Ergonoomiliselt hea töökoht (0)

Ergonoomiliselt hea töökoht
Tõnis Kalda
AT10
Sissejuhatus
Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata.

Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad

Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele.
Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele.
Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid , pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö.
Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad , koolid, haiglad . Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaoluga. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni.

Töötajate heaoluvõimalused

Heaoluvõimalused on heade töötingimuste oluliseks osaks need sisaldavad endas rohkemat kui ainult õigusaktide nõuet. Nad aitavad suurel määral vähendada väsimust, suurendada tootlikkust ja säilitada töötajate tervist. Neid tuleb parandada töötajate ja juhtkonna tihedas koostöös. On tähtis, et neid olulisi heaoluvõimalusi kasutataks sihipäraselt. Seda aitab kindlustada nende planeerimine ja parandamine koos töötajatega.
Tööandja peaks kontrollima neid erinevad võimalus :

• Kontrollige, kas pesemisvõimalused, tualettruumid ja lukustatavad kapid pole kaugel töökohast, kas neid pole vähe ja kas nad pole halvasti hooldatud
  
• Soovitatav on teha plaan olemasolevate võimaluste parandamiseks, arvestades ruumide ja esemete arvu, sobivat paigutust ja kujundust. Oluline on teada, et palju saab parandada ka väheste kulutustega.
  

Õigusaktid on sobivaks juhendiks, kuid väga kasulik võib olla veelgi suuremate võimaluste loomine kuigi nõuded on erinevates maades väga erinevad, kasutavad siiski enamus ettevõtetest miinimum nõudmisi, mis on järgnevad: üks tualettruum kuni viiele mehele, kaks tualettruumi kuuele kuni 40 mehele; üks eraldatud tualettruum kuni viiele naisele ja kaks tualettruumi kuuele kuni 30 naisele. Üks pesemisvõimalus igale 15 töötajale, riietusruumise, lukustavate kappide ja duššide olemas olu.

• Ruum kus töötajad saavad süüa peab olema mugav ja lõdvestava õhkkonnaga (eemal töökohtadest).
  
• Valige ruum, kus on hea korraldada nõupidamisi või koolitust. See ruum peab olema vaba härivatest mõjudest ja mürast, niii et seal oleks hea kuuldavus.
  

Müra ja vibratsioon

Paljudes töökohtades on masinate ja seadmete tekitav müratase kahjulik kuulmisele ning võib kahjustada töötajate tervist. Kui kaks töötajat seisavad teineteisest käsivarre pikkuse kaugusel ega saa teineteisega normaalse tooniga rääkida, siis on müratase liiga kõrge (Müratase üle 85-90 dB(A) kahjustab kuulmist ).
Kõrge müratase võib põhjustada õnnetus ja mõjutada tootlikkust, kuna nii hoiatus - kui ka teised signaalid pole kuuldavad. Müra vähendamiseks on parim lahendus masinate, eriti mürarikaste masinaosade kinnikatmine. Kui müra ei saa vähendada selle allika juures, siis tuleb püüa töökohal müra tekitavad masinad eemaldada.
Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav . Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale.
Paljud masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega.

Valgustus

Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule . Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.
Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm).
Ruumi valgustus nõuab vähemalt kahe suure asjaolu jälgimist: esiteks, et ruumi valgus oleks piisav ja arvestaks ruumi funktsiooni, ning teiseks tuleks jälgida, et valgustus tekitaks meeleolu. Kõige tähtsam on, et valgustus oleks piisav. Inimese silm tajub üsna hästi, kas valgust on vähe, palju või parasjagu. Tõenäoliselt on esmane, et ruumi valgustus oleks otstarbekohane ja ergonoomiline, sest vale valgus, olgu kasvõi ilusatest valgustitest kiirgav, võib raskematel juhtudel isegi tervisehäireid esile kutsuda.
Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni. Rääkimata silmade väsimisest ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu. Sobiv valgus võib inimest jällegi ravidagi. Seetõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu valgustite valikule ja samuti kvaliteedile.
Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”).
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud).

Ohtlikud kemikaalid

Kemikaalid võivad töötajaid tõsiselt kahjustada. Üldisteks näideteks on värvid, lahustid , puhastusvahendid, happed , pestitsiidid ja gaasid. Vigastuste ennetamiseks peab töötajal olema täpne teave riskidest ja hädavajalikest vastuabinõudest.
Kemikaalide toime mõjutab töötaja suutlikust ja täpsust. Kemikaalide vale kasutus võib kahjustada ka töökohast väljapoole jäävat keskkonda. Alates kemikaalide saabumisest töökohta kuni nende kasutamiseni on vaja rakendada hädavajalikke ettevaatusabinõudeid.
Paljudel kemikaalidel on pikaajaline toime, mis ei ole kohe nähtav. Nende kahjustustest tulenevad kompensatsioonimaksud võivad olla väga kõrged. Kahjustuste ennetamine on vähem kulukas .
Ergonoomiline arvutitöökeskod
Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi : mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor , klaviatuur , hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui küünarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale.
Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viie rattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tuleks eelistada tekstiili ("mittehingava" polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda). Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20o. Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Et selgroog saaks puhata ega oleks pinges, peab tooli seljatugi olema liikuv, seejuures toetama korralikult selja alaosa ning ei tohi segada tööprotsessis vajalike liigutuste tegmist.