Türi Raadiojaam (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Tartu Kolledž
Tartu 2009
Tauri Must
TÜRI RAADIOSAATEJAAM
Referaat
Türi Raadiojaam
“ Hallo ! Hallo! Siin Tallinn, Tartu, Türi!” -on legendaarne tervitusfraas, mida võis alates 1938. aastast raadioeetritest kuulda. Tervelt miljon EEKi maksmaläinud Türi raadiojaama eluiga jäi aga üpris lühikeseks [1].
15.detsember 1937 sai Türist raadiolinn. Põhjuseks oli tema sobilik geograafiline asetus Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3].
Ettepaneku raadiotehnika müügiks ja ülespanekuks tegid venelased, ent Eesti Vabariigil oli parajasti poolele kaubalepingu sõlminine Suurbritanniaga ja viimane heitis ette, miks nende pakkumise vastu huvi ei tunta? Firma Marcon püstitas 1937. aasta juuliks Baltikumi kõrgeima ehitise- Türi raadiomasti, mille kogukõrguseks sai 196,6m. ehituselt oli ta ainulaadne Euroopas, seistes isolaatorite peal kolmel jalal ja ei mingeid tõmmitsaid. Ilusa ilma puhul võis masti tipust 80km kaugusele näha. See kolmetahuline teraspüramiid oli omataoliste seas kõrgeim maailmas. Ehituseks vajaminevad detailid telliti lisaks Inglismaale ka USAst , Rootsist, Šveitsist, Saksamaat ja mujalt. Raadiojaama saatekvaliteet oli erakordselt hea. Saateid võis kuulata üle kogu Euroopa ja kogunisti Kanadas.
Selle saatja puhul oli kasutatud paljusid tehnoloogilisi uuendusi, mille tulemusena oli saavutatud erakordselt suur võimsus ning kasutegur, mis ulatus 33%-ni. Olgu võrdluseks öeldud, et sama ajastu Euroopa jaamadel oli selleks keskmiselt kuni 23%. Saatja nimivõimsus oli 50kW, kuid absoluutne võimalik oleks võinud olla kuni 200kW, kui kõik tegurid maksimumini viia. Saatja lõppastme lampide jahutamiseks kasutati vett, mis liikus läbi jahutusbasseini jaamakompleksi hoovil. Talvel, kui väljas oli üle -20°C külma, oli basseinis vesi +5°C ringis [4].
Raadiomast leidis oma lõpu tänu enamlaste hävitustööle Saksa- Vene sõja hakul . 11. juulil 1941. aastal, kui Saksa Wehrmacht’I üksused lähenesid Türile, lasi Punaarmee saatejaama õhku (analoogselt toimiti ka Tallinna ja Tartu saatjatega). Kuna Saksa üksused lähenesid kiiresti ja sapöörüksus, kelle eesmärgiks oli saatja õhkida, ei jäänud punastel aega suursaatjat lahtimonteerida ja NSVLi vedada, õhati ta justkui kiusu pärast [5].
Kronoloogia
1935
juuni-juuli
Riigi Ringhäälingu laboratooriumis valmisid katsesaatja ja vastuvõtuseadmed uue
saatejaama asukoha selgitamiseks.
juuli
R Joonis 1. Raadiomasti ehitus 1937
iigi Ringhääling alustas
kiirgusvälja uurimisi Paides,
Türil ja Põltsamaal.
sügis
Uus saatejaam otsustati ehitada Türile.
detsember
Raadionõukogu kinnitas uuele saatjale esitatavad tehnilised tingimused.
1936
v Joonis 2. Masti ehitus 1937
eebruar
Pakkumised olid saabunud NSV Liidust , Saksamaalt (Telefunken), Inglismaalt ( Marconi ), Prantsusmaalt (SFR), Hollandist (Philips) ja Lätist (VEF).
veebruar
Saatejaama aparatuur otsustati tellida firmalt “Marconi Wireless Telegraph Co”.
Mai
Määrati kindlaks saatejaama lõplik asukoht.
suvi
Saatejaama antennimast telliti USA firmalt “Electric Transmission Ltd.”
4.aug
Teedeministeerium kinnitas saatejaama hoone projekti.
6.aug
Türi linnavalitsus otsustas müüa Riigi Ringhäälingule maa saatejaama ehitamiseks.
september
Alustati masti vundamendi rajamist .
sügis
Alustati saatejaama hoonete ehitamist.
detsember
I Joonis 3. Saatejaam
nglismaalt saabusid masti osad, mis tormi kätte sattunud laeval olid kõverdunud ja muutunud kasutamiskõlbmatuks.
1937
mai
Inglismaalt saabusid uued masti osad.
18.mai
Alustati masti monteerimist.
9.juuli
Mast saavutas projektikõrguse
(196,6 m maapinnast ).
20.juuli
Fred Olbrei juhitud komisjon võttis masti vastu.
15. okt.
Esimene katsesaade.
15. dets.
T Joonis 4. Raadiojaama asukoht 2009
üri raadiosaatejaam alustas tööd.
1941
10.juuli
Taganev Punaarmee õhkis Türi raadiosaatejaama.
1942
sügis
P Joonis 5. Basseini asukoht
urustatud saatejaama territooriumile hakati püstitama Poolast toodus trofeesaatjat, mille mast monteeriti kokku ~3 meetri pikkustest terastorudest.
1943
jaanuar
Saatejaam alustas tööd. 1944 september Saksa väed õhkisid Türi saatejaama. [2]
Kasutatud kirjandus

Arvola, J., Tarkiainen , Ü., Rikk, J., Pajur, A., Ruisu, E. Türi: Kilde kihelkonna ja
linna arengust. Paide: Kirjastus “ Kuma ”, 1996.

Eestikeelse eetrimeelsuse peegel . [WWW] http://www.rhmuuseum.ee/?page=73
(12.10.2009)

Lään, V. Ringhäälingu kroonika. Tallinn: Eesti Ringhäälingute Liit, 2006

Stürmer, L. Türi saatejaam. – Tehnika kõigile, 1940, 5, 159-166

Valder, V. Türi saatejaam Saksa okupatsiooni aastail 1941-1944. - Türi: Kilde
kihelkonna ja linna arengust III osa. Paide: Kuma trükikoda, 2006, 118-123
6