisi vahendeid ja inimest nagu peategelane igas kommunikatiivne aktis. Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid Kommunikatsiooni barjääride hulgas on välise füüsilise keskkonna karakteristikud, mis loovad ebamugavaid tingimusi teabe edastamiseks ja tajuks: Müra suhtluskanalis – halb side (läbirääkimises telefoni või interneti teel). Siinkohal ei pruugi müraks olla ainult kehv kuuldavus vaid ka näiteks kehv nähtavaus (näiteks, Skype). (Janek Tuttar 2011). Akustilised mürad - müra ruumis või väljaspool, remonti tööd, uste plagin, telefonikõned jne. Nende negatiivne mõju sureneb, kui ruumis on halb akustika, või teine inimene räägib liiga vaikselt või sosinal; (Коноваленко) Tähelepanu kõrvale juhtiv ümbruskeskkond – särav päike, või vastupidi,
lahkumisväljend. Mitteverbaalsel tasandil toimub keha ärapööramine, intonatsiooni langus, pilgu ärapööramine mingile suhtlusevälisele objektile jm. See etapp kestab sekundeid või isegi minuteid. Tüüpiliseks suhtlemisveaks on esimese ja kolmanda etapi alahindamine: nähakse ja täiustatakse ainult teist etappi. Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra. Müra takistab suhtlemist ja seetõttu võib nimetada seda suhtlemistõkkeks. Müra segab teate edasiandmist ja vastuvõtmist ning võib takistada kogu suhtlemisprtsessi. Müra allikateks on: Füüsilised takistused suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. Teate tähendus (semantika) see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st
Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra. Müra takistab suhtlemist ja seetõttu võib nimetada seda suhtlemistõkkeks. Müra segab teate edasiandmist ja vastuvõtmist ning võib takistada kogu suhtlemisprotsessi. Müra allikateks on: • Füüsilised takistused – suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. • Teate tähendus (semantika) – see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka
Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemisvormid – suuline, kirjalik, visuaalne (joonised, skeemid). Kahepoolne suhtlemine on edukas kui endale selgeks teha, mida ja milleks. Täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus, hinda vastukaja ja jälgi teise inimese reageerimist. Suhtlemisbarjäärid: Keskkonnast tulenevad – müra sidekanalis (halb kuuldavus), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus), suhtlejate staatusevahend, kultuurierinevused, kõrvaliste isikute kohalolek, ruum, kellaaeg Edastajast tulenevad – psühholoogilise kontakti mitteloomine, arusaamatu väljendumine, pikk monoloog, piirdumine ainult olulisemaga, põhjenduste ära jätmine, teabe üle lihtsustamine mittemõistmise vältimiseks. Vastuvõtjast tulenevad – tähelepanu hajumine, antipaatia edastaja suhtes, negatiivne reageerimine nt mingile väitele.
Konteksti tegurid: · teate saaja eelteadmised objekti kohta · osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" · teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes · tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest · teate haakuvus eelnevalt öelduga · kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid teate saaja eelteadmised objekti kohta osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest teate haakuvus eelnevalt öelduga kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
Kui info on väga üllatav, keeruline, kompleksne e. uudne, siis võib olla adressaadil raskusi selle vastuvõtmisega. Kontekst Kanal Saatja Tekst Adressaat Kood Saatja ja adressaadi koodimõistmine ei kattu kunagi 100% ja osa infost läheb kaduma. Igasuguse info vastuvõtmise puhul on alati mingeid takistusi kuuldavus, nähtavus. Et sõnum jõuaks kohale, tuleb arvesse võtta paratamatu infokadu. Osa liiasusest on sisse programmeeritud ka keelde endasse. Kui kõigil adressaatidel ei ole infot ,,vaja" siis informatiivsus väheneb. On ka kokkuleppelisi koode, nt. lühendid. Hääliku tasandil vaadatakse, millist osa sõnast suudab vastuvõtja tajuda/ära arvata. Luuleteksti puhul võiks arvata, et äraarvamine kergem häälikuharmoonia, riim (mida me ootame), kuid Ivan
Kahepoolne suhtlemisprotsess Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam . Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, · keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub,
VÕ TJA tee enesele selgeks, mida ja milleks tahad edastada täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus kanna hoolt teise poole huvitatuse ja aktiivsuse eest ning jälgi reageerimist hinda suhtlemise efektiivsust vastukaja Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu,
Tüsistused kuulmislangus, pearinglus, näonärvi halvatus, meningiit. Kuulmislangus. Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi. - konduktiivne – heli juhtimise takistus e. helijuhtimise aparaadi (kesk- ja väliskõrv) kahjustus, põhjustab enam madalate helide kuuldavuse languse. Ravi: lineaarse võimendusega kuuldeaparaat - sensorineuraalne – närvikahjustus e. helivastuvõtuaparaadi (sisekõrv) kahjustus, langenud on kõrgete helide kuuldavus. Ravi: mittelineaarse võimendusega kuuldeaparaat. - tsentraalne - tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras) - segatüüpi – • Konduktiive KL – Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas – Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva – Erinevad põhjused: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm
võtta või tagasi lükata, mõjutavad sõnumi täpsuse tajumine, saatja autoriteetsus ja teabe saaja tagamõtted 7.Teabe kasutamine – vastvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevus edasi või teha midagi muud. 8.Tagasiside – toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale, sellega sulgub infoahel, tagasiaside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis kohale ja võeti kasutusele Keskkonnast ja olukorrast tingitud: müra sidekanalis (halb kuuldavus, nähtavus, halb käekiri), keelebarjäärid (halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine), suhtlejate staatusevahed, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine, pika monoloogi pidamine, piirdumine ainult kõige olulisemaga kujundlike detailide ja pikenduste ärajätmine, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks
uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi. (Blagdon jt 2007.) Bradükardia – aeglane südametegevus. Pulsifrekvents on alla eakohase normi. (Blagdon jt 2007.) Galopprütm – kolme või enama südametooni kuuldavus kahe löögi asemel(Coyne jt 2010). Ekstrasüstol – lisalöök (Kallas jt 1999). Respiratoorne arütmia – on füsioloogiline. Sagedamini esineb eelkooli- ja koolieas. Kindlakstegemiseks hinnatakse seost hingamisfaasidega: sissehingamisfaasis südamerütm sageneb ja väljahingamisfaasis aeglustub. (Kantero jt 2005, Aylott 2006, Hockenberry & Barrera 2007.) Areteriaalne pulss - tekib südame vasaku vatsakese süstoli järgselt tekkinud rõhulaine
Organisats. Ei saa eksisteerida ilma suhtlemiseta. Suheldes annavad juhid korraldusi ja on kursis tehtuga. Alluvad saavad juhiseid ja on kursis teiste töödega. Suhtlemise läbi saavad erinevad osakonnad teha koostööd. Efektiivne suhtlemine soodustab töötulemuslikkuse tõusu ja suurendab töörahulolu. Alati on parem avatud suhtlemine- mida rohkem teavad töötajad org.probleemidest ja juhtkonna taotlustest, seda enam püüavad nad olla kasulikud. Suhtlemisbarjäärid - Müra, halb kuuldavus, halb käekiri, halb nähtavus - Keelebarjäärid - Suhtlejate staatusvahed- ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused - Kellaaeg ruum kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud tõkked - Kontakti mitteloomine enne suhtlemist - Segane ja arusaamatu väljendumine - Pikk monoloog, teise poole tähelepanu hajub - Piirdumine kõige olulisemaga sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks
seda omaks võtta või tagasi lükata. 7. Teabe kasutamine on suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8. Tagasiside toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemistõkked: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu,
Suhtlemisbarjaririd. Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teistele ja sellest arusaamine. Kahepoolne suhtlemine(idee tekkimine- kodeerimine-edastamine)->(vastuvõtmine-dekodeerimine-heaks kiitmine-tegutsemine). Edastaja (sõnum)-> < vastuvõtja (tagasiside) Protsses:ideeilmumine;kooderimine ;edastamine;vastuvõtt;dekodeerimine; aktsepteerimine;kasutamine;tagasiside. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised:müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne.keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogiakäsutamine.Edastaja poolt loodud tõkked on:elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist;segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku võiasjatundmatuse tõttu. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on:mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine;jäik ootusmudel: jälgitakse
5. Tinnitus retraining therapy ümberõpperavi meetod 6. Heliteraapia 19. Kuulmislanguse klassifikatsioon Kuulmislangus: - konduktiivne heli juhtimise takistus e. helijuhtimise aparaadi kesk- ja väliskõrv) kahjustus, põhjustab enam madalate helide kuuldavuse languse. Ravi: lineaalse võimendusega kuuldeaparaat. - sensorineuraalne närvikahjustus e. helivastuvõtuaparaadi (sisekõrv) kahjustus, langenud on kõrgete helide kuuldavus. Ravi: mittelineaarse võimendusega kuuldeaparaat. segatüüpi mittelineaarne aparaat korrigeerib sensorin. komponendi. Rinne test on negatiivne, kui patsient kuuleb nibujätke juures helihargi heli paremini kui kõrvalesta ees ehk kui luujuhtivus on õhujuhtivusest parem. Test on negatiivne konduktiivsel kuulmislangusel. Rinne test on positiivne, kui õhujuhtivus on luujuhtivusest parem (normaalkuulmine).
Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam (Üksvärav, 197). Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse
teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam (Üksvärav, 197). Seega on suhtlemise eesmärkpanna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkkedon järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkkedon: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
maailma nihestav sündmus või tegelane. ,,Unetute ralli" absurd. Tema absurd on psühholoogiliselt põhjendatud. Tal on see seotud hirmuga eksistentsi ees. Hirmutavad unenäod nt. Suureneb psühholoogiline tihedus. Berk Vaher. Teadlik töö oma käekirja kujundamisel. Kasutab väga erilisi keelendeid, rohkete epiteetidega metafooririkas stiil, võõrsõnad. Sensoorne intellektuaal kesksed on teatud tüüpi aistingud. Inspiratsiooniallikateks on unenäod. ,,Pilved asfaldile", ,,Kaval kuuldavus", ,,Lugulaul". Matt Barker (ehk Urho Abramov). Õuduskirjandus. Eesmärgiks hirmu tekitamine. Kuid tema tegelased on psühholoogiliselt veenvamad (ise on arst). Naturalistlikud episoodid (laibad, haiged). Palju tähelepanu inimeste füsioloogial. Palju vaimselt ebastabiilseid tegelasi. 12. Ervin Õunapuu ,,eesti gootika". Tema loomingu tuum, 4 raamatut: ,,Eesti gootika", ,,Eesti gootika II", ,,Meie igapäevane jää", ,,Eesti gootika. Lauavestlused".
see eest ära. Uks/sein. Siselaval võis alata pooleliolev stseen eesriie tõmmati eest ja seal juba midagi toimus. Uksed viisid lava taha. Enamus teatritel kolm ust. Neljas mängupind oli rõdu, mis oli lava kohal. Rõdu iseärasuseks ka see, et seal istusid vaatajad kõige kallimad kohad teatris. Galeriid ehk külgrõdud sisuliselt peenemale ja kõrgemale publikule. Rõdult oli kõige parem kuuldavus, teksti oli kõige parem kuulata, nähtavus ei olnud esikohal vaid kuuldavus. Kõik joonistati välja sõnadega. Palju kasutati palju tõstemehhanisme, immiteeriti tihti lendamist, raskeid asju lasti alla ja hiljem tõmmati üles. Säilinud keskaegne süsteem: paradiis, maa, põrgu. Dekoratsioonid arvamus, et oli tühi lava. Nii ei saanud aga täitsa olla, nt Macbethis pidusöögi stseen kuidas istuda laua taga kui pole lauda ega toole? Kogu info anti tekstis, ülimalt napid detailid tähistasid. Lava drapeering
· hinda suhtlemise efektiivsust - vastukaja. Suhtlemistõkked Suhtlemistõkked ehk takistused, mis võivad osaliselt või täielikult blokeerida info liikumise, filtreerida infost välja mingi osa või anda sellele ebaõige tähenduse. Suhtlemistõkked võivad tuleneda keskkonnast ja olukorrast, teate edastajast või vastuvõtjast. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · Suhtlejate staatusevahed ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · Elementaarse kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · Segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu,
tegurid. Järgnevalt mõned tegurid, mis võivad ilmneda ja mis soovitud imago võiisiksuse sära esiletoomisel võivad olla nii takistavad. Osasid saab ennetada, osasid küll mitte. Hea, kui enne tähtsat üritust või ettevõtmist oled nende ilmnemisvõimalusest teadlik. 8 Keskkonnast ja situatsioonist tingitult võivad olla suhtlemistõkked: 1. müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri; 2. keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia; 3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2
temperatuuri langust, on juhul, kui taevalaotusele jäid püsima kihtrünk- ja rünkpilved, öösel oodata äikest. Kui maapealse tuule suund on vastupidine pilvede liikumise suunale, siis on peaaegu alati oodata äikest. Äikese eel õhurõhk langeb. Kui pärast äikese möödumist omandab tuul endise suuna ja õhurõhk uuesti langeb, siis reeglina äike kordub. Kõrge õhuniiskus soodustab äikese tekkimist Kaugete häälte hea kuuldavus viitab kõrgele õhuniiskusele ja lähenevatele sademetele ja äikesele. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 22 24) Terminoloogiat Lähiäike elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine, kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3 km või alla selle) Kauge äike äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10 sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist.
sega samaaegselt. Raadioside kontrolli läbiviimiseks kasutatakse raadioväljendit SIDEKONT- ROLL (RADIO CHECK). Raadiosidekontrolli käigus kasutatakse järgnevaid signaali tugevust ja kõne arusaadavust kirjeldavaid tunnuseid: SIGNAALI TUGEVUS Selgitus Eesti keeles Inglise keeles VIIELE LOUD Vali NELJALE GOOD Hea KOLMELE WEAK Kuuldavus on raskendatud KAHELE VERY WEAK Kuuldavus on väga raskendatud ÜHELE NOTHING HEARD Ei kuule midagi KÕNE ARUSAADAVUS Näide Selgitus Eesti keeles Inglise keeles VIIELE CLEAR Selge NELJALE READABLE Rahuldav KOLMELE DISTORTED Arusaadavus on raskendatud
(Pitsamees vaatab Rolandit.) Sai räägitud ROLAND: Me nõuame pitsat! kolmest. (Paus.) Millega see on? (Mees teeb MEES: Nõuate või? karbi lahti.) Ohoo, kana ja paprikaga – see OSVALD: Nõuame jah. Ja meile oli seene ja on minu oma. (Mees vaatab Rolandit.) singiga. OSVALD: Lööb toa lõhna täis! MEES: Teile, nagu ma näen, oleks rohkem ROLAND: Kas rohkem polegi? arsti vaja. OSVALD: Kuuldavus oli küll hea. ROLAND: Teile endale oleks arsti vaja. ROLAND: Või olete mingi naljamees! Ma MEES: On või? sain kohe aru. Noh, tooge teistele ka. Ja ROLAND: Kurat, minu kannatus hakkab joogid samuti. Äkki on teil midagi teravat, katkema! meil on siin väikene pidu algamas. (Mees MEES: Hakkab või? (Paus.) Hea küll. hakkab ükskõikselt pitsat sööma, kõik (Paus.) Räägime, või jätame kõik ütlemata?
annaabi.ee 
