Kuidas mõjutas Nõukogude Liit Eesti majandust (0)

Kuidas mõjutas Nõukogude Liit Eesti majandust
Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli kohalikke ressursse arvestav tööstus ning põllumajandus. Kuid seda majandussüsteemi hakati rikkuma juba esimestel nõukogude aastatel ja täielikult rikuti Eesti majanduspoliitika sõjajärgsel perioodil.
Suureks muudatuseks oli rasketööstuse arendamine Eestis. Põhirõhk pandi masina-, põlevkivi- ja kergetööstusele. Eriti suurt tähelepanu sai Virumaa põlevkivikaevandustega. Sinna paigutati 40% kõigist Eesti Nõukogude Liidu kapitaalmahutustest ning selles piirkonnas asunud Sillamäe ja Kohtla-Järve said omale linnaõigused. Eestis hakati tootma üleliiduliselt vajalikke tooteid, näiteks puurtorne ja –masinaid. Kogu toodang veeti Nõukogude Eestist välja ning Eesti ei saanud sellisest majanduspoliitikast suuremat tasu.
Üleminekul käsumajandusele kasvas võõrtööliste sissetung märgatavalt ja Eesti elanike arv kasvas nende arvelt 170 tuhande inimese võrra. Enamik neist olid venelased , kes tõid kaasa endaga vene kultuuri ja keele, luues siin vene asutuspiirkondi. Enamus inimesi hakkasid asuma linnadesse elama. Maalt linna asunud eestlaste ja võõrtööliste vahel tekkis keelebarjäär. Paljudes kohtades ei saanud enam eesti keelega igapäevaseid toimetusi tehtud. Võõrtööliste asemel oleks võinud kasutada eestlasi, pakkudes neile tööd, mitte anda tööd väliselanikele. Nii oleks ka majandus kiiremini arenenud ja elatustase oleks parem olnud, aga see ei sobinud venestamispoliitikaga.
Järgmine muudatus oli maa sundvõõrandamine aastatel 1944-1947, kui Eestis riigistati palju maad, mille riigistamisel oli ka teine roll. Ühiskonna puhastamine rahvavaenlastest, nimelt ei võinud saksameelsed inimesed omada maad üle 6 hektari ja neilt riigistati ka enamik loomi ja muud tarvilikku. See rikkus ära põllumajandusliku sissetuleku. Talud jäid väikesteks, nende tootlikkus oli seetõttu madal, inimeste vahelised suhted olid halvenenud. Paljud vanemad talunikud kaotasid oma suured maa-alad noortele, kes ei osanud maaga veel midagi peale hakata. Olukorda ei parandanud ka koormised , mis pärssisid talude arenemist , sest enamus toodangust läks riigile ja enda tarbeks jäi vähe, polnud piisavalt vahendeid, et põlde suuremaks teha, seemet lihtsalt polnud.
Olukorra parandamiseks hakati looma kolhoose. Kuid see ei teinud olukorda paremaks, vastupidi – neei, kes vabatahtlikult liituda ei tahtnud, sunniti. Kulakud eemaldati ning neile pandi peale järjest suuremaid koormisi ja makse, hävitades nii täielikult talude tootlikkuse. Inimestel kadus tahtmine talupidamisega edasi tegeleda, kui nad nägid, et kogu nende kasum läks riigile, mitte endile. Järk-järgult hakkasid inimesed siis kolhoosidega liituma. Lõplikult murti talunikud massiküüditamisega. Majanduse paranemise jaoks oleksid nad pidanud kolhooside asemel just toetama suuremaid talunikke ja aidata väiksematel kiiresti areneda. Suurem toodang tuligi just suurmajanditest, mida toetades oleks majandus riigis kindlasti tõusnud, kuna inimesed oleksid tundnud riigi toetust ja nad oleksid tööd teinud vabatahtlikult. Selle asemel aga neid sunniti tööle ning langes tootlikkus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Nõukogude Liit mõjutas Eesti majandust negatiivselt, sest mõeldi ainult Liidu vajaduste rahuldamisele ja Eesti jäi tagaplaanile. Eesti elanikele oli see halb, paljudes kohtades ei saanud hakkama enam eesti keelega ning talunikel ei läinud enam hästi. Nii mõnedki tegurid mõjutavad Eestit siiani, näiteks on Eestis palju venelasi , kes ei räägi eesti keelt.