Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, ...
Jumal ja Kurat on lahutamatud Juba läbi aegade on Jumalat ja Kuradit vastandatud. Kui Kurat on alati olnud kuri ja paha tegelane, kelle süü tõttu kõik halvad asjad juhtuvad, siis Jumal on päästja, kelle poole pöördudes ja temalt abi paludes on võimalik asjad lahendada. Kurat on eestlastele juba ammusest ajast olnud kui halb tegelane. Igas õnnetuses süüdistati Kuradit. August Gailit kirjutab, et ,, Inimene on kasvanud metsades, oksad on varjanud taevast ja seetõttu ei tunne ta seda. Ta on maa küljes kinni." Nii ju tegelikult oligi, sest usuti nõidade ja paganate olemasolusse ning sellest võib järeldada, et Kurat, kui halva ja häda tooja, oli maarahvale hingelähedasem. Usutakse, et igas halvas asjas on Kuradi käsi mängus või on tema süül midagi
Jeesuse viimane õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci seda maali luues seisis Leonardo da Vinci tõsise raskuse ees: tal tuli maalida Head Jeesuse ning Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam ...
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 20...
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüd...
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Automaatikainstutuut ,,Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat.''(H.Fielding) Esse aines ,,Väljendusoskus'' Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sisukord Deklaratsioon.......................................................................lk 3. Annotatsioon........................................
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine
Timm Thaler ehk Müüdud naer James Krüss Gerli Reilson 2014 Põhjenda vähemalt kahe lausega miks valisid selle raamatu Raamatu pelkiri tundus põnev ja ka tagakaanelt lugedes oli see põnev. Mis oli selle raamatu probleem? Probleemiks oli see, et peategalene müüs oma naeru maha parunile kes oli tegelikult kurat.(L.Taruk) Mis selles raamatus eriti meeldis Mulle meeldis see kui Timm läks oma naerule järele ja sattus siis igasukstesse seiklustesse ja kohtas erinevaid inimesi Kas raamatu lõpp oli ette aimatav. Põhjenda... Raamatu lõpp oli ette aimatav kuna ma arvasin juba, et Timm saab oma naeru tagasi TÄNAN KUULAMAST!
Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (Loe: edaspidi Mefistofeles) lepingu, et Mefistofeles ei suuda Fausti saatuse käikudelt kõrvale juhtida. Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida. Kontserdisaalis oli kaks rõdu, millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel lisaks valvur, kelle juureolekul ei julgenud ma peadki sügada. Õnneks oli vaade lavale väga hea.
Albercht Dürer Koostanud Piia Pähklamäe ja Ülla Tamm A. Düreri elulugu Dürer sündis 1471. aastal Nürnbergis. Oli enda peres kolmas laps. Dürer õppis enda isalt kullassepa ametit ning joonistamist. Oli oluline saksa maalikunstnik ja graafik. Dürer abiellus 23-aastaselt, kuid lapsi tal ei olnud. Dürer suri 1528. aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi jõudnud Nürnbergi, jäi "Neli apostlit", mis on üks tema suurteostest. Düreri looming (graafika) Tegi vase-ja puulõikeid. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peensus. Peaaegu kõigis töödes võib märgata kahe pooluse ...
nende ühine laps, kelle Margarita uputab, kui ta on meeltesegaduses ja lootusetu. 5. Faust leiab enda elu mõtte sellest, et kuidas ta tunneb elu katsumusi ja tundmiseni. Faust leidis mõtte tegutsemisiha ja töö kaudu. Faust leiab oma elu mõtte juba igivanana ning mõistab, et inimese ülim eesmärk on töötada kogu inimkonna hüvanguks. Millise lepingu sõlmiksin kuradiga Mina sõlmiksin kuradiga sellise lepingu, kus kurat aitaks kõiki inimesi ja vajadusel inimesed aitaksid kuradit. See leping seisneb selles, et kurat peab kõiki inimesi aitama ja olema inimeste vastu hea ja abivalmis. Kuradi abivalmidus on see, et kui kõik kutsuvad teda, tuleb kohe põrgust abivajaja juurde. Kuradiga teeksin veel sellise lepingu, kui ta ei täida käske siis ta peab andma mulle või teistele abivajajatele tänutäheks pool oma varandusest. Kui kurat ei pea sellest kinni, siis ta saab lisakaristusi. Lisakaristused on
FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid.Enda arvates teadlasena ebaõnnestunud otsustab Faust end tappa aga inglid segavad vahele. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.Alul on kuradil musta puudli kuju alles Fausti toas muudab end.Sõlmitakse kihlvedu Juhul kui Faust kuradi pakutud ahvatlustele alla annab ,saab kurat hinge ja lepingut kinnitatkse verega. Kuradi kuju on väga sümpaatne. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas kohati tundub ,et tal on südametunnistust. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. WAGNER
kujutanud kui teadmisjanulist isikut. Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki, mis
Luuletaja on sellega nõus, kuid vaieldake selle üle, missugune peaks olema etenduse sisu. Komödiant soovitab midagi niisugust, mis oleks piisavalt meeltlahutav ja samas mitte liiga raske sisuga. Direktor lisab veel, et näidend peaks olema võimalikult pikk ja mitmetaoline, et sellega leiaks samastamist igaüks võimalikust publikust. Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada ükski maine nauding, annab ta Mefistofelesele võimaluse üritada Fausti hinge endale võita. Järgmisena liigub tegevus keskaegsele Saksamaale, Fausti koju. Siin kirjeldab Goethe,
Issand tegi temast enda asetäitja ja pani asevalitsejaks teiste üle. Oma võimu kuritarvitades tõstis ta koos ühe kolmandikuga inglitest Jumala vastu mässu, et ise taeva ja maa valitsejaks saada. Vastuhakkajad osutusid kaotajateks ja karistuseks saadeti nad elama Põrgusse. Nii sai Luciferist allilma valitseja kurjuse ja sõnakuulmatuse kehastus. Kartes tema viha enese peale tõmmata, kasutatakse nime asemel mitmeid sünonüüme. Saatan, Kurat, Vanapagan, Vanatühi ja Hingevaenlane on vaid mõned näited. Rohkemgi kui nimesid, omistati Põrgu valitsejale erinevaid kujusid ja välimusetüüpe, milles inimeste ette astuda. Nimede, välimuse ja käitumisviiside varieeruvus tegid Kuradist populaarse tegelase paljude kirjandusteoste lehekülgedel. Mitmed autorid erinevatest ajastutest ja rahvustest on inimsaatust rohkem või vähem Luciferiga seostanud.
Kolme aastase Timmi elu on täis rõõmu ja nakatavat naeru hetkeni, mil ta ema sureb. Peale ema surma abiellub Timmi südamlik isa kurja naisega, kellel on väga kiuslik poeg. Isa armastab käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas ning need on korrad, kus ta saab oma isaga kahekesi koos olla. Kuue aastaselt jääb Timm orvuks, sest ka ta isa sureb. Hipodroom on ainus koht, kus Timm ennast koduselt tunneb. Seal jääb ta silma oma heliseva naeruga kuradile. Kurat sõlmib Timmiga kokkulepe, et ostab temalt naeru ära ning Timm saab selle asemel võime võita kõik kihlveod. Alguses Timm on rõõmus oma kihlveo võitude üle, kuid üsna varsti saab ta aru, et naer on elus tähtsam kui võitudest saadud raha. Timm püüab oma naeru tagasi saada. Kogu selle teekonnal saab Timm aru, et tegemist on kuradiga. Oma suureks rõõmuks Timm avastab, et naeru on lihtsam tagasi võtta kui ta seda enne arvas. Naeru tagasi saamiseks peab olema meeskond ehk sõprus
sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. ,,Faust" I osa kokkuvõte Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki
Faust- nõrk või tugev inimene? Peategelane Faust oli väga keerulise iseloomuga mees. Tema meeleolud oli kogu aeg erinevad, küll oli ta õnnelik, siis jälle õnnetu ja lootuse kaotanud. Faust tahtis ka enesetappu teha, sest arvas, et tema abist inimestele pole kasu, kuigi ta oli tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt. Fausti nõrkuseks oli ka noor ja ilus Margareta, kellesse ta kohe armus. Ta tahtis, et kurat teeks kõik, et tüdruk tema omaks saaks. Kahjuks Faust ei hoolinud sellest, et tüdruk oli puhas ja range eluviisiga
Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust kokku ajama. Sulane avaldab peremehe tütrele armastust, kuid peremees näeb neid ja keelab neil edaspidi
{23850}{23956}Noh, pursuid, ja sina, koolipoisitatt,|sammu marss! {24274}{24349}Palun.|- Kuradi pursui! {24571}{24620}Kähku autosse! {24632}{24681}Teisest uksest, kähku! {24720}{24771}Mis sa vahid, tule peale! {24868}{24907}Pea kinni! {25604}{25673}See on juba kolmas linn,|mille me ilma võitluseta ära anname. {25679}{25730}llma ühegi pauguta... {25748}{25884}Häbiasi! Tundub,|et Eesti saatus on otsustatud! {25931}{26007}Ja kui järele mõelda,|siis paras meile! {26073}{26200}Mis asja, kurat, te räägite!|Pool Eestit on ju veel meie käes! {26216}{26286}Mida te plagate siis?|Miks te ei võitle? {26290}{26359}Kellega koos ma võitlen?|- Oota nüüd. {26363}{26424}Me kuulutasime välja mobilisatsiooni,|pöördusime liitlaste poole... {26428}{26484}Mis kasu meist on,|kui eestlased ise ei tule? {26492}{26531}Ja need, kes tulevad,|panevad jalad seinale {26538}{26611}ja hakkavad mult uusi saapaid nõudma,|et muidu nad ei võitle. {26615}{26682}Kurat! See on ju ainult ettekääne
teen ja täidan kõik, mis tahta tead. Kui teises ilmas näeme, on su kohus: mu tahtmist samal viisil täitma pead.", ,,Löö liitu minuga ja varsti sa unustad kõik vanad haavad, su silmad imet näha saavad." Fausti teispoolsus ei kohuta: ,,Mis teises ilmas, mind ei rõhu, see ilm siin esmalt põrmuks lühu ja siis las teine ärgata... kui oma tee siin ära olen käinud, siis tulgu kõik, mis peakski tulema." Faust küll ei usu, et kurat midagi talle pakkuda suudaks ega tema probleeme lahendada suudaks, aga kuna ta on oma senisest elust niivõrd tüdinud, siis nõustub ta siiski. Enne kokkuleppe sõlmimist lisab ta tingimuse, et kurat on võitnud juhul, kui Faust ütleb: ,,Oh, viibi veel, nii ilus sa!". Faust ütleb: ,,Kui rahulduses heidan puhkevoodi, siis olgu lõpp mu teel. Kui saad mu silmi katta kaega, et mõnuga mind maitsvat näed, mis elu pakub täie väega, siis võitnud on su võluväed, kas veame kihla?"
Paristaja poeg. Paristaja poeg tegi kuradiga 7aastase lepingu, et kurat teenib teda ja siis ta saab paristaja hinge endale. Seitse aastat hakkas täis saama ja paristaja ei tahtnud oma hinge ära anda. Ta mõtles plaani. Üks päev hakkas vihma sadama ja selgus, et kuradile ei see müra ja vihm, mida Vanataat tekitab. Kahekesi mõtlesid nad müristamise riistapuu ära varastada. Peale müristamist, kui taat väsinud on läksid nad kõrge mäe otsa ja kurat nõidus end pikemaks ja võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks. Kurat lasi paristaja vabaks ja peitis riistapuu raudkambrisse 7 luku taha. Varsti tekkis põud ja vihma enam üldse ei tulnud ja paristaja tahtis seda heastada. Ta läks põhja poole Soome rajale targa juurde. Ja rääkis talle kogu loo ära üksikasjalikult
Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel
Armastuse valu Tavaliselt inimesed ei mõtle ise oma elu põhjuste ja mõtte üle, kuid see oli Fausti jaoks peamine probleem. Ta oli väga tark mees, tuntud teadlane, kellel oli palju õpilasi. Ta leidis, et see ei ole üldse tähtis ning otsustas asuda oma elumõtte otsingule. Tema ,,abiliseks" oli kurat Mefistoteles, kes sõlmis jumalaga kihlveo, et suudab viia Fausti hinge halvale teele. Kurat andis Faustile võlujooki, mis muutis ta nooruslikumaks ning selle tõttu võrgutas Faust ära noore neiu, kes sai tunda nii armastuse võlu kui ka valu. Margareta oli väga nooruke neiu, kui Faust teda tänaval kohtas. Mehele meeldis tüdruku vooruslikkus, puna huultel ning sära silmis. Isegi Margareta nipsakus ei häirinud teda vaid hoopis vastupidi. Faust käskis Mefistotelesel see tüdruk temani toimetada. Peale võlujoogi
pagevast kuradist? Kurat on ilmselgelt paha tegelane ning pikne kui tormi-/peajumal ehk tõe ja headuse esindaja; sisuliselt jälle see hea ja kurja võitlus. Seejuures on olnud palju indoaaria ja kristlikke mõjutusi ehk kuigi on alati olemas olnud taevase jumala vastane, siis mõjutuste tulemusel näidatud neid rohkem negatiivses valguses/teiste rahvaste mütoloogiate positiivsed tegelased muudetud kurjust kehastavateks. Levinud on süžee, kus kurat on taevajumalalt midagi varastanud. (Vadjalastel - kui vihma sajab ja päike paistab, siis jumal pahandab vanakurjaga.) Siin otseselt pikset ei mainita, aga see oli vastaval slaidil pikse teemas ära toodud. Liivlastel - kurat koeranahas; vanade meeste õpetus, et pikse ajal ei tohi ühtegi koera enda ligi lasta kuna kurat võib selle nahka pugenud olla. Vadjalastel - uhke välimusega haldjas tuli pikse eest inimese ligi kuuse alla pakku. Haldjas = halb vaim, pikne = hea.
Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada
Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite ju orjad. Loomad. Meie anname teile vabaduse. Mõistuse. Ma olin ise ka loom. Mind peksti ja siis ma mõtlesin, et kurat, peksan teid kõiki puruks, kui saan. Aga nüüd on see käes. Me oleme vabad. Olge teie ka. Me vabastame teid kõigest, mis võib olla ühele eksistentsile koormaks. Me vabastame teid asjadest. Me vabastame teid riigijuhtimisest, võimust, perekonnast, pangalaenudest, naisest, lastest, elamise koormast, haigustest, surmast. Me vabastame teid elust! Vabastajad on ju head inimesed. Te ei pea enam muretsema tuleviku pärast. Me vabastame teid tulevikust.
Lugemisraport Johann Wolfgang von Goethe''Faust'' Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli
tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi. (Andresen, Martin Ritter, 1995). Näiteks aastal 1300 paiku tuli talupoegadel karta rohkem tuleriitu, mis oli mõeldud kataritele kui tuleriitu, mis oli mõeldud nõidadele (Le Roi Ladurie, 1975). Mis aga sundis talupoegi ühinema erinevate ,,ketseri-liikumistega", isegi siis, kui hirm tuleriitade ees paisus suureks? Võib-olla oli see hirm saatana ees. Keskaegses uskumuses kurat näiteks teadis kristlaste eksimus, ka neid, mis oli mõttes sooritatud ja jäänud pihil üles tunnitamata. Kurat võis nad aga kellegi teise kaudu paljastada. (Saard, 2005). Äkki ühinedes valdeslastega, loobudes rikkustest, liikudes ja jutlustades, ei puutunud neid kurat. Loobudest varast, ehk ka mustadest ja patustest mõtetest ei saanud kurat neid enam kätte? Kokkuvõtlikult saab öelda, et keskaja talupoeg kartis nälga ja näljaga kaasas käivaid
koeri toita. Neile maitsevad ainult maapealsed rotid. Too mulle tunni aja pärast 200 rotti. Kui tood vähem või tood hiljem, siis jääb kaup katki. Head rotipüüdmist!" Pole vist vaja öeldagi, et kassile oli selline ülesanne mokkamööda. Ta läks ruttu maa peale tagasi ja püüdis poole tunniga 400 rotti kinni. 200 pistis ta ise nahka, sest ta polnud hommikust söönud. Kurat oli väga imestunud, et kass nii ruttu tagasi oli. Ta lubas kassil lausa kaks kotitäit igavest tuld võtta. Kurat palus, et kass jääks neile Põrgulikuks Rotipüüdjaks, aga kass vastas, et tal on parematki teha. Tänu lendavale vaibale jõudis kass kärmelt draakoni juurde. Draakon andis talle saapad ja tegi pai ka veel tasuks, et kass nii ruttu käis. Nüüd kiirustas ta koju, et jõuda enne, kui konnprints oma lõunaseid hääleharjutusi hakkab tegema. Ta jõudis just uksest sisse astuda, kui hakkas temale tuttav konna krooksumine.
