Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Frida Kahlo ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril” (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Frida Kahlo ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril
Kunstiteose ,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril” on valmistanud Mehhiko kunstnik Frida Kahlo 1932. aastal. Õlimaali originaalsuurus on 30 cm x 34 cm.
Frida Kahlo, sünninimega Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón, sündis aastal 1907. Frida aga arvas , et tema elu algas moodsa Mehhikoga ning nimetas oma sünniaastat hoopis 1910 .
Aastal 1925 õppis ta gravüüritehnikat  Fernando Fernandeze käe all. Paraku sai Frida autobussiõnnetuses rängalt vigastada ja oli 3 kuud pärast õnnetust sunnitud olema kogukehakipsis. Sellel ajal otsustas Frida edaspidi ainult maalimisele pühenduda.
1926 maalis ta oma esimese autoportree. Ta proovis inimestele edasi anda, mis tema elus toimub. Väga paljud tema kunstiteosetest valmisid tal haiglavoodis, kus ta valudes piinles. Õnnekombel õppis Frida uuesti kõndima.
Frida sõbranna tutvustas teda Mehhiko kunstnike ringkonnale, kus ta tutvus mitmete kunstnikute ja fotograafidega. 1938. aastal klassifitseeriti Kahlo loomingu sürrealistlikuks. Siiski teavitas naine: ,,Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust ."
1939. aastal avas Frida näituse Pariisis Renón’I ja Collea galeriis. Ülemaailmselt sai ta kuulsaks pärast prantsuse ajakirja Vogue esikaanel poseerimist.
1953. aasta kevadel korraldas Lola Alvarez Bravo la Galera de Arte Conteporaneo Frida Kahlo esimese isikunäituse Mehhikos . Kahjuks oli Frida väga haige ning tal keelati näitusest osa võtmast. Kuid Frida Kahlo sõitis tänu kiirabiautoga kohale ning ta asetati koos oma haiglavoodiga galerii keskele . Nii rahvas, ajakirjanikud kui ka fotograafid olid üllatunud. Näitus oli väga populaarne . Hiljem sel aastal Frida Kahlo lahkus meie seast.
Tema auks on tehtud kolm filmi: 1982 dokumnetaalfilm ja 1984 ning 2002 mängufilm. Viimane, mille pealkirjaks oli ,,Frida”, kandideeris kuuele ning võitis kaks Oscarit .
,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril” on postimpressionismi kunstiteos . Töö on suunatud kahe riigi vahelisele seostele ja Frida Kahlo enda elu sündmustele. Sellel ajal oli Mehhiko kunsti temaatika võetud enamasti ajaloost, kuid tema ühendas oma loomingus ühiskondlikud probleemid sügavalt isiklike läbielamistega. Pikk piinav haigus pani teda juurdlema oma rollide üle – naisena, mehhiklasena, kunstnikuna.
Teos on väga detailne ja tähendusrikas. Frida on kasutanud pigem heledaid, erksaid ja külme toone, aga ka tumedaid ja soojemaid . Sõja kujutamine tuleb autoportreelt selgelt välja. Mulle meeldib, kuidas ta on kasutanud isegi sümbolismi ning sümbolite abil andnud edasi tunnet ja tekitanud inimestele emotsioone. Isiklikult tekitab see mulle heaolu tunde. See on küll sõjast ja probleemidest tulenev teos, kuid sellegi poolest sümbolid, mida Frida kasutas, ei tundu mulle kui mingid hirmuäratavad asjaolud. Ta kujutab seda jubedat maailmapilti kui midagi lapsikut ja nagu keegi ei peaks muretsema. Võibolla ta ei tahtnudki, et inimesed maailmaprobleemide peale mõtleksid. Võibolla ta tahtis ühiskondlikke probleeme naeruvääristada.
Autoportree annab aimu ka uutest tehastet ja masinatest. Autor jätab need kõik Ühendriikide poole. Justkui seal oleks kõik halb ja õhk rikutud, sest korstendest tuleb suitsu. Mehhiko poole jätab ta õitsvaid lilli, sõjas mahalangenuid inimesi ning kuu, päikese ja selgema taeva. Tekitab Mehhiko poolel kuidagi rohkem kurbv ja rahulliku tunde, isegi kaastunde.
Mina näen Frida loomingus halastamatut avameelsust ja fantaasiarikkust. Ta näitab, kes ta tõeliselt on. On valmis näitama, millise seisundi ta antud ajal võtnud on. Näen, et ta on segaduses, ei oska ise sellises maailmas olla. Frida on iseennast paigutanud Mehhiko ja Ühendriikide keskele. Algselt vaadates tundub Frida tagasihoidlik ja armas. Naisel on seljas tore roosa kleit, pitsist kindad , pärlkaelakee ja käes Mehhiko lipp , oleks kui patriootlik mehhiklane. Mida kauem ja lähemalt vaadata, seda vähem võrratum ta välja paistab. Mulle jääb silma teises käes olev sigarett ning kleidi alt nähtavat nibud. Ei olegi musterlaps.
Kunstiteose esmakordne terviklik vaade tekitab mõnusa tunde. Nagu sobiksin ise sinna keskkonda. See on vaid eelarvamus. Ega see peale kaht tundi vaatamist halva tunde tekita, hoopis mitmesuguseid huvitavaid ja segaseid. Väga hästi tehtud ja õnnestunud maal.
Kasutatud kirjandus:
,,Kunsti kultuuriajalugu ” Jaak Kangilaski
http://www.fridakahlo.org/self-portrait-along-the-boarder-line.jsp
https://en.wikipedia.org/wiki/Frida_Kahl
,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril” Frida Kahlo 1932
Frida Kahlo- Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril #1 Frida Kahlo- Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril #2 Frida Kahlo- Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiv Õppematerjali autor
,,Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril” on postimpressionismi kunstiteos. Töö on suunatud kahe riigi vahelisele seostele ja Frida Kahlo enda elu sündmustele. Sellel ajal oli Mehhiko kunsti temaatika võetud enamasti ajaloost, kuid tema ühendas oma loomingus ühiskondlikud probleemid sügavalt isiklike läbielamistega. Pikk piinav haigus pani teda juurdlema oma rollide üle – naisena, mehhiklasena, kunstnikuna.
Teos on väga detailne ja tähendusrikas. Frida on kasutanud pigem heledaid, erksaid ja külme toone, aga ka tumedaid ja soojemaid . Sõja kujutamine tuleb autoportreelt selgelt välja. Mulle meeldib, kuidas ta on kasutanud isegi sümbolismi ning sümbolite abil andnud edasi tunnet ja tekitanud inimestele emotsioone. Isiklikult tekitab see mulle heaolu tunde.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Frida Kahlo ja Diego Rivera
17
ppt

Frida Kahlo ja Diego Rivera

Terje Vaher 12B Frida Kahlo ja Diego Rivera http://amazingmexicans.com/wp-content/uploads/2011/08/diego-rivera-Frida1.jpg Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón(1907-1954) oli Mehhiko maalikunstnik Meeldis väita, et sündis 1910. aastal. Pere kolmas tütar. Väga tundeküllas, mässumeelne, kirglik ja sensuaalne. Kummaline huumorimeel. Tema märgiks said kokkukasvanud kulmud ning värvilised mehhiko stiilis kleidid Frida Kahlo http://4.bp.blogspot.com/_hTZNpJ3rqhU/TRbGgRB7O3I/AAAAAAAAAYg/AKFIsRV17Ro/s1600/Frida.jpg 1922 astus ühte Mehhiko kõige lugupeetavamasse

Kunstiajalugu
Frida Kahlo
12
odt

Frida Kahlo

Frida Kahlo ehk sünninimega Magdalena Carmen Frieda Kahlo y Calderon sündis 1907 aasta 6. juulil. Ta sündis, kasvas üles ja hiljem elas mõnda aega ka abikaasaga oma vanemate kodus. Maja, mida tuntakse ka Sinise maja nime all ( La casa azul) , mille ta abikaasa, Diego Rivera, neli aastat peale Frida surma kogu selle sisuga annetas, tingimusega, see muuseumiks muuta Frida auks. Ta isa, Carl Wilhelm Kahlo, tuntud kui Guillermo Kahlo oli saksa päritoluga fotograaf, ta jäädvustas enamasti arhitektuuriliselt huvitavaid ehitisi ja maamärke. Kuigi Frida on väitnud, et ta on saksa-juudi päritoluga, sündis ta isa protestantlikusse perre. Viimastel väidetele põhinedes oli yta pärit hoopis tagashoidlikust katoliiklaste suguvõsast. Carl W kahlo ei saanud oma kasuemaga läbi, nii maksis ta isa 1891 aastal talle ( olles 19 aastane) , et ta mehhikosse sõidaks, kus ta muutis oma nime ja usku ( ateistiks). 92-93..

Kuulsused
Frida Kahlo
18
pptx

Frida Kahlo

Frida Kahlo Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust  6. juuli 1907– 13. juuli 1954  Mehhiko maalikunstnik.  Sünninimi Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón.  Iseloom oli tal sügav, tundeküllane, mässumeelne ühiskonna normide ja tavamoraali vastu, liigutatud kirest ja sensuaalsusest.  Ta põdes lapsena lastehalvatust ja pidi palju haiglas viibima, temaga juhtus erinevaid õnnetusi ja põdes paljusid haigusi.  Elas üle raske autoavarii, mis lõppes sellega, et ta oli üleni kipsis ja voodisse aheldatud. Kunstnikukarjä är 1926. aastal, maalis ta oma esimese autoportree, esimese suurest maalide 

Kultuur
Kunstiajaloo õpiku vastused peatükid 12-19
6
docx

Kunstiajaloo õpiku vastused peatükid 12-19

Maalisid võikad pilte suurlinnade elu pahupoolest. 8. Millal ja miks lõppes järsult see periood saksa kunstis? Lõppes 1933. aastal kui võimule tulid natsionalistid 9. Milline kunstiliik elas 1930. aastate Inglismaal ülesuure tõusu? Skulptuurikunst 98 Arstide Malliol. Õhk. Monument lendurite. Plii. 1939 100 Amedeo Modigliani. Punapäine naine ripatsiga. 1917 101 Marc Chagall. Mina ja küla. 1911 16. USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1. Milline oli kunsti olukord 20.sajandi alguse USA-s? Kunstielus valitses vabaturg, aga ka üksikute erasponsorite abi 2. Milline näitus andis tõuke moodsakunsti levikule USA-s? näitus ,,Armory Show" 3.Millised kaks suunda seadsid moodsale kunstile vastu USA kunstis ,,oma tee" otsijad? Sotsiaalne realism (suurlinna elu ilustamata kujutamine. Koloriit tume, meeleolu sünge) Regionalism (romantiline, nostalgiline, väikelinnade ja farmide rahuliku elu kujutamine) 4

Kunstiajalugu
SÜRREALISM
3
doc

SÜRREALISM

USA kunst- Noorte seas valitses kubism-öiltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid. Sotsiaalne realism ­ iseloomustas suurlinna elu ilustamata, tume ja räpane koloriit, sünge meeleoli. HENRI. Regionalistid ­ romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide elu, USA regioonide omapära. BENTON «tänapäeva ameerika». Mehhiko kunst- Ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutas enneolematu koha ja taseme. Vasakpoolsed andsid kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. RIVERA. Mehhiko kunst li sobiv eeskuju USA fundamentalistidele. Kunsti temaatika oli võetud ajaloost. FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril». Eesti kunst ­ See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist

Kunstiajalugu
Niki de Saint Phalle
3
docx

Niki de Saint Phalle

J. M. G. Le Clezio ,,Diego ja Frida Kahlo" Elisabeth Sau 12c ,,Frida Kahlol oli ilus tugev keha ja peened näojooned. tema juuksed olid pikad ja tihedad tumedad kulmud, mis puutusid ninajuurel kokku otsekui rästa tiivad, moodustasid kaks musta kaart pruunide erakordsete silmade kohal. Tal oli ebaharilikult väärikas ja enesekindel ilme ning tema silmis põlesveider tuluke. Tema ilu oli lapselik, aga rind juba hästi välja arenenud." Diegoja Frida lugu ­ see revolutsiooniusust lahutamatu armastuslugu ­ on elav veel tänagi, sest ta on seotud Mehhiko erilise säraga, igapäevaelu meluga, tänavate ja turgude lõhnaga, vaeste kvartalite laste iluga, selle erilise nostlgilise igatsusega, mis mässib endasse päikseloojangul iidsed monumendid ja maaailma kõige vanemad puud. Arvamus ja meenutusi elust Niisiis, on see vist viimane raamat kunstiajaloos, mida lugema pidin. Nüüd on varsti kõik läbi

Kunstiajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun