Kunsti detentsid 20 sajandi I poolel (1)

Kunsti detentsid 20 sajandi I poolel
20 sajandi kunsti tuntakse kui ka kaasaegset(modernseset) kunsti, tegelikult sai see alguse 19 sajandi lõpul.Modernismi ideoloogia pole kunagi saanud ainuvalitsevaks, kuid hakkas mõjutama paljusid 20.sajandi alguse kunstnikke ja publikut.Tänapäeval võib modernismi pidada üheks varjandiks avargardismi ideoloogiast. Et modernism pidas peamiseks kunstiteoste vormimuutusi,jagasid modernismist mõjustatud käsitlused 20.sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised „ Moodsa kunsti ajalood“ on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada.
Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva žüriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvahelisele kuulsusele.
1905.a. Sügissalongis paistis silma rühm noori kunstnikke.Nende maalide joonistus oli tinglik , värvid aga puhtad ja kõlavad.Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte „komadena“ nagu impressionistidel või „punktidena“nagu neoimpressionistidel, vaid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena.Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena.Sealt pandi ka rühmitusele nimetuseks- Foovid (pr. k. Fauves-` metsikud `).Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse.Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel, samuti ei olnud tähtis ka täpsus üksikasjades.Värvid olid tihtilugu vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased,taevas mürkroheline, jõevesi sidrunkollane jne.). Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest.Keskseim kuju oli Henri Matisse(1869-1954).Värvid sõltuvad kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Rühmitus oli ühtne 1907.aastani.Rühma liikmedest olid tähtsad veel ka Raoul Dufy( 1877 -1953), Andre Derain(1880-1954),Maurice Vlaminck(1876-1958),Georges Roualt(1871-1958).
Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks.
Ekspressionism (pr. k expression-`väljendus`). Ekspressionistide eelkäijaks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch , aga järjekindlalt hakkasid „väljendust“ rõhutama just foovid.Väljenduslik kunst Saksamaal, sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika.19 ja 20 sajandi vahetusel olid noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch, aga huvi tunti ka postimpressionistide ning Kaug-Ida ja keskaja kunsti vastu. 1905.a. ekspressionistide rühmitus „Die Brücke“(„ Sild “) Dresdenis, mille oli Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) ja Karl Schmidt –Rottluff(1884-1976), hiljem liitus ka Emil Nolde (1867-1956),Oscar Kokoschka( 1886 -1980) ja Egon Schiele(1890-1918).
Enese väljenduse põhisisuks oli rahutus ,ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus .Kõikke kujutati dramaatilises valguses.Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel, kasutasid lihtustatud,üldistustatud või nurgelist joonistust,teravaid,tooreid värvikontraste või „poriseks“ ning tuhmiks muutetud koloriiti.Inimene on sageli sünge ja karikatuurse ilmega.Lisaks tegelesid ekspressionistid ka graafikaga.Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka,üldistatud joone.
1907. aastal kerkis esile kubism . Selle suuna algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku- Pablo Picassot. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallis koloriidis (nn. Sinine periood). Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides (nn. Roosa periood). Tema tuntuim teos on „ Avignoni neiud“, selle aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picasso ajendiks inimkehade lahutamiseks geomeetrilisteks vormideks. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm ja kuju, värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Picassoga liitus ka Georges Braque , kes arendas edasi Cezanne 'i ideid. Algset kubismi nimetatakse sageli ka „analüütiliseks kubismiks“, selles analüüsib kunstnik ümbritsevat, lahutab selle justkui algosadeks ja maalib siis. Teine, hilisem vool kubismis kannab nime „sünteetiline kubism“, sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivid. Nii tegi hispaanlane Juan Gris, kes oli siis sünteetilise kubismi rajaja.
Futurism (it. k futuro-`tulevik`) tekkis Itaalias, sellele suunale on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine.Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles sisi asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid niinimetatud manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel, nende manifestide autoriks oli Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 1909.a. Pariisis (ajalehes „Le Figaro “) Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine, selle heaks näiteks on Giacomo Balla „Koer keti otsas“. Kuid arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sanat Elia nägemused tulevikulinnadest, tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole.
KASUTATUD MATERJALID.
1. Kangilaski J, Kunsti- Kultuuriajalugu 12. klassile, Kirjastus-Kunst- Tallinn 2005 lk 42-66
2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.ht m
3. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.ht m , sissejuhatus – abstraktne kunst.
4. http://www.annaabi.com/materjal-42349-20-sajandi-i-poole-suundumused-kunstis
5. http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=5&ved=0CDUQFjAE&url=http%3A%2F%2Felvag.edu.ee%2Fimages%2Fdocs%2F1233825889.doc&rct=j&q=kunst%2020%20sajandi%20I%20poolel&ei=FDcCTa-wB8qXOtHB9KcD&usg=AFQjCNF8IJbQiot72338ZaZpHqIEp7yUAQ&cad=rja
6. http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=10&ved=0CFgQFjAJ&url=http%3A%2F%2Fwww.koolielu.edu.ee%2Ftrump%2Fmodernism-postmodernism.pdf&rct=j&q=kunst%2020%20sajandi%20I%20poolel&ei=FDcCTa-wB8qXOtHB9KcD&usg=AFQjCNGT6HCvHl1EGWraA4d9qSkJbbIBvg&cad=rja
7. http://en.wikipedia.org/wiki/20th_century_art
8. http://www.huntfor.com/arthistory/index_20th.ht m
9. http://witcombe.sbc.edu/ARTH20thcentury.html