·Kujutatakse 1950-ndaid SÜNDMUSKOHT, PEATEGELANE, LÜHIKE SISUKOKKUVÕTE Tegevus toimus enamasti väikses Iiri linnas, kus elas peategelane Francie Brady Fracie vanemad surid Isa oli alkohoolik ja ema läks hulluks ning uputas end ära Kaotas oma parima sõbra Lõpuks tappis naabrinaise proua Nugenti MÕNI HUVITAV/NALJAKAS/ MÕTLEMAPANEV/INTRIGEERIV NÄIDE Francie ei uskunud, et ta sõber ta maha võiks jätta: "Kurat võtaks!" ütlesin ma, "Joe ja maha jätnud! Kuidas kurat võtaks sai Joe mind maha jätta!" (lk. 153) Peategelane süüdistas kõigest proua Nugentit: "Te olete kahe halva asjaga hakkama saanud proua Nugent. Te sundisite mind mu ema maha jätma ja te võtsite Joe minult ära" (lk.182) Francie ei kartnud ka surma: "Kas mind puuakse üles? Ma loodan et mind puuakse üles." Seersant vaatas poisile otsa ja ütles: "Kahju küll Francie aga enam ei pooda kedagi." "Enam ei pooda kedagi?" küsis Francie, "Kuradi kurat! Kuhu me niimoodi jõuame!" (lk. 198)
Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid ERINEVUSED NÄITEKS KÜTTIDE JA VILJAKASVATAJATE USUNDIS 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Novgorodi esimene leetopiss (umbes 1071) Jumal = eestis kurat (elavad sügavikkudes, välimuselt mustad, sabadega), kui sureb mõni Teie (Novgorodi mees) inimestest, siis viiakse ta üles taevasse, aga kui sureb mõni meie inimestest, siis meie jumal viib ta sügavikku Bremeni Aadama Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum (Hamburgi kiriku piiskoppide teod, 1073-1076) kirjeldatakse saart, mille elanikud "ei usu kristuse jumalat", selle asemel
Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. Esimene osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada
Faust Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada
Lektüüriraamat Andrus Kivirähk "Rehepapp" Janis Alliksoo Kirjaniku käekiri 1.Kirjutab mõnes kohas roppusi. Näiteks: Ega ta sind päev otsa piinata ei jõua, millalgi peab temagi puhkama sööma ja sital käima. Mida munni me õieti otsima peame. ,,Sa kurat, kuidas mull ei vea!" 2.Kasutab vananenud sõnasid. Rehepapp tuli joostes toast ja aitas õnnetu mehe tuppa voodisse, pakkus kuuma piima, mudis haige liikmeid ja kattis tekkiga. 3.Kasutab vanasõnu. Loll võid olla aga kaval pead olema. Ükski heategu ei jää karistamata. 4. Raamatus on palju huumorit. Näiteks koht kus vedas rehepapp kuradit nina pidi. Kurat arvas et sai surnu hinge kätte aga tegelikult haaras hoopis peeru kotti ja läks minema. 5
TASMAANIA Referaat SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 Ajalugu, lähiajalugu lk 5 Geograafia, kliima lk 6 Mullad, Tasmaania kurat lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus 2 TASMAANIA Sissejuhatus Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Ta on saar Austraaliast kagus. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean idast ja India ookeani Suur Austraalia laht läänest. Ta hõlmab Tasmaania saare, mis on Austraalia mandrist eraldatud Bassi väinaga, ning väiksemaid saari Tasmaania saare läheduses, ja samuti
osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Goethe töötas oma peateose, värsstragöödia "Faust" kallal üle 60 aasta. Jutt käib kihlveost, mille sõlmisid omavahel Issand ning Kurat. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Et vaidlusesse selgust tuua, andis Issand Kuradile vabad käed ning jättis Fausti Mefistofelese meelevalda. Viimane lubas kõik peategelase soovid täita. Niisiis käib Faust koos Kuradiga mööda ilma ringi ja naudib olukorda. Võib arvata, et esimeses osas võitiski kihlveo Kurat, kuna tal õnnestus mees enda poole saada
Nii nagu koormat kannan olemist ma surma ihates ja elu vihates." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70-71). Sellega annab Faust selgelt mõista, et ta soovib maapealsest elust lahkuda. Faust loobub surmamõttest, sest kuuleb tuttavat laulu, mis tuletab talle meelde rõõmsa ja helge lapsepõlve. Temas tärkavad uued mõtted ning õnnelikud mälestused ja ta otsustab edasi elada. 1.4 Faust kahtleb alguses, et kas peaks lepingu sõlmima või mitte. Ta teadis, et kurat tahab midagi vastutasuks, sest ta on selline egoist ja ilma kasuta ta midagi ette ei võta. Sellegipoolest nõustub ta Mefistofelese kihlveoga, kus Faust peab teda pärast teenima põrgus. Lepingu üheks osaks on aga selle kinnitamine verega, millega Faust ei taha nõustuda, küsides, et kas Mefistofelesele ei piisa ausa mehe sõnast, kuid lõpuks muudab meelt ja kinnitab lepingu oma verega. Faust ja Mefistofeles käivad koos pika teekonna.
siis see inimene lheb prgusse(Mephistofeles saab ta hinge endale), kui inimene ei lhe kurjusega kaasa saab ta taevasse. Valivad vlja Fausti, see on viimases masenduses. 2)Epiloog teatris 3) I osa M muudab end puudliks ja hakkab viibima Fausti lheduses, Lpuks teeb Faustile ettepaneku, et kui suudab F nnelikkuks teha(F peab tlema lause, Oh ilus hetk, sa kesta veel), sel juhul lheb Faust prgusse. Kuid Faust on kindel, et miski ei tee teda nnelikuks, seega vtab pakkumise vastu. Kurat teenib F-i maapeal, F teenib Kuradit prgus. Kigepealt viib M Fausti llekeldrisse, s.o kge labasem viis inimest nnelikuks teha, Faustile ei meeldi ruskavad inimesed ja alkohol, tunneb end seal ebamugavalt. Jrgmiseks viib M Fausti niakki, et teda nooremaks teha. Faust tehakse 20-30 aastat nooremaks, talle jvad ta teadmised ja kogemused alles. Noorus annab F-le ilu ja selle, et naised hakkavad teda rohkem vaatama, mille lbi ta vib leida armastuse ja nne. Faust armubki Margaretasse.
Üks neist on inglisekeelse nimega umbrella bush (Acacia ligulata). 4 LOOMASTIK Suur Liivakõrb pole eriti liigirohke loomade poolest. Väiksematest loomadest elab seal inglisekeelse nimetusega bilby,kellel on hästi suured kõrvad. Kõige tuntum on punane känguru. Suure Liivakõrbe roomajatest on inglisekeelse nimega Thorny Devil, ehk Okkaline draakon või okkaline kurat (Moloch horridus). Okkaline kurat kasvab kuni 20 cm ja see võib elada kuni 20 aastat. 5 RAHVASTIK Piirkond on hõredalt asustatud.Peamised elanikud on põlisrahvad, aborigeenid. Põlisrahvad jagunevad kahte põhirühma: Martud läänes ja Pintupid idas. MAJANDUS
peale riietamist laastudest, õlekõrtest tehtud hingeristike, mis surnut kaitses. - Surnu valvamine, surnut ei jäetud üksinda, eriti öösel. Küünal pidi kogu aeg surnu juures põlema, valvati mitmekesi ning valvajad ei tohtinud magama jääda, et surnuga ei saaks midagi halba toimuda. Surnu valvamisel lauldi, aeti juttu, võidi ka mängida, et mitte magama jääda. Muidu võib surnu elavad kaasa viia või võib tulla kurat surnu juurde jne. - Surnu vaatamas käimine, käidi surnuga hüvasti jätmas juba enne matmist. Oli personaalne hüvastijätt, kuna matustel oli juba palju rahvast koos. Eriti setu kultuuuris käib sellega kaasas andeks palumine surnu käest, lepituse otsimine. - Looma tapmine, kaugemas minevikus käis matusega kaasas vereohver, tapeti loom. See komme on aja jooksul taandunud aina väiksemaks ning praeguseks on peaaegu kadunud.
Esimene osa algab eelmänguga teatris, kus peavad triloogi direktor, luuletaja ja komödiant. Direktor on mures Saksa rahva teatrikülastatavuse pärast ning koos komödiandiga utsitavad nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu
see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti teadmata (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Omamoodi huvitav on fakt, et Jumal ja Saatan on omavahel väga sõbralikes suhetes ja otsustavad koos inimeste saatuse üle. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada
Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste jõududega. Mefistofeles jääb Fausti juurde lõksu, teda takistab lahkumast uksel olev pentagramm. Faustis tekitavad huvi kuradi võimed ning leping, mida too mehele pakub. Fausti, kes on tüdinud maisest elust ning selle keerulisusest, ei huvita see, mis juhtub pärast käesolevat elu ning nõustub Mefistofelese pakkumisega, mis eeldab seda, et Maa peal täidab kurat kõik Fausti soovid, kuid allilmas peab mees omakorda Mefistofelest teenima. Kuradit ei kohuta ükski Fausti soov ega käsk, kuid hoiatab doktorit, et võib tulla aeg, kus ta hakkab ka maisest elust mõnu tundma ning kahetseb tehtud lepingut. Sellest hoolimata jõutakse kokkuleppele ning selle jõustumiseks annab Faust Mefistofelesele tilga oma verd. Faust annab Mefistofelesele mõista, et teda pole mõjutanud kogutud rikkused ning ta tunneb end üksiku ning kasutuna
Ole aupaklik ja viisakas idamaades on see norm Võõrustamine Ärilõunad ja õhtusöögid on tavalised Kui süüakse väljas, maksab arve kutsuja Ilmuge kohale õigel ajal Külas võtke kindlasti jalatsid ära Loomuliku viisakusena pakutakse teile juua Alati, kui täidetakse oma, hoolitsetakse eelnevalt kõigi teiste jooginõude eest Vietnamlased pakuvad teile rõõmuga kõiksugu eksootikat: mao, ahvi, koera või kurat teab, mis looma kurat teab, milliseid produkte jälgides ise huviga teie reaktsiooni Võõrustamine(2) On viisakas kõike proovida On kombeks söögi ajal tänukõnesid pidada LõunaVietnamis on toidust keeldumine ebaviisakas PõhjaVietnamis laske sööma kutsumist korrata, enne, kui kutse vastu võtate kutset esitatakse viisakusest ning eeldatakse, et ka teie oleksite viisakas ja loobuksite Ärge võtke kandikult viimast
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial. Et meelitada Fausti ütema sõnu "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" , pakub Mefistofeles talle noorendavat võlujooki ning õhutab teda võrgutama süütut ning vaga Margaretat
juurde ja kasutati muid maagilise ülekande võtteid Suur reede ja nõidused ❖ käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas - selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad ❖ õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et niiviisi siis oma õunasaaki suurendada Suur reede ja nõidused ❖ maagiarohkus on seotud kevadise pöördepunktiga, samuti kristliku õpetusega, mille kohaselt suurel nädalal tegutsevad nõiad, kurjad jõud ja kurat ❖ usuti, et laps, kes sündis reedel, eriti suurel reedel, oli väga kurva saatusega ❖ samuti arvati, et nii saab sellest lapsest kurjategija või nõid Suur reede ja nõidused ❖ Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda tervist ja õnne. Näiteks ronisid inimesed redeli või mäe otsa ❖ Kõrge koha peal hüüdsid inimesed nõidussõnasid. ❖ Nõidussõnad on sõnad või laused, mida inimesed ütlevad korduvalt mingi asja saamiseks.
Aina enam inimesi on niiöelda eluaegsed üliõpilased, kes kulutavad ülikooli uksi terve elu. Iga inimene õpib kogu elu. Seetõttu leiangi, et noortel tasuks mõnikord vanemaid inimesi kuulata. Vaatamata põlvkondade vahelistele erinevustele, on inimesed siiski väga sarnased ning tõesti tasub õppida kui mitte sõprade-tuttavate siis vähemalt sugulaste kogemustest, sest need on inimesed, kellega ollakse kõige rohkem sarnased. Minu lemmiktegelaseks oli Kurat, kes tundus väga sümpaatne ja intelligentne. Eriti meeldis mulle lihtsus ja otsekohesus, mis Mefistofelese karakteri puhul väljendus. Ta oli oma seisukohtades väga realistlik, näiteks väites, et inimese elu on maailma mastaabis võrdne rohutirtsuga. Selle juures ei tohi muidugi unustada, et ka igal rohutirtsul on maailmas mingi ülesanne. See, et Jumal ja Kurat nii hästi läbi said oli samuti huvitav.
Igas võitluses on võitjad ja kaotajad, kuid kes on kannatajaks võitluses inimeses eneses? Selles heitluses on osalejaid ju vaid üks. Fjodor Dostojevski on öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Need alged teevad ühest võitlejast kaks. Kaks inimese mina - sisemuses elav ingel ning kurat, kellest üks headuse ning teine kurjuse kehastus. Kumb domineerivaks saab kajastub inimese mõtteviisis ja käitumises. Elada planeedil Maa tähendab lakkamatut võitlemist millegi eest. Inimesi valdab pidev rahulolematus. Soovitakse alati enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
