50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
midamuhvi
Õppematerjali autor
....................................................................................................... 13 Kasutatud allikad................................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Referaat tutvustab Jossif Vissarionovits Stalini poolt poliitilisel maastikul ja Nõukogude Liidu rahva vastu rakendatud repressioone ja terrorit. Töö keskendub suures osas perioodile alates Lenini surmast kuni Teise maailmasõjani. Stalini valitsemisaeg on paljude inimeste jaoks üks hirmsamaid ajaloos ja Stalin üks julmemaid diktaatoreid. Referaat toob lühidalt välja näiteid sellest, kuidas ja kelle vastu Stalin terrorit ja repressioone rakendas. Kindlasti on referaadist välja jäänud palju häid teemasid ja näiteid, sest keskendusin
augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast). Komisjon avaldab tänu Toomas Hiiole ja uurimisrühma liikmetele väärtuslike raportite eest, millel põhinevad komisjoni järeldused. Mõisted Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit “eestlane” kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada
kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametnikud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati "töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaazis Nõukogude Liidu vastu" jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste Vene valgekaartlaste organisatsioonide juhtidele ja liikmetele, kes arreteeriti kõigepealt. Kindral Laidoner, viimane Eesti sõjavägede ülemjuhataja, küüditati 17
Partei 11. kongressil märtsis-aprillis 1922 laiendati poliitbürood, kuhu hakkasid kuuluma ka Lenini asetäitja valitsuses Aleksei Rõkov ja ametiühingujuht Mihhail Tomski (1880-1936). Stalin nimetati partei peasekretäriks (varem sellist ametikohta ei olnud), tema kõrval olid partei sekretärid veel Molotov ja Valerian Kuibõsev (1888-1935). Detsembris 1922 kogunenud Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia esindajad allkirjastasid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) asutamisakti. Leninist sai seega NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees. Lisaks oli igal liiduvabariigil oma valitsus ja oma kommunistlik partei koos oma juhtkonnaga. Reaalselt oli võim Moskva käes. Mais 1922 sai Lenin rabanduse. Suvel ta enam-vähem taastus, kuid detsembris 1922 tabas teda teine rabandus, mis jättis ta osaliselt halvatuks. See jättis Lenini sisuliselt riigi valitsemisest kõrvale, tema töövõime vähenes märgatavalt ja ta ei saanud enam parteis
propaganda ja agitatsiooni) ning põlluma sugused erikomiteed. 1944. aastal laiendati jandussekretär. liiduvabariikide “õigusi” välissuhtluse ja rii EKP Keskkomitee esimese sekretäri või gikaitse vallas. 1944. aasta veebruaris võttis mupiirid olid ahtad. Tema tegevus oli range Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium kontrolli all ja kõik olulisemad otsused tuli alati vastu seadused, millega liiduvabariikides Moskvaga kooskõlastada. Kuid paljude otsuste moodustati riigikaitse ja välisasjade rahva lahendus sõltus siiski ka kohalikust juhist, tema komissariaadid. Moskva kavade järgi loodeti
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid
NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le
Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud ajalooprotsesside liigendamist, mitte eest rahva ajaloo periodiseerimist. Viimasel juhul tuleb arvestada ka Välis-Eesti kogukondadega. Eesti lähiajalugu kattub väga täpselt nn Nõukogude perioodiga 1940-1991. Seal kaks Nõukogude perioodi ja vahepealne Saksa okupatsioon (1941-1944). See lähiajalugu selgelt piiritletav nii poliitilises, kultuurilises ja ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid