Slideesitlus: Tartu Jaani kirik (0)

Tartu Jaani Kirik
Sissejuhatus
v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema
osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani
kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka
väljast arvukad ehisdetailid.
v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest
andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll
ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud
ehitusarheoloogilised uuringud.
v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab
taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud.
v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju
säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik
polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber.
Terrakotaskulptuurid
v
Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitor ja teised
keraamilised esemed.
v
Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik hoidlates säilitatakse ligi 1000 terrakotaskulptuuri, mil
vanust ligi 700 aastat. Tegemist on unikaalse väärtusega nii Eesti kui ka kogu Euroopa
kontekstis.
v
Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me
ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise
taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga.
Hävingud
v
Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga tema keskaegne üldkuju säilinud.
v
Kirik sai vigastada VeneLiivi sõjas 16. sajandil.
v
Ka kiriku tornikiiver on mitmeid kordi välgulöögist süttinud.
v
Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt.
Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku
hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning
mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega.
v
1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades
ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema
ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga
klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud,
mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida.
Reustareerimine I
v
Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia
arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati
seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid
välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka
skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane
restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha
fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid
plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda.
v
Kirjeldatud kujul säilis kirik kuni Teise maailmasõjani. 1944. aasta augustis
Nõukogude vägede pealetungil põles ka Jaani kirik.
Reustareerimine II
v
Pärast 45 viite aastat varemetes seisnud kirikut hakati taastama 1989. aastal. Poolteise aastaga
jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni
idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist.
v
Järgnevatel aastatel ehitati veel kolm vahelage, paigaldati koori katuseturvistiku ning
kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks
ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud
puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil
pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste
annetatud raha eest ostetud vaskplekiga.
v
Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt
algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil
2005 toimus kiriku pidulik taasavamine.
Kiriku erinevad osad
Kiriku juures toimuv
Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased:
v
Kiriku juures tegutseb kogudus,
v
pühapäevakool,
v
miksikuklubi,
v
saab tegeleda muusikatööga,
v
vaatleplatvormil käia.
v
Pidevalt toimuvad kirikus on kontserdid,
millest lähim toimub 25.juuni 2011
nimega Eesti heliloojate festival.
v
Kirkus saab külastada ka kunsti ja käsitööpoodi.
Tähtsamad aastaarvud
v
XII sajandi II pool / XIII sajandi algus Leitud fragmente samal kohal asunud
puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik.
v
1323 Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta.
v
1708 Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi
võlvid.
v
18201830 Kiriku interjöörid rekonstrueeriti .
v
18991904 Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel.
v
1944 Kirik põles nõukogude vägede pealetungil.
v
1952 Varises kokku kesklöövi põhjasein.
v
1989 Alustati kiriku taastamist
v
1997 Tartu Jaani koguduse taasasutamine.
v
1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella.
v
2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad..
v
2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine.
v
2007 Avati külastusteks kiriku torn.
Veel Kirikuid
Peale Jaani kiriku leidub Eesti veel saklaararhitektuuris ehitatud kirikuid.
Näiteks Valjala kirik, Ambla kirik, Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik.
Kasutatud kirjandus
v
http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik
v
http://www.visittartu.com/954
v
http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=38&lang=et
v
http://et.wikipedia.org/wiki/Sakraalarhitektuur
v
http://www.jaanikirik.ee/?nodeid=34&lang=et
v
Kangilaski, Jaan. ,,Kunsti ja kultuuriajalugu" . Tallinn, 2003.
Täname
tähelepanu eest!