Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööseadusandluse arvestuse küsimused ja vastused. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltuvad sinu igapäevased valikud tarbijana?
  • Milliseid teenuseid saab kodanik kasutada portaalis eestiee?
  • Kes on kindlad tarbijad?
  • Kuidas tegutseda?
  • Mida nimetatakse tööõnnetuseks ja milliseid seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega peaks töötaja teadma?
II - Väljund - mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist
  • Millest sõltuvad sinu igapäevased valikud tarbijana ?
    Igapäevased valikud tarbijana sõltuvad vajadustest , näiteks nälg , uni, janu, tahe suhelda, jne. Vajaduste põhjal teeb inimene valikuid , kus, mis, kuidas ja mis moodi. Ka erialane amet sõltub vajadustest, näiteks inimene, kellele meeldib rohkem liikuda , otsib ka liikumist sisaldava töö.
  • Selgitada nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust.
    Turumajandus sõltubki nõudlusest, pakkumised tehakse nõudluse alusel. Näiteks kui sokipaaride järgi on suurem nõudlus kui sukkade, toodetakse sokke rohkem ja ka nende hind võib olla kõrgem kuna neid ostetakse niikuinii. Kui nõudlus ja pakkumised on tasakaalus on ka turumajandus, sest inimesed jaksavad osta ja ka toota.
  • Nimetada Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse.
    Otsesed maksud võetakse maha kohe inimese palgast : tulumaks , sotsiaalmaks
    Kaudsed maksud mõjutavad palka kaudselt , nende maksude tarbimisel : käibemaks , aktsiis
  • Nimetada Eesti finantsasutustes pakutavaid teenuseid.
    Investeerimistehingud, laenud, kindlustused(auto, kodu), hoiustamine , jne.
  • Milliseid teenuseid saab kodanik kasutada portaalis eesti.ee?
    Vaadata oma haridusandmeid, töökoha andmeid, vara olemasolu, haigekassat, id-kaardi/passi/lubade jms kehtivust, kindlustuste olemasolu. Vastuseid erinevatele sotsiaal/ haridus /ametiala küsimustele jpm.
    III - väljund - mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
  • Nimetada olulised erinevused palgatöötaja ja ettevõtja vahel.
    Palgatöötajal pole nii suur vastutus firma ees kui ettevõtjal, kes juhib ettevõtet ja võtab pinge teha ise otsuseid. Palgatööliseks nimetatakse nö lihttöölist, kellel on kindlad tööülesanded ja kes vastutab oma töö eest, mitte kõigi töötajate tulemuste eest nagu ettevõtja. Ettevõtja alustab tööd juba ilma ressurssideta, palgatööline siis kui vajalik olemas ja töö ootamas. Ettevõtja hindab oma tööd vastavalt sellele, kui hästi on firmal läinud, palgatöötaja saab kindlat palka. Palgatöötaja loodab teha karjääri, ettevõtja üritab firmat rohkem teenima panna. Ettevõtja loob oma graafiku isu, palgatöötajal kindel graafik .
  • Nimetada äriplaani koostisosad.
    Kõige pealt vastata kolmele küsimusele: Kes on kindlad tarbijad? Mida pakkuda tarbijale? Kuidas tegutseda?
    Äriidee otsimine ja leidmine. Äriidee kindlaksmääramine. Äriidee elluviimise kontrollimine – Konkurentsivõimeline, uudne, vajalik, kasutatav, ostetav, elluviidav.
  • Nimetada 10 põhjust ettevõtlusega alustamiseks.
    Elatusallikas, sõltumatus , jõukus , kuulsus, eneseareng, kasulikkus, proovikivid, peremees , hobid, unistus .
    IV väljund - mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel
  • Nimetada tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel.
    Tööandja peab tagama töötajate ohutu töökeskkonna. Isegi kui ümbrus on ohtlik, tuleb tagada ohutusnõuded /vajalikud riided/vajalikud esemed. Näiteks alati peaks olema töökohas esmaabi sisaldab kott /pakk/kapp. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt ettenähtud riietust töö tegemiseks ja ka esemeid( kaitseprillid, kindad). Tööandja peab tagama töötajale tööks vajaliku materjali/tööriistad, mis oleks töökorras ja ohutud . Tööandja on kohustatud tööõnnetus registreerima. Tööandja võib nõuda töötajate tööohutuse kohta koolituse käimist või saadab töötajad ise tööohutuskoolitusele. Tööandja on kohustatud kandma ettenähtud tööriideid ja jälgima tööohutusnõudeid !
  • Nimetada töökeskkonna ohutegurid ja milliste ohutegurite mõju peate kõige olulisemaks oma tulevases kutsetöös.
    Ohutegurid: Kõrgus, materjali vale käsitlemine , tundmatute tööriistade käsitlemine, tööriistade valesti käsitlemine, tule oht, tähelepanelikkus , kuuldavus. Enda kutsetöös pean oluliseks ohuteguriks kõrgust ja tähelepanelikkust( et kõik ikka kuuleks ja näeks kõike!)
  • Mida nimetatakse tööõnnetuseks ja milliseid seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega peaks töötaja teadma?
    Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
    Vastavalt Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ju uurimise korra § 4 lg 1 on tööandja kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi.
    Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise hiljemalt 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitama raporti Tööinspektsioonile allkirjastatult (paberkandjal või digiallkirjastatult).
    Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
    Nii tööõnnetuse raport kui ka akt koostatatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Dokumentide teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast õnnetuse uurimise lõpetamist.
    Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi ning koostab alati raporti, sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Tööõnnetuse teatis esitatakse ainult raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.
  • Nimetada allikad töötervishoiu ja tööohutusealase informatsiooni leidmiseks.
    http://www.terviseleht.ee/199940/40_too.php
    http://www.rajaleidja.ee/tervis-2/
    http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011
    www.youtube.com (leiab palju erinevaid tööohutusega seoses videosid)
  • Nimetada olulised erinevused töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu vahel.
    TL alusel teeb töötaja tööandjale, alludes käskudele ja kontrollile , TVL alusel kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama tulemuse, tööandja maksma tasu. TL saab tööandja olla füüsiline isik. TVL alusel saab töövõtja olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. TL ja TVL võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. TL töötaja allub tööandja käskudele, TLV allumissuhe puudub. TL kindel tööaeg , 40 h nädala. TVL määratakse aeg, millal peab töö valmis olema.
    Käsundusleping
    Keerulisem on vahet teha töölepingu ja käsunduslepingu vahel, sest mõlemal juhul tehakse tööd protsessina. Võlaõigusseaduse järgi kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi . Käsundiandja aga peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsund on otsekui volitus tegutsemiseks mingi eesmärgi saavutamise nimel. Erinevalt töölepingust ei kirjutata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema.
    Käsundisaaja võib ise otsustada, kuidas kõige paremini eesmärgini jõuda. Kuid seejuures peab ta tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning ära hoidma käsundiandja vara kahjustamise. Lepingus võib kokku leppida, et tasu makstakse teatud ajavahemiku järel (näiteks kord kuus) või pärast käsundi täitmist.
    Kui inimesega on küll sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, kuid tal tuleb tööd teha tellija või käsundiandja juhtimise ja kontrolli all, siis on sisuliselt tegemist töölepingulise suhtega. Sel juhul võib töötaja vaidlustada lepingu olemuse, nõudes oma töösuhte tunnistamist töölepinguliseks suhteks.
  • Nimetada töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust seoses töölepinguga.
    Tervishoid ja tööohutus .
    Üldnõuded
    Töökoht
    Töövahend
    Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid
    Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
    Naistöötajad ning alaealised ja puudega töötajad
    Tööolme
    https://www.riigiteataja.ee/akt/77618
  • Tööseadusandluse arvestuse küsimused ja vastused #1 Tööseadusandluse arvestuse küsimused ja vastused #2 Tööseadusandluse arvestuse küsimused ja vastused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor loca Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Töö--käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus
    38
    doc

    Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus

    vähemalt 11 tundi järjest sätted. Piirangud sätted. Piirangud 24 tunni kohta. Igapäevase puuduvad. puuduvad. puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele. • Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. • Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. -Töötaja peab tööpäeva sees saama puhkepause. -Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit. • Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. • Tööpäevasisese vaheaja

    Õigus alused
    Töö--käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus
    18
    doc

    Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus

    Puhkeaeg vähemalt 11 tundi järjest sätted. Piirangud sätted. Piirangud 24 tunni kohta. Igapäevase puuduvad. puuduvad. puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele. Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. Töötaja peab tööpäeva sees saama puhkepause. -Pärast 6- tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Töö- päevasisese vaheaja võib

    Tööõigus
    Töötervishoid ja ohutus
    14
    doc

    Töötervishoid ja ohutus

    kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.-Summeeritud tööaja arvestus eelkõige töötamisel tööaja kava ehk graafiku alusel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tegelikult tehtud tööaega arvestusperioodi lõpul. -Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööaja kava teatavaks tegemise tingimused Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? - Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht - Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg - Tööülesannete kirjeldus

    Ergonoomika
    Tööõnnetus ja keskkond
    27
    doc

    Tööõnnetus ja keskkond

    Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega

    Tööohutus ja tervishoid
    Tööõiguse kordamisküsimused-vastused
    41
    doc

    Tööõiguse kordamisküsimused-vastuse d

    Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5

    Tööõigus
    Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine
    26
    docx

    Praktika, labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine

    seaduse sätte alusel?)  Võrkdiagramm; (enne kriitilist hetke tehtud vigade vahelist seost iseloomustav võrkdiagramm, näidis on toodud antud dokumendi lõpus lisas 1) 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus  Õnnetusjuhtumi raport; (täidetud kujul, lisafailina).  Lisaküsimuste vastused;  Kokkuvõte;  Kasutatud kirjandus (viitamine on kohustuslik); LISAKÜSIMUSED 1. Mida loetakse tööõnnetuseks ja kuidas tööõnnetusi liigitatakse? 2. Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? Tuua välja ka värskeim statistika? 3. Missugust aega loetakse „tööandja huvides tegutsemise ajaks“? 4. Arutle, mis on õnnetusjuhtumite analüüsi laiem eesmärk? 5

    Ergonoomika
    TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES
    20
    docx

    TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES

    TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite m

    Tööohutus ja töötervishoid
    Töö ja Keskkonnajuhtimine
    18
    docx

    Töö ja Keskkonnajuhtimine

    Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõ

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun