Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tartu Jaani Kirik (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Jaani  Kirik
Koostajad: Triin Kaaver ,
Kris -Gerhard Aabrams
Sissejuhatus
v
Eesti küllaltki rikka arhitektuuri­pärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema 
osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani 
kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka 
väljast arvukad ehisdetailid.
v
Tartu Jaani  kirik  pärineb 12­13 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest 
andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll 
ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva  kirikuga . Olulist teavet on lisanud 
ehitusarheoloogilised uuringud.
v
Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab 
taevast  kosmilist  korda ja on täpselt reeglistatud.
v
Ehkki  kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju 
säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele  pikihoonele  liitub piklik 
polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber.
Terrakotaskulptuurid
v
Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud  kujukesed , nõud, drenaažitor ja teised 
keraamilised  esemed. 
v
Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik hoidlates säilitatakse ligi 1000 terrakotaskulptuuri, mil 
vanust  ligi 700 aastat. Tegemist on unikaalse väärtusega nii Eesti kui ka kogu Euroopa 
kontekstis.
v
Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me 
ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas  skulptuurid  nii arvu, suuruse kui ka kunstilise 
taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. 
Hävingud
v
Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga tema keskaegne üldkuju säilinud.
v
Kirik sai vigastada Vene­ Liivi sõjas 16. sajandil.
v
Ka kiriku  tornikiiver  on  mitmeid  kordi  välgulöögist süttinud. 
v
Osa  kirikust  hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. 
Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku 
hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning 
mõlemad hooneosad kaeti ühise  katusega .
v
1820.­30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades 
ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see  vist  suurim hoop ehitisele kogu tema 
ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga 
klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, 
mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. 
Restaureerimine  I
v
Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia 
arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati 
seintelt  hilisemad  krohvikihid ning päevavalgele tulid 
välisskulptuurid.  Taastati  puhasvuuk­viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka                   
                                                            skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud  tollane  
restaureerimispraksis kaugeltki alati  täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha 
fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid 
plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. 
v
Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis 
Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik. 
 
Restaureerimine II
v
Pärast 45 viite aastat varemetes seisnud kirikut hakati  taastama  1989. aastal. Poolteise aastaga 
jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni 
idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist.
v
Järgnevatel aastatel ehitati veel kolm vahelage, paigaldati koori katuseturvistiku ning 
kindlustati torni  vundamendid . Vundamentide kindlustamine oli  esmaseks  oluliseks 
ülesandeks, kuna kogu Tartu all­linn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud 
puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil 
pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste 
annetatud  raha eest ostetud vaskplekiga. 
v
Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades  sealjuures  maksimaalselt 
algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 
2005 toimus kiriku pidulik  taasavamine .
Kiriku erinevad osad
Kiriku juures toimuv
Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased:
v
Kiriku juures tegutseb kogudus,
v
pühapäevakool,
v
miksikuklubi, 
v
saab tegeleda muusikatööga,
v
vaatleplatvormil käia. 
v
Pidevalt toimuvad kirikus on kontserdid,
     millest lähim toimub 2­5.juuni 2011
     nimega Eesti heliloojate  festival
v
Kirkus saab külastada ka kunsti ja käsitööpoodi.
Tähtsamad  aastaarvud
XII sajandi II pool / XIII sajandi algus ­ Leitud fragmente samal kohal asunud 
v
puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik.
1323 Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta.
v
1708 Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi 
v
võlvid.
1820­1830 Kiriku interjöörid rekonstrueeriti .
v
1899­ 1904  Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. 
v
1944 Kirik põles nõukogude vägede pealetungil.
v
1952 Varises kokku kesklöövi põhjasein.
v
1989 Alustati kiriku taastamist
v
1997 Tartu Jaani koguduse taasasutamine. 
v
1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut  pronksist  kirikukella.
v
2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad..
v
2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine.
v
2007 Avati külastusteks kiriku torn.
v
Veel Kirikuid
Peale Jaani kiriku leidub Eesti veel saklaararhitektuuris ehitatud kirikuid.
Näiteks  Valjala  kirik,  Ambla  kirik,  Toomkirik , Niguliste kirik, Oleviste kirik.
Kasutatud kirjandus
v
http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik
v
http://www.visittartu.com/954
v
http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=38&lang=et
v
http://et.wikipedia.org/wiki/Sakraalarhitektuur
v
http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=34&lang=et
v
Kangilaski, Jaan. „Kunsti­ ja  kultuuriajalugu “ . Tallinn, 2003.
Täname tähelepanu eest!

Document Outline

  • Tartu Jaani Kirik
  • Sissejuhatus
  • Terrakotaskulptuurid
  • Hävingud
  • Restaureerimine I
  • Restaureerimine II
  • Kiriku erinevad osad
  • Kiriku juures toimuv
  • Tähtsamad aastaarvud
  • Veel Kirikuid
  • Kasutatud kirjandus
  • Täname tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Tartu Jaani Kirik #1 Tartu Jaani Kirik #2 Tartu Jaani Kirik #3 Tartu Jaani Kirik #4 Tartu Jaani Kirik #5 Tartu Jaani Kirik #6 Tartu Jaani Kirik #7 Tartu Jaani Kirik #8 Tartu Jaani Kirik #9 Tartu Jaani Kirik #10 Tartu Jaani Kirik #11 Tartu Jaani Kirik #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lepatriiiiiin Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Slideesitlus-Tartu Jaani kirik
12
pptx

Slideesitlus: Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani Kirik Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud.

Kunstiajalugu
Tartu Jaani kirik
10
docx

Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus ning ta on tuntud eelkõige oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944–2005. 12. sajandi teises poolest või 13. sajandi algusest on leitud fragmentesamal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik. Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta pärinevad 1323. aastast. 1327. aastal määrati Jaani kirikule esimenepreester. Tõenäoliselt alles 14

Ajalugu
Kunsti ajaloo reisiplaan
10
doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14

Kunstiajalugu
Jaani kiriku restaureerimine
7
ppt

Jaani kiriku restaureerimine

Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999

Muinsuskaitse ja renoveerimise alused
Arhitektuuriajaloo referaat
35
docx

Arhitektuuriajaloo referaat

TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest.

Arhitektuuri ajalugu
Tallinna kirikud
25
doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu
Eesti arhitektuuri näited
62
docx

Eesti arhitektuuri näited

Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda..............................................................................................

arhitektuuriajalugu
Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun