Frida Kahlo Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust 6. juuli 1907– 13. juuli 1954 Mehhiko maalikunstnik. Sünninimi Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón. Iseloom oli tal sügav, tundeküllane, mässumeelne ühiskonna normide ja tavamoraali vastu, liigutatud kirest ja sensuaalsusest. Ta põdes lapsena lastehalvatust ja pidi palju haiglas viibima, temaga juhtus erinevaid õnnetusi ja põdes paljusid haigusi. Elas üle raske autoavarii, mis lõppes sellega, et ta oli üleni kipsis ja voodisse aheldatud. Kunstnikukarjä är 1926. aastal, maalis ta oma esimese autoportree, esimese suurest maalide seeriast, mis väljendas tema elu sündmusi ja tema isiklikke reaktsioone olukordadele. Paljud tema maalidest valmisid ajal, mil kunstnik oli aheldatud voodisse. Kunstnik sõnas: "Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid
USA ja Mehhiko kunst 1900-1940 • USA majanduslikult võimas, kuid õhukese kultuurikihiga. • Sõjad, majanduslik kriis. • Kujutava kunsti publik väike. • 1913. a. New York Armory Show – alus moodsa kunsti levikule USAs. • Kubism ning abstraktsionism. • Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt) • Modernismile vastandumine- realism • Maalid, seintekaunistused, skulptuurid. Charles Demuth Stuart Davis (1883-1935) (1894 – 1964) Robert Henri (1865 – 1929) • Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud. • Pisut romantilisem stiil. • Väärtustab rohkem väikelinnade ja farmide töökat elu. Thomas Hart Benton Grant Wood (1889 – 19775) (1892 – 1942) • Mehhiko kunstis olid kõrgel kohal
Frida Kahlo ehk sünninimega Magdalena Carmen Frieda Kahlo y Calderon sündis 1907 aasta 6. juulil. Ta sündis, kasvas üles ja hiljem elas mõnda aega ka abikaasaga oma vanemate kodus. Maja, mida tuntakse ka Sinise maja nime all ( La casa azul) , mille ta abikaasa, Diego Rivera, neli aastat peale Frida surma kogu selle sisuga annetas, tingimusega, see muuseumiks muuta Frida auks. Ta isa, Carl Wilhelm Kahlo, tuntud kui Guillermo Kahlo oli saksa päritoluga fotograaf, ta jäädvustas enamasti arhitektuuriliselt huvitavaid ehitisi ja maamärke. Kuigi Frida on väitnud, et ta on saksa-juudi päritoluga, sündis ta isa protestantlikusse perre. Viimastel väidetele põhinedes oli yta pärit hoopis tagashoidlikust katoliiklaste suguvõsast. Carl W kahlo ei saanud oma kasuemaga läbi, nii maksis ta isa 1891 aastal talle ( olles 19 aastane) , et ta mehhikosse sõidaks, kus ta muutis oma nime ja usku ( ateistiks). 92-93..
Terje Vaher 12B Frida Kahlo ja Diego Rivera http://amazingmexicans.com/wp-content/uploads/2011/08/diego-rivera-Frida1.jpg Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón(1907-1954) oli Mehhiko maalikunstnik Meeldis väita, et sündis 1910. aastal. Pere kolmas tütar. Väga tundeküllas, mässumeelne, kirglik ja sensuaalne. Kummaline huumorimeel. Tema märgiks said kokkukasvanud kulmud ning värvilised mehhiko stiilis kleidid Frida Kahlo http://4.bp.blogspot.com/_hTZNpJ3rqhU/TRbGgRB7O3I/AAAAAAAAAYg/AKFIsRV17Ro/s1600/Frida.jpg 1922 astus ühte Mehhiko kõige lugupeetavamasse haridusasutusse.
Frida Kahlo Mariliis Taal 12c Biograafia Sündis 06. juunil 1907 Mehhikos Ema oli mehhiklanna Matilde Kahlo Isa oli juudisaksa fotograaf Guillermo Kahlo. Õpingud 1922 astus naine Escuela National Preparatoria de Mexico D.F sel ajal Mehhiko üks lugupeetavamaid haridusasutusi. 1925 õppis gravüüritehnikat Fernando Fernandese käe all. Õnnetus 17. septembril 1925 sattus naine autobussiõnnetuse kus sai püsivaid vigastusi. Kunstnikukarjäär 1926 alustas Frida maalimisega Esimene autoportree Esimene tutvus Mehhiko väikese kunstnike ringiga 1938 esimene näitus New York'is Julien Levy nimelises galeriis 1939 avas ta tänu Bretónile näituse Pariisis Renón'i ja Collea galeriis. Raam 19371938 Portree iseendast okastraat kaelakee ja koolibriga 1940 Murdunud veerg 1944 Juured 1943 Lootuseta 1945 Gracias por su atención!
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega?
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid
USA kunst- Noorte seas valitses kubism-öiltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid. Sotsiaalne realism iseloomustas suurlinna elu ilustamata, tume ja räpane koloriit, sünge meeleoli. HENRI. Regionalistid romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide elu, USA regioonide omapära. BENTON «tänapäeva ameerika». Mehhiko kunst- Ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutas enneolematu koha ja taseme. Vasakpoolsed andsid kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. RIVERA. Mehhiko kunst li sobiv eeskuju USA fundamentalistidele. Kunsti temaatika oli võetud ajaloost. FRIDA KAHLO «autoprtree mehhiko ja ühendriikide piiril». Eesti kunst See on väga noor. Arenes kiiresti. 1919 Tartusse asutati kunstikool «Pallas» mis oli üheks peamiseks kujutava kunsti õppeastuseks. 20ndate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspresionismi mõjusid, eriti graafikas. Need avaldusid mõõdukalt, pehmenenult, dekoratiivsemalt. Eestis oli esindatud ka kubismist
Kõik kommentaarid