Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuridevaheline kommunikatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
välj, metafoor, pädevus, distants, paus, organisatsioon, clyde, viisakuse, kuulaja, generatiivne, määratlus, palav, pädevuse, grice, metafoorid, ajakava, distantsi, matthew, arnold, tervikuna, vrdl, boas, arvab, määratletud, paki, halliday, harris, interaktsiooniline, geert, tõekspidamised, parsons, maskuliinsus, vältimine, orientatsioonmoraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 3. küsimus Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 4. küsimus Põhilised kommunikatsioonimudelid: 1."Rahvamudel": põhineb torumetafooril Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte.
reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' 2)Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) 3)Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 4)Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Mis on interkulturaalne pädevus?Oskus mõista teise kultuuri kommunikatsioonimudeleid ja ennast nendele vastavalt mõistetavaks teha. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) Teadvustamata pädevuse puudumine 2)Teadvustatud pädevuse puudumine 3)Teadvustatud pädevus 4)Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis
7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? a. Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' b. Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g
sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlik pärand, tavad, uskumused, moraalsed tõekspidamised). 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). 1) Sõnade tähendused. 2) Keel ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused. 3) Üldised käitumisnormid. 4) Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid. 5) Institutsioonid. 6) Esemed, jagatud sümbolid. 7) Ideaalid ja antiideaalid. 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega. 10. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1) teadvustamata pädevuse puudumine 2) teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et midagi on valesti) 3) teadvustatud pädevus (muudame oma käitumise normidele, tavadele vastavaks) 4) teadvustamata pädevus (teeme asju iseenesest teistmoodi) 11
"Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks toiduseks peab" 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse). relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): `kultuur on tavaline'. 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed kultuuride esindajad. Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10
Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3. Küberneetikast lähtuv mudel sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged). 4. Interferentsiaalne mudel kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor. Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)
8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Sõnade tähendused (vrd ,,laud" ja ,,desk/"table", ,,kohtuotsus" ja ,,verdict/sentence", ,,fantastiline" ja ,,fantastic" jne jne reaalsus pole liigendatud iseenesest, vaid tähenduse kaudu). Üldisemalt keelt ja keelelist käitumist suunavad normid/väärtused Üldised käitumisnormid Ihaldustäratavate ja tülgastusttekitavate objektide prototüübid 9. Mis on interkulturaalne pädevus? Vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega (Chen ja Starosta). Chen toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused 2. suhtlusoskused 3. psühholoogiline kohandumine 4. kultuuriline teadlikkus Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda. 10
osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega laialt käes/raha laialt käes"). Metafoor on generatiivne ka teises mõttes: lähtevaldkonna seosed ja omadused kantakse üle sihtvaldkonnale, mõnikord õigustatult (muidu metafoor ei toimiks), mõnikord mitte. Nt aega pole tegelikult võimalik säästa samal viisil kui raha. Generatiivsed metafoorid ühtlasi keeleti/kultuuriti erinevad (ingl
kriitika: 1. paneme tähele, et siin on tegemist kõneleja tingimuste ettedikteerimisega, see koosneb sellest, et allutada kuulajat. 2. mille jaoks seda vaja on? grice ütleb, et saavutamaks eesmärki või panna kuulajat tegema seda, mida kõnelejal on vaja. aga tema strateegiast lähtudes võime sattuda hoopis ebameeldivasse olukorda. ei tohi panna partnerit olukorda, kus ta peab ütlema "ei". Koostöö ja viisakus *Geoffrey Leech täiendas Grice'i põhimõtet viisakuse põhimõttega "Principles of Pragmatics" * viisakuse pm: koosneb ise erinevatest maksiimidest,kuid idee seisneb selles, et kooperatiivsuse pm on vahel vaja ja võimalik rikkuda selleks, et saavutada eesmärki. kui Grice'i pm oli: "Kolm mutrit ruttu siia!" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07
• Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON
Hofstede (1980) laialdasemalt tuntud uurimuses küsitleti teiste hulgas tolleaegse Saksamaa Liitvabariigi ja Jugoslaavia sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikke ning järeldused 2 seostati kultuurierinevuste dimensioonidega. Hofstede (1980) ütleb, et kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid.
kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions, milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat
objekti, kellele või millele tegevus on suunatud või mis on tulemus. Öeldistäide e predikatiiv ,,olema"-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. Määrus e adverbiaal AdvP või PP koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Täiend e atribuut AP, nimisõna lisand või laiend (,,pikk mees"). 9) Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1) Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?"
