Vana- Egiptus Karolina Toom Interjöör Seinad heledad või kaetud mustrilise kangaga Põrandal matid Suletud, väheste akendega Maalitud sirmid , õlilambid Rikkalike maalingutega kaunistatud Vähe mööblit Kokkulappimise tehnika väikesed puutükid ühendati kinnituspukadega, täiendavelt kasutati taimset või nahkset nööri, hiljem metallist naelu. Mööbli pind kaeti pahtliga, selle peale maaliti, immiteeriti puud või kivi Kasutati vineerimist ja dekoortehnikaid Materjal- akaatsia, tamarisk, seeder , küpress, eebenipuu VOODID - Vanimad on puutüvedest kokkuseotud - Voodijalad olid härjasõra või lõvikäpa kujuga - Voodiraam üle tõmmatud naha või kangaga, selle peal madrats - Võis olla peats või jalus , nikerdatud näiteks lõvimaski kujuline - Patja polnud, selle asemel jäik peatugi LAUAD - Väikesed - Plaat oli puust, punutud, metallist või kivist - Jalgu 1, 2, 3, 4 ; vormilt sarnased nagu tooli- ja voodijalad MAHUTID - Kasutati korve, keraamilisi anumaid, puukaste, hiljem kirste. - Kirst - jalgadega tõstetud kast; poolümara, lameda või viilkatuse sarnane kaas, rikkalikult maalitud fasaad TOOLID - Kasutasid taburette ja järisid - Kerged, papüürusest punutud, pehme konstruktsiooniga, - Jalad immiteerisid härjasõrgi või lõvikäppasid, 3-4 jalga - Ristjalgadega kokkukäivad järid, hiljem seljatoega - Raamkonstruktsiooniga madalad toolid - Käetoed- veidi madalamast puuplangust kui seljatugi TOOLID VOODID KIRSTUD LAUAD MUSTRID
AJASTU ISTMED VOODI KAPP KIRST LAUD Vana-Egiptus Kasut. Taburette ja Valmist. Puutüvedest ,tekkis Jalgadele tõstetud Tavaliselt väike, plaat järisid,millest vanimad olid parvetaoline lamatis.voodite kast, kaas oli oli ka punutud, puust, kerged,papüürusest kokku käpad olid samuti härja v poolümar,viilkatuse metallist v kivist. punutud,pehme konstrukts. lõvikäpa kujulised.voodiraam sarnane v lame. Jalgu võis olla üks, Jalad imiteerivad härja v oli üle tõmmatud kanga või Vaarao kirst oli kuida oli kaa 3-4 lõvikäppa,m
Mööbli interjöör Egiptuse ajalugu Teave mööbli ajaloost: · Kuiv kliima soosis esemete säilimist · Lisainformatsioon vaasi- ja seinamaalingutelt ning seinareljeefidelt Mööbli materjalid · Akaatsia · Tamarisk · Seeder · Süüriast toodud seeder ja küpress Tehnoloogia · Tehnoloogiliselt olid egiptlased primitiivsed, kuid nutikad. · Kokkulappimistehnika- väiksemad puutükid ühendati üksteisega tihvtide ehk kinnituspulkade abil, täiendavalt kasutati ühenduskohtade püsimiseks taimset või nahkset nööri. Detailide ühendamisel tekkinud praod topiti täis ning mööbli pind kaeti pahtliga. · Vineerimine · Inkrustatsioon- Panustehnika, mille puhul värvilised materjalid(marmor, klaas, luu, pärlmutter) sobitatakse kokku, asetatakse lõigatud süvendisse või surutakse pehmesse kivistuvasse materjali.(kips, tsement) NB! NAELU HAKATI KASUTAMA 18 DÜNASTIA AJAL? Tööriistad · Meisel
pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ), sammaste kapiteeli moodustas kahepäine härg. Lossiehitustes tõsteti eriti esile peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Mööbel toretsev, värviline. Egiptus – Vana, Keskmine ja Uus riik. Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna juured. Vana Egiptuse kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Vana riik 27. saj eKr–24. saj eKr Keskmine riik 21. saj eKr–18. saj algus eKr Uus riik 16. saj eKr–11. saj eKr Hilis-Egiptus (1. at eKr) Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid