Kes oli Woland romaanis Meister ja Margarita? (0)

Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“?

Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks.
Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu . Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin , kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse.
Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ on võrreldud Goethe „Faustiga“ , sest mõlema teose peategelased on väga sarnased. Meister ja Faust on loojad, kes ei suuda ületada takistusi, mis laseks neil rahule jääda oma looduga. Margarita ja Margareta on armastuse nimel olnud valmis loobuma kõigest. Wolandit on aga võrreldud nii Mephistophelese kui volandiga. Olgugi, et tegelase nimi on tuletatud rüütli nimest, jääb romaani lugemisel esialgu mulje, et tegemist on saatanaga. Neil mõlemal on üleloomulikud võimed ja nagu Mephisto seab Wolandki inimeste teele kiusatusi ning saadab sellega korda palju halba ka süütutele inimestele.
Religioone ja müüte on väga palju ja erinevaid, seetõttu on ka saatana roll maailmas mitemeti mõistetav. Bulgakovi saatan sarnaneb eelkõige Vanas Testamendis kirjeldatuga. Ta on inimkonna vastane ja süüdistaja ning ta eesmärgiks on inimeste pahelisuse paljastamine. Selleks seab Woland Moskva inimeste teele palju kiusatusi, millele nad ei suuda vastu panna. Woland oli moskvalastes pettunud ja lootis, et inimesed on muutunud. Seega ei ole Woland kurjuse kehastus või Jumala vastand. Saatanas on näha headuse külgi ka siis, kui ta päästab Meistri ja Margarita, andes Margaritale peale Friedale rahu kinkimise ka teise soovi. Woland hindas Margarita suurt südant ja see muutis ta tegelaskuju sümpaatseks ja positiivseks. Samas tekitas see palju segadust, sest eelnevalt oli saatan rikkunud inimeste elusid ja eeldasin, et ta teeb sama ka Margaritale.
Romaanis Meister ja Margarita ei ole saatana eesmärgiks inimesi halvale teele viia, vaid saada teada, kas inimesed on aastate jooksul muutunud ja võimelised kiusatustele vastu panema. Kuigi tihti olid kannatanud süütud, muutus Woland teose lõpus armu andvaks ja positiivseks tegelaseks, sest Margarita tõestas saatanale, et inimesed ei ole ainult ahned ja üdini pahelised, vaid ka tugevad ja südamlikud.