Tartu Ülikool (1)

KEILA GÜMNAASIUM
11B klass
Ardi Blumkvist
TARTU ÜLIKOOL
Referaat
Keila 2007
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………3
Tartu Ülikooli ajalugu..….……………………………………………………….4
Kokkuvõte………………………………………………………………………..7
Kasutatud materjal..………………………………………………………………8
Pildid……………………………………………………………………………...9
Sissejuhatus
Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida.
Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajandi lõpul algas Tartu uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena. Selle peahoone , Vana Anatoomikumi, tähetorni ja Toomemäele rajatud pargi kavandajaks oli Johann Wilhelm Krause (1757-1828), kes oli ka hea joonistaja. Linn hoonestati uute põhimõtete järele. Sirged tänavad, vaated, suured fassaadid , mis nummerdati 1809. aastast. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus.
Tartu Ülikool tugineb kindlale ajaloolisele vundamendile. Osa teaduspärandist, mis sai alguse akadeemiliste kollektsioonidena, asub ülikooli muuseumides ja on tänapäeval avatud kõigile huvilistele. Omanäoline ja väärtuslik ajaloopärand on kogu ülikooli hoonekompleks, mille seob ühtseks tervikuks Toomemägi ja seal asuv park koos mälestusmärkidega. Paljud ülikooli ajaloolised hooned on saanud omamoodi Tartu sümboliteks, kandes endas akadeemilist vaimsust ülikooli algusaegadest kuni tänapäevani.
Tartu Ülikooli ajalugu
30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma kuningliku allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis 'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda.
1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool
* Academia Gustaviana 1632-1665
* Academia Gustavo-Carolina 1690-1710
Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal.
Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.–1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710.
Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet.
Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht
18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.–22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat ; Imperatorski Derptski Universitet).
Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 1804–1809.
Aastatel 1828–1838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele.
Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht . Aastal 1838 asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft).
Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 1820–1890, millest aastaid 1855–1880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Seal õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, kaasaegse embrüoloogia üks rajajaid Karl Ernst von Baer , füüsikalise keemia üks rajajaid Wilhelm Ostwald, vere hüübimise fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja Alexander Schmidt jpt.
Esimesed üliõpilasorganisatsioonid tekkisid maiskondlike korporatsioonidena. 1824–1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud, 1862. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (1873–1881 tegutseti selts Vironia nime all). 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp , sini-must-valge trikoloor .
1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet. 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris impeeriumile kõigis teadusvaldkondades silmapaistvaid teadlasi ja kõrgemaid riigiametnikke, eriti õiguse ja diplomaatia valdkonnas.
Maailmasõja keerises häiris 1915. aastast alates akadeemilist elu ülikooli varade ja isikkooseisu evakueerimine. Tartu vene ülikooli lõpp 1918. aasta kevadel ja vene ülikooli "vabatahtlik" lahkumine vabastas tee sisuliselt uuele provintsiülikoolile - saksa okupatsioonivägede poolt kavandatud Balti hertsogiriigi maaülikoolile (Landesuniversität Dorpat). Maaülikool avati 15. septembril 1918, kuid oli sunnitud paari kuu pärast oma tegevuse lõpetama. 27. novembril 1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu ülikooli üle Eesti Ajutise Valitsuse moodustatud komisjonile.
Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud Soomest, Rootsist ja Saksamaalt.
Esimesel nõukogulikul õppeaastal 1940/1941 suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained, NSVL ajalugu. Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine.
Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused.
Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude ja teenistujate eluasemeid ning raamatukogusid.
1944. aasta sügisel jätkati 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldusi. Ülikool allus Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile ja alates 1946. aastast NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeeriumile. 1949. ja 1950. aastate alguse kataklüsmid ja repressioonid ei jätnud puudutamata ka ülikooli.
Aastad 1989–1992 muudeti Tartu ülikooli organisatsiooni ja akadeemilist sisu ning taastati akadeemilised traditsioonid.
Aastast 2003 kuulub Tartu Ülikool Coimbra gruppi, kuhu kuulub veel 36 Euroopa ülikooli.
         

Kokkuvõte

Sain teada, mida see ülikool tegelikult endast kujutab ja milliseid katsumusi on see üle elanud. Vaatamata raskustele on ülikool praegugi täies mahus tool ja suudab hoida oma kõrget taste. See teeb mind vägagi rõõmsaks, sest maailmas on tunnustatud vaid ainult paar Eesti ülikooli ning Tartu Ülikooli ees tuleb selles mõttes küll müts maha võtta.
Lühikokkuvõte Tartu Ülikooli ajaloost:
Toomemägi on paik, mille ümber tekkis Tartu linn. VIII–XIII sajandil asus praeguse tähetorni kohal eestlaste linnus, mida mainiti esimest korda kirjalikes allikates juba 1030. aastal ning see on ka Tartu esmamainimine. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss – keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Kui XIX sajandi alguses ülikool taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe, mida linlased tollal kasutasid karjamaana, ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund , peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik.
Kasutatud materjal
1. Tartu Ülikool; URL = http://www.kylalisele.ut.ee/33408?&date=06-03-2008
2. Tartu Ülikooli ajalugu; URL = http://www.ut.ee/yldinfo/ajalugu
3. Vikipeedia: Tartu Ülikool; URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool
4. Eesti Kultuuriajalugu ; URL = http://www.zone.ee/peete77/Senff.doc
5. Google: Tartu Ülikool; rubriik “Pildid”
Pildid