100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
84 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sisekalmistu
Õppematerjali autor
· Valida uurimismeetod ja sobivad küsimustikud, moodustada valim ning viia läbi töötajate suhtlemisoskuste uuring; · Teostada analüüs ning teha ettepanekud. Uurimismeetodina kasutatakse kahte küsimustikku, mille küsitletavad ära täidavad. Töö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline ülevaade baseerub erinevatel teemat käsitlevatel kirjandusallikatel. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlustõketest ja kommunikatsiooni barjääridest. Praktilises osas, viiakse ankeetküsitluse vormis läbi suhtlemisoskuste uuring ning 5 lisadena on ka küsimustikud. Uuringu tulemusena selgitatakse välja, kuivõrd hästi keegi suhtleb ning mida peetakse suhtleist häirivateks teguriteks. 1. SUHTLEMINE Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon, mille sobivaks vasteks eesti keeles võib
Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs
perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs
Hakkab harjutama efektiivsemaid võtteid, mida on märganud Hakkab märkama erinevaid käitumis- ja tegutsemisviise Ei tea, et ei tea, ei oska jne. Joonis 1. Õppimise astmed Loodan, et suhtlemispsühholoogia kursuse jooksul astute vähemalt ühe astme võrra ülespoole. Mõni hakkab märkama mõningate Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 5 Sissejuhatus suhtlemistehnikate kasutamist või mitte kasutamist, teine leiab
suhtlemise kohta · Oletus järjepidavuse kohta ``Aga sa eile ütlesid! ``; ``Eelmine kord sa nii ei arvanud!`` · Oletus öeldu üheselt mõistetavuse kohta. ``Sa oled hulluks läinud!`` · Oletus suhtlejate vastastikuse sõltumatuse kohta ``See pole minu süü!`` · Oletus käitumise ilmsete põhjuste kohta ``Ma tean, miks sa nii käitusid!`` · Oletus lõpetatuse kohta ``Ma olen nüüd sellest üle!``; ``Ma tunnen sind piisavalt hästi!`` Kommunikatsioon · Kommunikaator- kodeerimine - märgisüsteem dekodeerimine - Retsipient · Sõnad on ebatäpsed. · Räägitakse kodeeritult. · Käitumist saab jälgida, tõelisi mõtteid ja tundeid saab vaid aimata. · Kuulajad kuulavad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid (A. Mehrabian) Suhtlemisel edastatakse:
edastada. Mõnel määral aitab nende küsimuste üle arutlemine ka enda imago kujundamisel esimesi olulisi samme teha. Sest imago muutmine ei pruugi alata mitte ainult uue soengu tegemisest, vaid hoopistükkis enese põhjalikust analüüsist. Baltasar Graciini on öelnud, et olla midagi väärt ja teada, kuidas seda välja näidata, on olla kahekordselt midagi väärt! 7 Isiksuse eripära ja kommunikatsioon Imidz loomist on vahel tõlgendatud ka kui soovitud efekti tekitamise kunsti, mis aitab saada endast teadlikuks ja õppida kujundama iseend ning oma välimust vastavalt eesmärkidele. Samuti on imago valdkonnast rääkides tähtis teadvustada iga isiksuse eripära ehk individuaalsuse sära ning oskust just seda esile tuua. Endale sobiva imago kujundamine on tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda.
Materjali kirjeldus Õppematerjal, mida sa just vaatad või käes hoiad, kujutab endast konspekti, kuhu on kokku pandud nii kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid