Johann Wolfgang Goethe - "Faust" I osa (1)

Pärnu Koidula Gümnaasium
Johann Wolfgang Goethe
„ Faust “ I osa
10 klass
2012

Sisukord

Johann Wolfgang Goethe elulugu 2
Teosed, mis on tõlgitud eesti keelde 2
“Faust”-i kujunemine 3
„Faust“ I osa kokkuvõte 4
Mephistopheles ja Faust 5
1Tegelased 6
2Lõik 6

Johann Wolfgang Goethe elulugu

Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane . Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 1765–1768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770–1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. Aastatel 1786–1788 reisis Itaalias. Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (1836–1846).
Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen". Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusesse ning tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. Tõenäoliselt aastatel 1773–1775 kirjutas Goethe draama "Faust" algvariandi. Ühtekokku tegeles ta selle näidendiga ligi 60 aastat. "Fausti" esimene osa valmis 1806. aastal ja ilmus 1808. aastal. "Fausti" teise osa lõpetas ta 1832. aastal ning see ilmus pärast tema surma. Olulisel kohal Johann Wolfgang von Goethe loomingus olid aforismid. Goethe on mõjutanud maailmakirjanduse mõiste kujunemist.

Teosed, mis on tõlgitud eesti keelde

Romaanid :

• 1774: "Noore Wertheri kannatused"
  

Draamad :

• 1808: "Faust" (1. osa)
  
• 1832: "Faust" (2. osa)
  

Luuletused:

• 1782: " Metsavaim " ("Der Erlkönig")
  
• 1790: " Rooma eleegiad" ("Römische Elegien")
  
• 1794: " Reinuvader Rebane" ("Reineke Fuchs")
  
• 1797: "Nõia õpipoiss" ("Der Zauberlehrling)
  
• 1797: "Jumal ja bajadeer" ("Der Gott und die Bajadere")
  
• 1798: " Hermann ja Dorothea " ("Hermann und Dorothea")
  

Reisikirjeldused ja loodusteaduslikud tööd:

• 1790: "Katse selgitada taimede metamorfoosi" ("Versuch die Metamorphose der Pflanzen zu erklären")
  
• 1817–1829: "Itaalia reis" ("Italienische Reise")
  

“Faust”-i kujunemine

"Faust" – selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga.
Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja . Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse .Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks. Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta , kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna.

„Faust“ I osa kokkuvõte

Faust on doktor . Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond . Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega . Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki . Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi . Ta lahkub toast . Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab , et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi. Mefistofeles korraldab kokkusaamise. Margarett ja Faust kohtuvad. Nad lähevad aiamajakesse. Seal nad suudlevad. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. Faust ja Margarette kohtuvad mõne aja pärast uuesti. Margarette soovib, et Faust usuks jumalasse. Faust tapab Margarette venna Valentii. Matustel Margarette minestab. Faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. Faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud . Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses Fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad.

Mephistopheles ja Faust

Mephistopheles ja Faust – maailmakirjanduse tuntuim Saatana ja Jumala vastandpaar - on vastamisi saksa kirjaniku Johann Wolfgang Geuthe suurteoses „Faust“, mis on inspiratsiooniallikaks paljudele hilisematele kirjanikele, kunstnikele ja muusikutele.

Teos on mõjutanud näiteks vene kirjanikku romaani „Meister ja Margarita“ loomisel, samuti on eesti kirjaniku Bernard Kangro Tartu-ainelises triloogias „Inimese nahka pugenud saatan“.

Folklorist Ülo Valk on uurinud Euroopa rahvaste kuradikujutelma tagamaid ehk seda, milline on erinevate rahvaste mütoloogiates kurat, kuidas ta sündis ning missugused on ta võimu piirid suhetes inimestega.

Ta nendib, et Vanas Testamendis kasutatakse sõna „saatan“ üldnimetusena ja sellel on mitmeid tähendusi: opponent, vastane tülis, kohtus või sõjas; süüdistaja, ässitaja, keelepeksja.

Jahve loomingus kuradit ei mainita, sest judaismi järgi on maailm loodud täiuslikuna, kus polnud kurjust.

„ Deemon “ tähendas algselt jumalust ning üleloomulikku vahendajat inimese ja jumala vahel, hiljem inimese kaitsehaldjat, tema saatust suunavat vaimu.

Ristiusk samastas deemoneid langenud inglitega, käsitades neid kui kurje olendeid .

Vana lugu jutustab, et üks peaingel, kes oli uhke ja jumalakartmatu, hakkas jumala vastu mässama ning heideti taevast välja

Algul oli langenud ingli nimeks Satanael – st „jumala ingel“ – pärast nimetati ta Saatanaks – see tähendab „põrguingel“.

Saatana ja deemonite meeleheitlik kurjus sündis paralleeliks Kristuse sünnile, selle pärast muutusid nad pärast taevast välja heitmist groteskseks ja kohutavaks.

Kõigile on teada, et ladinakeelses piiblis on hommikutähe tõlke vastseks Lucifer, millest sai peakuradi üks tuntumaid nimesid .

Alles hiljem, kui kurat sai jumala vastaseks, anti talle nimi „Saatan“.

Mephistopheles tuleb arvatavasti heebrea sõnadest „mephir“ – hävitaja ja „tophel“ – valetaja või kreekakeelsest sõnast „mephistophiles“ – valguse põletaja.

Vanade legendide järgi on kuradi võimuses pakkuda inimesele võimu, rikkust ja edukust ; soovi korral annab ta abi nõidumises, nõudes selle eest vastu hinge.

Aja jooksul hakkasid Euroopas

Hiliskeskajal said kuulsaks lood Faustusest, mille lähtekohaks oli juba 6. sajandil tuntud Teophiliuse legend, kes sõlmis lepingu kuradiga .

Goethe Fausti prototüübi kohta võib leida vastakaid andmeid: ta olevat sündinud talupoja perekonnas Saksamaal Weimari lähedal, õppinud Wittenbergi ülikoolis teoloogiat, kuid luterlased pidasid teda ketseriks ja kuradi liitlaseks.

Hilisematel aegadel , pärast ketserluse kontseptsiooni , ei sõlmi õpetatud maag kuradiga orjastavat lepingut, vaid nõid allub hoopis talle.

Goethe Faust sõlmib lepingu kuradiga – Mephistoga.

Loa selleks, et kurat võib Fausti püüda, on andnud issand ise, kes teab, et inimese tee on eksimusi täis, „kuid ta siiski aimab, ihkab õiget rada.“

Faust on arhetüüpne tegelane: elukogenud ja tark looja ning avastaja, samas ikka rahulolematu.

Seega on faustiliku tegelase eluhoiak aktiivne: tema eesmärk on otsida tõde ja armastust, mis on üllam kui Mephisto poolt pakutav primitiivne õnn.

Faust ja Mephisto on keerulisemad tegelased, kui esmapilgul paistab: nende loomisel pole lähtutud must- valgest printsiibist, sest neis on nii head kui ka kurja.

Kultuuriloos on faustilik tegelane tavaliselt üksi või seotud võrdväärse vastandtegelasega, tegelaspaar kehastab aga ühelt poolt loovat ja teisalt hävitavat alget.

Tegelased

• Mefisto (Kurat)
  
• Issand
  
• Faust – peategelane; nn katsejänes; teadlane , kes ei ole endaga rahul.
  
• Waqner – kabineti teadlane, keda ei huvita väline elu. Tahab luua kuntslikult inimese.
  
• Margareta –
  

Lõik

Kes
Sündmus
Kommentaar
Mefisto
Kirjeldab inimeste elu.
Mefisto ei ole nõus inimeste ellu sekkuma, kuid issand räägib ta pehmeks .
Faust
Faust arutleb hariduse üle.
Ta oli raamatutega tark, kuid tahtis elust midagi rohkemat saada.
Faust
Otsustab hakata tegelema maagiaga.
Püüab leida õnne. Algkeemia= maagia
Vaagner
Tõestab endast tõeilise teadlasena.
See toob esile Fausti erinevused teistest teadlastest.
Vaagner
Ars longa vita bremis et
Kunst on pikk, elu on lühike.
Faust
Kohtub puudliga.
Kurat tuleb inimeste maale puudli kujul.
Faust
Faust on nõus surema ja kurat võib lõpetada oma töö.
Kirjeldus
Nõiaköök
Vihjab rahvalikule kujutisele.Selles keskkonnas muudetakse Faust ilusaks ja nooreks.
Mefisto
Saab võrgutda Fausti noore tüdrukuga.
Mefisto on õnnelik, arvab et võidab selle kihlveo.
Margareta
Margareta oli vaimustatud Fausti välimusest.
Mefisto
Mefisto kiidab Martat.
Marta on vaimustatud.
Valentin
Mõistab hukka õe käitumist.
Valentin saab teada, et kõige taga on Marta ja sõimab teda avalikult kupeldajaks.
Kirjestus
Toomkirikus
Kuri vaim ennustab dragöödiat.
Mefisto
Pakkus põgenemisvõimalust võluratsudel.
Margareta
Välimus viis ta hukka.
On süüdi oma laste, ema ja venna surmas.