Itaalia maalikunst 15.saj. (0)

1. Millised teemad olid levinud 15. saj. itaalia maalikunstis?
2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal?
3. Keda nimetab enamik kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks?
4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed?
5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte?
6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccello ja millele Domenico Veneziano .
7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks?
8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi?
9. Kelle tööd on suured maalid “ Venuse sünd” ja “Kevad”? Mida lähemat tead nende teoste kohta?
10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal?
11. Milline kunstnik töötas 15. sajandil Mantovas?
12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta?
15. sajandil oli itaalia maalikunstis levinud temaatika enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. (1) 15. sajandi teisel poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ning kaasaegsete inimeste portreed ja sajandi lõpupoolel loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel .
Kirikute ja kabelite seintele maailiti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele tempervärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. (2)
Maailmakunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze .
MASACCIO ( 1401 - 1428 )
Enamik kunstiajalugusid nimetab teda itaalia renessanssmaali isaks. (3)
Üheks tema kuulsaimaks tööks on fresko “Püha Kolmainsus” Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Samuti ka tema Brancacci kabeli freskod, nt. “ Paradiisist väljaajamine” ja “ Pearaha ”. Masaccio andis neil kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Usutav ja haarav on ka dramaatiliste tunnete kujutamine. (4)
FRA ANGELICO (5) (u. 1388-1455)
Dominikaani munga Fra Angelico muinasjutuliselt kaunites ja õrnavärvilistes teostes on tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine. Siiski on ka tema maalidesse ilmunud meeleline maailm. (“ Noli me tangere ”, tõlkes “ Ära puuduta mind”)
Alles peale 1440. Aastat huvitusid ka paljud teised kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest.
PAOLO UCCELLO (1397-1475)
Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele. (6) (“San Romano lahing”. Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.)
DOMENICO VENEZIANO (u. 1400 -1461)
D. Veneziano piltide ruum on konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. (6) (“Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese , Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga”)
PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492)
Oli vaimustatud matemaatilistest reeglitest. Tema tasakaalukate kompositsioonide figuurid mõjuvad pidulikult vaikivate ja suursugustena. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. (7) (“Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza”. Mees oli Urbino hertsog. Teda ei saanud kujutada otsevaatest, sest ta teine silm oli turniiril viga saanud. Nii kujunes välja profiilportree .)
SANDRO BOTICELLI (u. 1445 - 1510 )
15. Sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Talle tuli palju tellimusi luksust armastavate ja naudingujanuste Medicite õukonnast, kus ta sai suhelda selle aja kõrgharitlastega., sealhulgas Marsilio Ficinoga (üks mõjuvõimukamaid humanistlikest filisoofidest , vara-Itaalia renessanssi ajal). See soodustas antiikteematika levikut Botticelli loomingus.
Botticelli maalimislaad oli omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus.
Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane.
Sandro Boticelli töödeks on näiteks ”Venuse sünd” ja ”Kevad”. Maalis ”Veenuse sünd” võidi leida sidet Neitsi Maarjaga ja ”Kevad” on tasapinnaline luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal. (9)
ANDREA MANTEGNA (1431- 1506 )
15. sajandil töötas Mantovas Andrea Mantegna (11), kes võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas.
Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud.
GIOVANNI BELLINI (5) (u. 1430- 1516 )
Giovanni Bellini oli tähtsaimaks kunstnikuks Veneetsias, kus levis õlimaal. Õlimaal oli Veneetsiale eriti sobilik tänu Veneetsia linna niiskusele. (10)
Bellini maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte, kus täpsete kontuuride asemel näeme pehmeid üleminekuid ning suurt tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. (12) (nt. ”San Zaccaria kiriku altarimaal ”)
(8) Domenico Ghirlandajo.