Ergonoomia lõputöö (1)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Ele- Riin Kirik
011MT
Ergonoomia
Lõputöö
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2009
Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Sisukord

Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3

Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4

Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5

Müra ja vibratsioon ........................................................................................lk 7

Ohtlikud kemikaalid .......................................................................................lk 9

Valgustus .......................................................................................................lk 10

Kokkuvõte.....................................................................................................lk 12

Kasutatud kirjandus.......................................................................................lk 13

Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Sissejuhatus

Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata.

Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad

Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele.
Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele.
Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid , pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö.
Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad , koolid, haiglad . Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaoluga. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni.

Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Töötajate heaoluvõimalused

Heaoluvõimalused on heade töötingimuste oluliseks osaks need sisaldavad endas rohkemat kui ainult õigusaktide nõuet. Nad aitavad suurel määral vähendada väsimust, suurendada tootlikkust ja säilitada töötajate tervist. Neid tuleb parandada töötajate ja juhtkonna tihedas koostöös. On tähtis, et neid olulisi heaoluvõimalusi kasutataks sihipäraselt. Seda aitab kindlustada nende planeerimine ja parandamine koos töötajatega.
Soovitav on luua töötajatel piisavalt head hügieeni-, söömis-, joomisvõimalues ning parandada töökoha heaoluvõimalusi koos töötajatega. Samas on ka tähtis, et oleks olemas korralikud nõupidamis ja koolituseks sobivad ruumid. Soovitav oleks ka kindlaks määrata vastutus igapäevase puhastamise ja hoolduse eest.
Hästi hooldatud pesemis- ja tualettruumid ning lukustavad kapid on töötajate oluliseks vajaduseks . Need võimalused esindavad ettevõtte „Nägu“. Sobivalt paidutatud pesemiskohad aitavad ära hoida kemikaalide neeldumist naha kaudu ja sissevõtmist toitudega- Mustus on ebameeldiv ja võib põhjustada haigusi.
Need soovitused aitavad kaasa hea tööõhkkonna loomisele ning aiitavad palju kaasa isiklikule heaolule ja hügieenile.
Tööandja peaks kontrollima neid erinevad võimalus :

• Kontrollige, kas pesemisvõimalused, tualettruumid ja lukustatavad kapid pole kaugel töökohast, kas neid pole vähe ja kas nad pole halvasti hooldatud
  
• Soovitatav on teha plaan olemasolevate võimaluste parandamiseks, arvestades ruumide ja esemete arvu, sobivat paigutust ja kujundust. Oluline on teada, et palju saab parandada ka väheste kulutustega.
  
• Õigusaktid on sobivaks juhendiks, kuid väga kasulik võib olla veelgi suuremate võimaluste loomine kuigi nõuded on erinevates maades väga erinevad, kasutavad siiski enamus ettevõtetest miinimum nõudmisi, mis on järgnevad: üks tualettruum kuni viiele mehele, kaks tualettruumi kuuele kuni 40 mehele; üks eraldatud tualettruum kuni viiele naisele ja kaks tualettruumi kuuele kuni 30
  

Ele-Riin Kirik Ergonoomia
naisele. Üks pesemisvõimalus igale 15 töötajale, riietusruumise, lukustavate kappide ja duššide olemas olu.

• Ruum kus töötajad saavad süüa peab olema mugav ja lõdvestava õhkkonnaga (eemal töökohtadest).
  
• Valige ruum, kus on hea korraldada nõupidamisi või koolitust. See ruum peab olema vaba härivatest mõjudest ja mürast, niii et seal oleks hea kuuldavus.
  

Heaoluvõimalusi saab kasutada iga päev mitmel viisil. Nende kasutamine võib olla kas raske või kerge, ebameeldiv või mugav tervist kahjustav või tervist parandav. Ühised jõupingitused, mis on heaoluvõimaluste parandamiseks tehtud, kaaluvad pikemas perspektiivis üles sellesse investeeritud aja ja raha.
Siiski jäetakse sageli heaoluvõimaluste parandamine hooletusse vaatamata selle tähtsusele. Ühine planeerimine peab alati sisaldama ka parandamist ja korrashoidu.
Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Müra ja vibratsioon

Paljudes töökohtades on masinate ja seadmete tekitav müratase kahjulik kuulmisele ning võib kahjustada töötajate tervist. Kui kaks töötajat seisavad teineteisest käsivarre pikkuse kaugusel ega saa teineteisega normaalse tooniga rääkida, siis on müratase liiga kõrge (Müratase üle 85-90 dB(A) kahjustab kuulmist ).
Kõrge müratase võib põhjustada õnnetus ja mõjutada tootlikkust, kuna nii hoiatus - kui ka teised signaalid pole kuuldavad. Müra vähendamiseks on parim lahendus masinate, eriti mürarikaste masinaosade kinnikatmine. Kui müra ei saa vähendada selle allika juures, siis tuleb püüa töökohal müra tekitavad masinad eemaldada.
Sageli on halb hooldus ja mittevajalik vibratsioon tööriistade ja masinate mürataseme suurenemise põhjuseks. Regulaarne hooldus aitab oluliselt mürataset vähendada. Müra võib tekkida masinate vabalt liikuvates kinnitamata osadest või lahtiste metallosade kokkupõrgetest. Sellist müra vähendab oluliselt regulaarne hooldus.
Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav. Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale.
Paljus masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega.
Üldised vibratsioonid, mis mõjutavad kogu keha töötajatel, kes töötavad sõidukitega, kraanadega jne, on samuti probleemiks. Nad võivad põhjustada ebamugavustunnet, nägemishäireid ja isegi siseorganite kahjustusi. Neid vibratsioone on tavaliselt raske
Ele-Riin Kirik Ergonoomia
kontrollida. Kuid tänapäeval on masinad nii arenenud, et nad vibreerivad palju vähem kui varem.
Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Ohtlikud kemikaalid

Kemikaalid võivad töötajaid tõsiselt kahjustada. Üldisteks näideteks on värvid, lahustid , puhastusvahendid , happed, pestitsiidid ja gaasid. Vigastuste ennetamiseks peab töötajal olema täpne teave riskidest ja hädavajalikest vastuabinõudest.
Kemikaalide toime mõjutab töötaja suutlikust ja täpsust. Kemikaalide vale kasutus võib kahjustada ka töökohast väljapoole jäävat keskkonda. Alates kemikaalide saabumisest töökohta kuni nende kasutamiseni on vaja rakendada hädavajalikke ettevaatusabinõudeid.
Paljudel kemikaalidel on pikaajaline toime, mis ei ole kohe nähtav. Nende kahjustustest tulenevad kompensatsioonimaksud võivad olla väga kõrged. Kahjustuste ennetamine on vähem kulukas .
Teatud kemikaalidega seotud ohud ei ole inimese meeleelunditega tajutavad . Nende riskidest ja vajalikest ettevaatlusabinõudest tuled töötajaid teavitada ja neid vastavalt koolitada. Töötajate kaitsmine ohtlike kemikaalide eest on majanduslikult märgatavalt odavam kui tulenevate kahjustuste kompensatsioonide maksmine.
Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Valgustus

Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.
Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm).
Ruumi valgustus nõuab vähemalt kahe suure asjaolu jälgimist: esiteks, et ruumi valgus oleks piisav ja arvestaks ruumi funktsiooni, ning teiseks tuleks jälgida, et valgustus tekitaks meeleolu. Kõige tähtsam on, et valgustus oleks piisav. Inimese silm tajub üsna hästi, kas valgust on vähe, palju või parasjagu. Tõenäoliselt on esmane, et ruumi valgustus oleks otstarbekohane ja ergonoomiline, sest vale valgus, olgu kasvõi ilusatest valgustitest kiirgav, võib raskematel juhtudel isegi tervisehäireid esile kutsuda.
Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni. Rääkimata silmade väsimisest ning nägemishäiretest, millega võib kaasneda peavalu. Sobiv valgus võib inimest jällegi ravidagi. Seetõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu valgustite valikule ja samuti kvaliteedile.
Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”).
Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega . Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul, näiteks valmistatav toodang teatud tootmisprotsessi staadiumides on tundlik päikesevalgusele (kunstkiud).
Ele-Riin Kirik Ergonoomia
Sageli alahinnatakse seda, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, organismile (silmadele) ja tehtava töö iseärasustele. Lühinägelikud ja vanemad inimesed vajavad rohkem valgust, mis võib tekitada täiendavaid probleeme. Faktiliselt võib ühel ja samal töökohal, kuid eri vahetustes töötada 20- ja 50-aastane inimene, kusjuures 50-ne vajab kaks või rohkem korda tugevamat valgustatust. Selle võib tagada kohtvalgustiga, viies lambi 30% vaadeldavale objektile lähemale. Kohtvalgusti puhul on oluline, et lampi oleks tööajal kerge seada sobivasse asendisse, eelkõige optimaalsesse kaugusesse vaadeldavast objektist.
Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Kokkuvõte

Töös sain teada palju uut ergonoomiliste kasutusvõimaluste kohta. Näiteks, et paljud töökohad kasutavad ainult miinimum nõudeid, kuigi kasulikum oleks rohkem rakendada ennetuseks mitte tagantjärgi makstes.
Töö keskkonnas on eriti tähtis, et oleks õige valgustus ja poleks palju müra. Samas peaks tööandja pakkuma töötajale puhkevõimalusi väljaspool töökohta. Kemikaalidega töödates on eriti tähtis ennetustöö. Kas siis vastavad kursused või koolitused . Kuna mõned kemikaalid on väga pikaajalise mõjuga.
Tööd teha oli huvitav, sain teada väga palju uut nii töötajate heaolu kui ka kemikaalide, müra ja valgustuse kohta, mis peaks tagama head töötingimused.
Ele-Riin Kirik Ergonoomia

Kasutatud kirjandus

Rahvusvaheline tööbüroo GENF , Ergonoomilised soovitused, Tallinn, TTÜ kirjastus, 2002
Eva-Maria R. Töökoha ergonoomika, Tallinn, 2001
http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/tkeskkonna_ohutegurid.html (11.12.09)
http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.ht m (11.12.09)
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1219 (11.12.09)
http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/4_valgustus.html (12.12.09)
13