Kommunistlik Venemaa 1922-1938 (0)

xxxxxxxxxxxxx
kommunistlik venemaa
(1922-1938)
Referaat
xxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxx
sisukord

1.NEP 4
1.1 Rahalis-kaubanduslikud suhted 4
1.2 Eraettevõtlus 4
1.3 Toitlusmaks 5
1.4 Nepi probleemid ja hirmud 5
1.5 Probleemide lahendamine 6
2.SUUR MURRANG 7
2.1 Gulag 7
3.PUHASTUS 9
3.1 “Uue inimese” loomine 9
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
SISSEJUHATUS
Rääkides perioodist 1922-1938 Venemaal ei saa välja jätta selle vahemiku põhitegelast Jossif Stalinit. Pärast Lenini surma 1924. a. polnud mehe võimule saamise šansid suured. Seda eriti, arvestades Lenini testamenti ja selles leidunud soovitusi . Lenin oli juba varem soovinud Stalini kõrvaldamist peasekretäri kohalt, kuid teine ja kolmas rabandus muutsid ta teovõimetuks enne, kui Lenin midagi teha jõudis. Mees soovis Stalini asemele kedagi, kes oleks tolerantsem, lojaalsem ja viisakam kaaslaste vastu. Tema tollane käitumine pani Leninit muretsema – Lenin oletas, et Stalin pole piisavalt ettevaatlik sellise võimu hoidmisel.
Võimu kindlustamiseks hakkas Stalin konkurente kõrvaldama. Esimesena võttis ta ette tõenäoliseima konurendi – Trotski – ja saatis ta riigist välja. Teada on, et mees lasi ta ka 1940. a. tappa.1 Pärast Trotski eksiili saatmist liikus Stalin järgmiste – Kamenevi ja Zinovjevi – juurde ja kõrvaldas ka nemad nad parteibüroost välja visates. Sellele järgnes pöörane isikukultus – Stalin oli saavutanud ainuvõimu ning algas uus ajastu.
Võib tekkida küsimus, miks just Stalin? Kõikidest võimalikest järglasekandidaatidest oli Stalin ilmetuim. Oli ta ju pidevalt olnud Trotski varjus. Teda peeti lausa juhmiks ning kutsuti keskpäraseks. See kõik osutus aga mehe alahindamiseks: tema leebe ilme taga oli peidus halastamatu poliitik , kes otsis pidevalt võimalusi juhipositsioonile pääseda. Ajaloolased on Stalini isikuomadustes ühel nõul; välja võib siin tuua McCauley seisukoha: “Ta oli väga osav poliitik, suurepärase taktikalise vaistuga, ta suutis äärmiselt hästi teiste käitumist ette näha ning oli eksimatu silm inimeste nõrkuste äratundmisel.”2
Milline oli Stalini valitsemisviis ning mida kujutas endast NEP ning – need on põhilised küsimused, millele vastust otsime .

NEP

NEP (новая экономическая политика) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika , mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Pärast I maailmasõja ja Venemaa kodusõja majandust laastavat tegevust oli vaja läbi viia reforme, seega mindi üle nepile.

Rahalis-kaubanduslikud suhted

Nepi tulekuga taastati raha kasutamine. Paljud bolševikud ( enamlased ) kartsid selle tõttu, et raha kasutuselevõtuga kaasneb ka süvenev lõhe rikaste ja vaeste vahel – revolutsiooni eesmärk oli ju see kaotada. Arutleti, kas rahaga tulevad tagasi ka rikkad ning kas see viib riigi tagasi kapitalismini. Seda kujutelma suurendas ka nepi algusaastatega kaasnenud suurem tööpuudus.
Suur osa sellest vihast langes uutele ärimeestele (nepmanidele), kes süsteemi muutudes kohe agaralt tegutsema asusid. Nõukogulaste propagandast moonutatud kujutluspildi tõttu arvati, et „nepmanide naised ja armukesed kandsid teemantehteid ja karusnahku, mehed ise sõitsid ringi uhkete importautodega ja hooplesid kallite hotellide baarides, kui palju dollareid nad on nüüd jälle avatud võiduajamistel ja kasiinodes raisanud.“3 Sellised kuulujutud panid lihtinimesed nördima.

Eraettevõtlus

Nepiga kaases ka eraettevõtlus taastamine. Vaba turu avamine turgutas tugevalt nõukogude majandust.
Erakaubandus reageeris kiiresti: üleöö avati restorane, kauplusi, kohvikuid jpm sellist. Väljasurnud linnad täitusid taas inimestega. “Tänavaile ilmusid lärmakad kaubitsejad, sagivad taksod ja kirevad kauplusesildid, mis elavdasid linnapilti täpselt nagu enne 1917. aastat.”4

Toitlusmaks

Üks nepiga kaasnenud reform oli toitlusmaks: talupojad pidid ära andma 20% oma tuludest – esmalt naturaalandamis, hiljem rahalise maksuna. Tänu sellele said linnad toidetud ning maksudest laekus raha riigile. Ülejäänuga võidi kaubelda turul, müües vilja või vahetades seda tarbeesemete vastu. Kokkuvõttes aitas see kaubandust hoogustada.

Nepi probleemid ja hirmud

Esmalt kardeti, et nepp on liiga aeglane ning võib kaotada oma edasiviiva hoo. Samuti võisid süsteemi ohustada sisevaenlased – kulakud –, kes erakaubandusega rikastuvad. Ei oldud kindlad, kas industrialiseerimine toimub piisava kiirusega, puhkemaks sõda mõne kapitalistliku riigiga.
Tööstuse taastamiseks kulus palju rohkem aega kui taludel , kes olid juba saanud rikkalikke saake . Selle tõttu langesid tugevalt vilja kokkuostuhinnad ja tõusid tarbeesemete hinnad. Madalate kokkuostuhindade tõttu müüdi riigile palju vähem vilja ning hoiustati seda aitades, müüdi kotimeestele või kasutati söödana.

Probleemide lahendamine

Siinkohal jagunesid bolševikud kahte leeri. Partei parema tiiva esindajad soovisid kõrgemat kokkuostuhinda, kuigi see võis aeglustada industrialiseerimiseks vajaliku kapitali kogumist; vasakpoolsed toetasid hindade madalal hoidmist ja vilja jõuga kogumist.

SUUR MURRANG

Stalini võimule saamisega kaasnesid suured muudatused. Pärast nepist loobumist 1928. a. pandi rõhk industrialiseerimisele.
Kasutusele võeti viisaastaku plaan (1928-1932). Plaani eesmärgid olid aga utoopilised: näiteks kolmekordistatud tööstusinvesteeringud, kahekordistunud kivisöe- ja terasetoodang ning neljakordistunud malmitoodang. Nõukogude propaganda pani rahvale pähe kujutelma, et ränk töö ja ohvrimeelsus saavad tulevikus tasutud .
Viisaastaku lõppedes polnud aga tulemused päris need ning kuulutati välja uus viisaastak .
Viisaastaku põhialuseks oli kollektiviseerimine , millega algaski suur murrang.
1929. aastal algas suurem kolhooside propageerimine. Uuringud olid juba varem näidanud, et kolhoosid on palju tulusamad kui üksiktalud. Kuna suur osa talurahvast kartis traditsioonilisi viise kõrvale heita ja tundmatusse hüpata, kasutati ka sunnimeetmeid. Vaid kahe kuuga saadeti üle 60 miljoni inimese kolhoosidesse.
Inimeste kolhoosidesse saatmisega kaasnes juba varem toimunud kulakute kõrvaldamine. See ei olnud kollektiviseerimise kõrvalnähtus, vaid selle liikumapanev jõud. 1930. a. jaanuaris saadeti 60 000 kulakut töölaagritesse ning samuti veel 150 000 kulakuperet Siberisse, Uuralisse ja Kasahstani.5 Tegelikkuses tähendas kulakute hävitamine nõukogude liidule aga katastroofi: neid küüditades jäid kolhoosid ilma parimatest töömeestest, millega kaasnes üleüldine allakäik.

2.1 Gulag

Kavunäitajad, mida Stalin viisaastakuplaanis nõudis, oleks jäänud saavutamata, kui poleks rakendatud sunnitööd. Suur osa vene väärtuslikemaid maavaru asusid just väga külmadel aladel, nt. Siberis – seal ei tahtnud aga keegi vabatahtlikult töötada. Siinkohal tuligi mängu Gulag (Главное управление лагерей).
Lihtsalt öeldes oli Gulag vanglate ja sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan. Nagu öeldud, kasutati vangide tööd põhiliselt Siberis, aga ka teistel polaaraladel.
Laagrite elanike töö- ja elamistingimused olid ebainimlikud. Neid koheldi julmalt ja eirati kõiki inimõigusi. Oma ülalpidamise eest pididki vangid tööd tegema. Kõige selle tõttu suri Gulagis tohutul hulgal vange: näiteks Gulagi esimese suure projekti – Valge mere kanali kallal töötades suri lausa 25% seal töötanud vangidest – 25 000 inimest. Nende surnukehad aeti lihtsalt auku.6
Aja jooksul kujunes Gulagist omamoodi riik riigis, kus kehtisid oma seadused, tavad, moraal ja spetsiifiline keelekasutus.
Pärast Stalini surma 1953. a. lasti vabadusse 1.2 miljonit vangi ning Gulagi tegevus lõpetati täielikult 1960. aastal.7

PUHASTUS

Kurikuulsaima osa Stalini tegevusest moodustas riigi loomine arvukate puhastuste abil. Esimesed neist tabasid tehasedirektoreid ja tööstusjuhte, kellest 1930. a. kõrvaldati 75%. Järk-järgult muutusd puhastused märkamatult poliitiliseks. Selle algust märgib Stalini põhilise rivaali Kirovi tapmine 1934. aastal. Järgnes rida näidiskohtuprotsesse mõjuvaimate parteitegelaste kõrvaldamiseks. Puutumata ei jäänud ka tavainimesed, kellele pidas jahti NKVD . Kolmandal protsessil 1938. a. oli järg käes Buhharinil, Rõkovil ja Jagodagal. Ära ei unustatud ka sõjaväge – 1937. a. lasti maha kaitse rahvakomissar ja kodusõja kangelane marssal Tuhhatševski. Tapeti ka kõik 11 rahvakomissari asetäitjat ning 75 kaheksakümnest Kõrgema Sõjanõukogu liikmest. Üleüldse leidsid oma lõpu ligi 300 000 inimest ja laagritesse saadeti 7 miljonit. 8

3.1 “Uue inimese” loomine

Puhastuse teine etapp oli n-ö “nõukogude inimese” loomine. Bolševikute arusaamist järgi oli revolutsiooni eesmärk uut tüüpi parem inimene. Keegi, kes on kollektiivsem ja osaleb avalikus elus. Seda inimest asuti kohe agaralt looma.
Esimene valdkond mis ette võeti, oli perekond. Nn kodanlikku perekonda peeti sotsiaalselt kahjulikuks. Alustuseks lõpetati kiriku kontroll abielu üle ja lahutamine lihtsustati. Tagajärjeks oli suurim lahutuste määr maailmas.
Püüdes lahendada elamispinna puudujääki, võeti kasutusele nn kommunaalkorterid. Neis oli kõik leiduv elanike poolt jagatav ja ühine – isegi riided. Igale perele ärandati üks tuba; köök ja tualett olid ühised. Usuti , et inimesed ühtekokku elama pannes muudetakse nad olemuselt kollektiivsemaks.
Tähtis valdkond oli ka haridus . Rõhk asetati teaduse ja majandusvaldkondade õpetamisele praktiliste tegevuste läbi. Lapsed pandi mängima propagandast moonutatud mänge.
10-aastaselt astuti pioneeriorganisatsiooni ja anti tõotus kaitsta kindlalt kommunistliku partei üritust. 1925. a. kuulus sinna iga viies laps ja arv oli tõusuteel.9
Viieteistkümneaastaselt võis laps üle minna komsomoli. Paljudel ei õnnestunud seda sammu astuda ning neid koheldi alaväärsetena.

KOKKUVÕTE

Lenini ja Trotski poolt 1921. a. välja töötatud NEP oli uus majanduspoliitika Venemaa majandusliku olukorra parandamiseks, mis oli maailmasõjas ja kodusõjas rängalt kannatada saanud. Nepi põhilisteks aspektideks olid vabakaubanduse taastamine, loodi 20%-line toidumaks ning mindi tagasi üle rahal põhinevale kaubandusele.
Nepiga kaasnenud probleemidest oli põhiline liialt madal vilja hind. Situatsiooni parandamiseks käidi välja kaks võimalikku lahendust : parempoolsete bolševikute mõte vilja kokkuostuhinda tõsta ning vasakpoolsete soov hindu mitte muuta ja vilja jõuga koguda.
Stalini võimuletulekuga kaasnes utoopiline viisaastakuplaan. Pärast selle mingil-määral ebaõnnestumist (ei suudetud kõiki eesmärke täielikult täita) kuulutati välja uus viisaastak.
Viisaastakuplaaniga kaasnes ka inimeste sunniviisiline kolhoosidesse saatmine . Selle kõrvalt saadeti ka kõik kulakud ära vangilaagritesse.
Stalini plaani poleks ilmaski olnud võimalik täita ilma sunnitööjõuta. Et saada kätte väärtuslikke maavaru külmadelt Siberi aladelt , loodi Gulag ehk suur vangilaagrite süsteem. Laagris valitsesid ebainimlikud tingimused ning eirati lihtsamaidki inimõigusi. Selle juures suri tohutul hulgal vange.
Stalini kurikuulsaim osa valitsemist oli “puhastamine”. Puhastati nii parteisid vaenlastest ja teisitimõtlejatest, kui ka sõjaväge, ettevõtteid ja ühiskonda üldiselt.
Toimiva kommunistliku ühiskonna tarbeks loodi ettekujutus n-ö uuest ja paremast inimesest. Selle saavutamiseks lammutati traditsioonilised peremudelid ja elamisviisid: inimesed saadeti elama kommunaalmajadesse, kus kõik oli ühine. Peapesu toimus tugevalt ka haridussüteemis. Loodi erinevaid riiki ülistavaid organisatsioone jms.

KASUTATUD KIRJANDUS

• Lee, S., J. (2002). Euroopa diktatuurid . Kunst .
  
• Figes, O. (2015). Revolutsiooniline Venemaa. Pelican: Varrak ,
  
• Montefiore, S., S. (2008). Koletised . London: Varrak,
  
• Vära, E., Pajur, A., Tannberg , T. (2015). LÄHIAJALUGU. Ajalooõpik 9. klassile. I osa. Tallinn: Avita.
  
• Uus majanduspoliitika. Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Uus_majanduspoliitika
  

(20.11.16)

• GULAG. Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/GULAG
  

(20.11.16)

• Bolševikud. Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Bol%C5%A1evikud
  

(20.11.16)
1 Montefiore, 2008
2 Lee, 2002
3 Figes, 2014
4 Figes, 2014
5 Figes, 2014
6 Figes, 2014
7 Vära, Pajur, Tannberg, 2015
8 Lee, 2002
9 Figes, 2014