kellele või millele tegevus on suunatud või mis on tulemus. Öeldistäide e predikatiiv ,,olema"-verbiga. NP või AP (miski on mingisugune). Näitab mis või kes või missugune on alus. Määrus e adverbiaal AdvP või PP koht, aeg, viis jne. Igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Täiend e atribuut AP, nimisõna lisand või laiend (,,pikk mees"). 9) Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. 1) Generatiivne grammatika. Generativism (vt Chomsky): süntaktilised transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?" Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb ,,Poiss tahtis õppida lugema"
taskulampi 3. Kord: kõnelemise kord ei ole sama mis asjade kord. 4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism. Alguses räägivad inimesed asjadest,
Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab suhtlemise efektiivsust 9. Milline on aja roll inimkommunikatsionis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne inimkommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus mõlemad osapooled (nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja) osalevad aktiivselt. Nii kõneleja kui kuulaja annavad endast kõik, et vahetatav informatsioon ja edasiantavad sõnumid jõuaksid teiseni selle maksimaalses tähenduses tekitamata teineteise vääritimõistmist. Nii rääkija kõnelemisest ning kuulaja vastuvõtlikkusest sõltub inimkommunikatsiooni efektiivsus. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja
On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum
On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum
On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja mudeleid. Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest. Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud. 8. Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum
arevus. Võimukusega kaasneb inimestel positiivsem tunne, nad tunnetavad kontrolli, on optimistlikumad tuleviku suhtes, enam eesmärgile orienteeritud ning valmis tegutsema PILKUDE FUNKTSIOONID 5tk- Info edastamine-Pilk informeerib meeldivusest, tähelepanust, usaldatavusest. Suhtluse reguleerimine-Pilgud mängivad olulist rolli ka vestlusjärje ülevõtmisel. Jõudes oma mõtte edastamisega lõpuni, vaatab kõneleja taas kuulaja poole, kontrollimaks teise reaktsioone öeldule või andmaks märku, et teine järje üle võtaks. Intiimsuse väljendamine-Inimesed vaatavad pikemalt ja kauem neid, kes neile meeldivad. Sotsiaalse kontrolli võimaldamine-Pilk annab märku ka staatusest. Nii vaatab madalama staatusega isik teist sagedamini ja pikemalt kui kõrgema staatusega isik. Üldiselt vaadataksegi eelkõige neid, kelle staatus on tunduvalt kõrgem ja harvem neid, kelle staatus on oluliselt madalam
Sisuliselt on Panini ja Sibawaihi grammatikad väga erinevad. Sibawaihi kirjutab pikki lauseid, annab palju näiteid ja keskendub süntaksile. Süntaks keskendub rektsioonile, sarnaneb väga vahetute moodustajate meetodile, lähtutakse väiksematest üksustest ja liigutakse suuremate poole. Morfoloogia on eraldatud süntaksist, süntaks on semantikavaba. Sibawaihi peab uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid. Abstraktse lause mõista puudub, see tekkis hiljem. Rõhutab kuulaja olulisust. ,,Mida kõneleja ütleb on vastus küsimusele, kas siis, kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole." Süntaksis on ka suhtlusaspekt: kui sa alustad nimisõnaga, siis sa pead jätkama verbiga, sest kuulaja ootuseid ei saa petta. Sibawaihi süntaksile pole tolleaegses euroopas võrdset. 4. Kreeka Kreekas kujunes alfabeetiline kiri u esimese aastatuhande alguses. Oldi teadlikud murretest ja nende erinevustest ja suheldi ka teiste rahvastega. Arvati, et sel ajal olid ka juba tõlgid
Tegusõna e verb (sh infinitiivid ja partisiibid) - VP Määrsõna e adverb AdvP Arvsõna e numeraal QP Asesõna e pronoomen Määrsõna e kvantor QP Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP) Lauseliikmed Alus e subjekt NP Öeldis e predikaat VP Sihitis e objekt NP Öeldistäide e predikatiiv NP v AP Määrus e adverbiaal AdvP v PP Täiend e atribuut AP 9. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, aktuaalne liigendus, käändegrammatika, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism: süntaktilised transformatsioonid - Kevade on Lutsu parim teos - Siire, sh topikaliseerimine Lutsu (topik) parim teos on Kevade - Asendus See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema
Öeldakse, et huumor ületab rahvuspiire suurte raskustega, ja mida rohkem ida poole liikuda, seda raskemini. Esiteks on enesemõistetav, et huumorirünnaku objekt pole kuigivõrd võimeline nägema asja naljakat külge. Tõsimeelsed, fakte hindavad sakslased ei naera end sugugi ribadeks, kui kuulevad ameeriklaste Texase tavaliselt liialdusel põhinevaid nalju. Konfutsianistliku ja budistliku tõe, aususe, lahkuse ja viisakuse tähtsustamine elimineerib automaatselt huumori sellised avaldumisvormid nagu sarkasm, satiir, liialdus, paroodia ega leia erilisi väärtusi absurdihuumoris või naljades usu ja rõhutud vähemuste üle. Haiglane või must huumor on Idamaades täiesti vastuvõetamatu. Idamaade huumor on peenetundeline ja peidetud umbmäärasesse noomitusse, mis teeb kuulajast pilkealuse salakavalate, kuid mitte agressiivsete võtetega. Hiinlased on
Käsitleb ta kokku 8 suurt kultuuri/tsivilisatsiooni. Kultuuri all peab ta silmas samuti kõrgkultuuri. Läänemaailma ehk õhtumaa tipphetkeks peab ta 18.sajandit. 8. Mida uurib ajalooline antropoloogia? [Kultuuriajalugu, lk 144] Ajalooline antropoloogia uurib “ajaloolist teist/võõrast”, taotledest võõraste rahvaste ja kultuuride praktikate, tavade ja uskumuste kirjeldamist ja tõlgendamist. Võõra defineerib kas geograafiline, kultuuriline või ajaline distants oma vaatepunktilt. Kasutusele võetakse nii ajaloo, kui ka antropoloogia uurimismeetodeid. Eelkõige on rikastanud antroploloogia kultuuriajalugu. Prantsuse traditsioon on toetunud eelkõige strukturaalantropoloog Claude Levi-Straussi töödele ja uuriti eelkõige mineviku ühiskondade pereelu. Ameerikas eelkõige Clifford Geertzi töödele ja uuritakse sotsiaalseid riitusi js situatsioone. Saksamaal on tugev filosoofilise antropoloogia
Territoriaalsus. Personaalne territoorium Inimeste territoriaalsuse määratlemise üheks peamiseks funktsiooniks on privaatsuse tagamine (Altman 1975). Üheks võimaluseks oma territooriumit määratleda on tema personaliseerimine. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki territooiume: 1) Primaarsed territooriumid. 2) Sekundaarsed territooriumid 3) Avalik territoorium Prokseemika Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse. 1) intiimne distants - Sellel distantsil on 2 erinevat varianti - esimene on otsene kehaline kontakt ja teine on nagu kaugem distants (15 - 46 cm). 2)personaalne distants - 46 - 120 cm - see on lähim ruum kuhu võõrast tavaliselt lastakse. 3)Sotsiaalne või siis ametialase suhtlemise distants - 1,2 - 3,6 m 4) Avalik ehk siis publikuesineja distants - üle 3,6 m - on kasutusel siis kui esinetakse suuremale hulgale inimestele. Orientatsioon Tavaliselt peegeldab orientatsioon keha positsiooni. Kroneemika Aeg
aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik
aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik
Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne inimkommunikatsioon eeldab ka vastuvõtja õiget tagasidet, st vastuvõtja reaktsioon vastab saatja ootustele. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, ei tohi eeldada, et kuulaja teab, mida rääkija mõtleb või tahab, sõnum peab olema selge, sõnum peab olema sirgjooneline, sõnum peab kuulajat toetama, tuleb valida sobiv vestluspaik, mis on vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12
binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksuse staatus Sõnade piiride märkimine (scripta continua) Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Nt ga, peale, kuna Grammatiline kategooria liikmed · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi;
ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; 1 Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) 3. PARADIGMAATIKA Märk suhtes koodiga(mäluga) mitte reaalse teatega, metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi..
määramata). Nimisõna fraasi omadus. •Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. •Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. •Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. •Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. •Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. •Laad e aspekt – grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev)
võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Suus : bilabiaalsed mood kahe huule kokkupuutel m ja p. Dentaalid hammashäälikud. Keele tipp. Alveolaarid keele selg, küljed. Kõrihäälikud h . Moodustusviis: frikatiivid : hõõrdhäälikud : õhuvooluga häälikud Klusiilid ehk sulghäälikud : sulgumine, paus katkestab õhuvoolu Nasaalid ehk ninahäälikud : õhk läbi nina ( m n ) Lareraal ehk külghäälikud : keelega, õhk pääseb völja küljelt ( l ) Tremulant ehk värihäälik : põrisev r ( keeletipp ) Poolvokaal : j ( v ) Heliline häälekurdude vibreerimine ,, Aadama õun" vibreerib. (v, z, m, n, r, e) Heliline m n l r j v
kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu. 9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad
annaabi.ee 
